← Eesti

2-19-128010/30

Obsah (11)§ 187§ 413§ 314§ 162§ 174§ 175§ 138§ 144§ 218§ 177§ 468

2-19-128010 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-128010 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2021, Rakvere kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Koht

) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hageja esitas kohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline leping, mille kohaselt hageja kohustus alltöövõtu korras teostama kostja objektil XXX katuse paigalduse. Hageja koostas kostjale hinnapakkumise, mille kohaselt kulus materjalidele 19 021,03 eurot koos käibemaksuga ning töörahaks oli arvestatud 13 036,80 eurot koos käibemaksuga. Kostja kandis hagejale üle materjalidele kulunud summad ning seejärel alustas hageja töödega. Peale tööde valmimist esitas hageja kostjale

  1. juulil 2019 arve nr.19025 tasumise tähtpäevaga
  2. juuli 2019 summas 13 036,80 eurot koos käibemaksuga. Vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele arvestati summast maha tööde teostamisel kasutatud kostja tööjõu hind kostja poolt esitatud arvestuse kohaselt ning arvest loeti tasutuks 7536,80 eurot, tasuda jäi 5500 eurot. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja arvet tasunud. Pooltevahelises e-kirjavahetuses on kostja võlgnevust tunnistanud ja lubanud korduvalt, et tasub selle ära osaliste maksetena. Käesoleva ajani ei ole kostja ühtegi osamakset võlgnevuse tasumiseks teinud. Hageja on arvestanud kostjale viiviseid järgmiselt: 1) arve summas 13 036,80 maksetähtaeg
  3. juuli 2019, tasumise kuupäev 15.07.2019, viivis 8% aastas, 0,021918% päevas, 2,8574 eurot päevas, viivise periood 08.
  4. – 15.07.2019, viivitatud 8 päeva – kokku 22,86 eurot; 2) arve 2

(5)2-19-128010 summas 10 000,00 maksetähtaeg 07.07.2019, tasumise kuupäev 08.08.19, viivis 8% aastas, 0,021918% päevas, 2,1918 eurot päevas, viivise periood 16.
  1. – 08.08.2019, viivitatud 24 päeva – kokku 52,60 eurot; 3) arve summas 5500 maksetähtaeg 07.07.2019, viivis 8% aastas, 0,021918% päevas, 1,2055 eurot päevas, viivise periood 09.
  2. – 03.10.2019, viivitatud 56 päeva – kokku 67,51 eurot. Kokku viiviseid perioodi 08.
  3. – 03.10.2019 eest 142,97 eurot. Alates 04.10.2019 – 05.03.2020 eest on hageja arvestanud viiviseid summas 185,64 eurot järgmiselt: tasumata summa arvest nr 19025 - 5500 eurot, viivise arvestusperiood 04.10.19 – 05.03.20, viivis 8% aastas, 0,021918% päevas, 1,2055 eurot päevas, viivitatud 154 päeva – kokku 185,64 eurot .Seega viivised perioodi 08.07.2019 – 05.03.2020 eest kokku 328,61 eurot. Eeltoodust tulenevalt moodustab kostja võlgnevus hageja ees koos viivistega kokku 5828,61 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus summas sissenõutavad viivised summas 328,61 eurot, kokku 5828,61 eurot. 5500 eurot ja Kostja vastus hagile Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostja tasus hagejale täies ulatuses materjalide eest ehk kokku summas 19 921,03 eurot. Hageja aga ei tarninud objektile hinnapakkumises näidatud materjale. Seega tasus kostja hagejale 6613,06 eurot (ilma käibemaksuta) tegelikult tarnitud materjalist ja transpordist enam. Samuti ei ole tänaseni andnud hageja teostatud töid kostjale üle. Seega ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Selles valguses on hageja nõue alusetu. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja ei nõustu kostja poolt esitatud vastuväidetega, kuna need on asjassepuutumatud ja ei vasta poolte vahel reaalselt kokku lepitule. Tõendamata ja alusetu on kostja väide, et kuna hageja ei ole tarninud kõiki lubatud materjale objektile, siis on kostja antud küsimuse korduvalt tõstatanud. Hageja poolt esitatud e-kiri kinnitab pooltevahelist vastupidist kokkulepet. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega selles, et hageja ei viinud kokkulepitud töid lõpuni, samuti selles, et hageja ei ole töid üle andnud ja kostja vastu võtnud. KOHTUISTUNG Kostja Viru Maakohtu
  4. novembri 2021 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja taotles kohtuistungil tagaseljaotsuse tegemist. Kohus rahuldas hageja taotluse. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse.

§ 413

lg 3 p 1-3 alusel ei tee kohus tagaseljaotsust, kui kohtuistungile ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus kontrollib

§ 413lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi. 3

(5)2-19-128010 Kohtukutse on kostjale saadetud 08. septembril 2021 kostja e-postile XXX. Sellel aadressil on toimunud tsiviilasjas 2- 21-4477 kohtuga kirjavahetus 2021 augusti kuus. Seega on see email kasutuses kostja esindaja poolt. Kohus loeb

§ 314

-1 alusel kutse kostja seaduslikule esindajale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o

  1. septembril
  2. Samuti kutse oli saadetud aadressil XXX, mis on juriidilise isiku aadress. Kohtu poolt on tuvastatud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (

§ 413lg 3 p 1).

Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (

§ 413lg 3 p 2).

Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (

§ 413lg 3 p 3).

Kohus ei tuvastanud

§ 413

lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 413

lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb

§ 413lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 5500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 328,61 eurot, kokku 5828,61 eurot. Menetluskulud Lähtuvalt

§ 162lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Kooskõlas

§ 174lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt

§ 175lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (

§ 138

lg 2).

§ 144p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks.

Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 425 eurot ja õigusabikulude summas 400 eurot, kokku 825 euro väljamõistmiseks. Kohus toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale arvamuse andmiseks. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta hageja menetluskulude kohta. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 425 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas esindab hagejat

§ 218sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja Maarika Kutser.

Hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on 100 eurot käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. 4

(5)2-19-128010 Hageja esindajal on kulunud kliendiga konsulteerimiseks ja hagiavalduse koostamiseks - 1,5 tundi, kostja vastusega tutvumiseks ja seisuskoha koostamiseks - 1,5 tundi ning istungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks - 1 tund, kokku 4 tundi. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukust, esindaja poolt tehtud töö mahtu ja kvaliteeti on taotletav tasu kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 400 eurot (4t*100 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 825 eurot (425+400). Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.