← Eesti

2-21-118623/5

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-21-118623 Lahendi tegemise aeg ja koht 25. november 2021, Narva kohtumaja Kohtunik Andres Hallmägi Aktsiaseltsi

§ 142lg 2).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2362,62 euro saamiseks. Kohus tegi 22.06.2021 võlgnikule makseettepaneku ja saatis selle eposti aadressile XXX. Makseettepaneku kättesaamise kinnitust koh-tule saadetud ei ole. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitami-sega 28.06.
  2. Võlgnik I K esitas 28.06.2021 nõudele vastuväite.
  3. 01.07.
  4. a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja andis avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  5. Viru Maakohtu 02.07.
  6. a määrusega kohus jättis Aktsiaselts PlusPlus Capital avalduse käiguta ning andis avaldaja esindajale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates puuduste kõrvaldamiseks, s.o vormikohase ja põhjendatud hagiavalduse koos dokumentaalsete tõenditega esitamiseks.
  7. Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.07.2021 Viru Maakohtule hagiavalduse I K vastu võlgnevuse 2000,27 euro, viivise 203,62 euro ja sissenõudekulu 35 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja 05.12.2019 kompromissilepingu ja võlatunnistuse nr nr
  8. Hageja omas võlgniku vastu nõuet 11.03.2018 laenulepingust nr L11032018/0019, mille alusel kostja võlgnes hagejale 4164,10 eurot ja viivised 756,67 eurot. Kuna kostja võlga kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid pooled kompromissilepingu ja võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest 4,1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissina 4916,67 eurot. Sellele lisandus lepingu punktis 5.
  9. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõude 2946,40 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud lepingu punktis 5.
  10. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 katteks ning 2916,40 eurot kompromissis sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissis sisalduv põhivõlg 1247,70 eurot ja viivised 752,57 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
  11. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Pooled on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe 2

(5)2-21-118623 graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda koh kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.10.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 2000,27 eurot. Hageja volitas sisse nõudma kostjalt võlgnevust P OÜ-d, kelle sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetas teenusena kolm võlateatist 26.10.2020, 06.01.2021, 06.05.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX. Seetõttu juhin-dudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 35 eu-rot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 1247,70 eurolt ja lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 272 x 0,06 % päevas = 203,62 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (1247,70 x 0,06 % päevas x 365 päeva = 273,25 eurot). Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista: - 05.12.2019 lepingust 24861432 tulenev võlgnevus kompromissisummas 2000,27 eurot s.h põhinõue 1247,70 eurot ja enne 05.12.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 752,57 eurot, viivised põhinõudelt 1247,70 eurot alates 16.10.2020 kuni 14.07.2021 summas 203,62 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt 1247,70 eurot alates 15.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; - tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu 420 eurot; - väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega. Kohus saatis 22.07.2021 hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale toimetati hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi isiklikult kätte 30.07.
  2. Kostja kohtu nõuet tähtaegselt ei täitnud. Kost3

(5)2-21-118623 ja kohtule ei vastanud ega esitanud kirjalikke vastuväiteid. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

§ 407

) lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et kostjal ei ole hagi üle vaidlust Hagi tuleb rahuldada kogu haginõude ulatuses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-dega 76, 100, 101, 108, 113, 113² ja

§-ga 367. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.

Menetluskulud 7. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud riigilõivu 275 euro osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas

§ 175

lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 180 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel asjaolu, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et õigusteadmistega isikul kulub hagiavalduse koostamiseks ning materjalide esitamiseks kohtule 3,5 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 1,5 tundi. Kohus pöörab ka tähelepanu, et hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 455 eurot, s.h riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4

(5)2-21-118623 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.