← Eesti

2-21-102174/40

Obsah (11)§ 230§ 437§ 218§ 5§ 438§ 369§ 238§ 459§ 173§ 174§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-102174 Tsiviilasi A.K. hagi D.K. vast

) § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230lg 3).

Kohus selgitas kostjale, et vanematel on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut (mh tuleb arvestada töö hankimise võimalusega) ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab eelkõige täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra (pool kehtivast miinimumpalgast, so hetkel 292 eurot.). Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel elatise miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 4.1 Kohus selgitas hagejale, et kuivõrd hageja ei nõua elatist kehtivas elatise miinimummääras, ei ole vaja elatise suurust eraldi põhjendada. Küll ei ole aga kohtule esitatud elatise nõue (172 eurot kuni kostja ametliku töö leidmiseni) selge ega täidetav kohtulahendina. Kohus kohustas hagejat täpsustama nõutava elatise suurust. 4.2 Kohus selgitas kostjale, et asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada kostja varaline seisund ning tema võimekus last ülal pidada endaga ühetaoliselt, kostja tegelik elulaad, kui palju tal kulub oma vajaduste rahuldamiseks ning milliste vahendite arvel ta oma vajadusi 2

(9)2-21-102174 rahuldab, kas kostjal on peale väidetud sissetuleku ka muud vara, mille arvel ta saaks last ülal pidada. Seega ei arvesta kohus üksnes sellega, et kostjal ei ole hetkel tööd, vaid kohus peab arvestama ka sellega, milline on kostja võimalused teenida sissetulekut, st saada töötasu. Samuti saab kohus arvestada sellega, kui kostja peab last vahetult ülal, st laps viibib olulise aja kostja juures. Kohus kohustas kostjat esitama selgituse ja tõendid enda varalise olukorra kohta. Kuivõrd kostja on nõus tasuma 100 eurot kuus, siis saab kohus seni tasutud elatisega arvestada, selleks tuleb kostjal esitada siiani tasutud elatise kohta tõendid. Kostja vastus kohtu selgitusele
  1. Kostja esitas
  2. mail 2021 seisukoha, milles märgib, et talle kuulub XXX, XXX korterist, mis on hageja esindaja ja hageja käsutuses. Kostjal ei ole võimalik kokkuleppele jõuda X kohtumise osas. Kostjal kulub enda vajaduste rahuldamiseks X eurot + hageja esindajaga ühine laen X eurot. Kostja sissetulek on XXX alates
  3. aasta maist ca X eurot. XXX XXX on ca X eurot ning see lõpeb
  4. aasta oktoobris. Kostjal on XXXX. Kostjal on XXX, ta on XXX ning tema tööleping on lõpetatud XXX XXX põhjustel. Kostja selgitas, et ta tarvitab XXX, XXX ning alates
  5. aasta maist käib XXXX XXX, XXX juures (XXX). Kostja otsib pidevalt tööd kuid siiani pole sobivat tööd leidnud. Hageja vastus kostja selgitusele
  6. Hageja märgib
  7. mail 2021 esitatud menetlusdokumendis, et alates
  8. aasta detsembrist kuni
  9. aasta maini oli kostja XXX suurem kui X eurot. Kostja ei täida ülalpidamiskohustust alates
  10. novembrist
  11. Hageja seaduslik esindaja on elatisest püüdnud rääkida korduvalt, kuid tulemusteta. Kostja väide, et tal ei ole võimalik hagejaga suhelda, ei vasta tõele. Käesolevaks ajaks on ühisvara jagamine lõppenud ning hageja esindaja maksab kostjale vara kaotuse eest X eurot X senti. Hageja palub välja mõista elatis 172 eurot kuus. Kohtu eelmenetlus
  12. Kohus määras
  13. mail 2021 tähtaja viimaste seisukohtade esitamiseks ning teatas lahendi tegemise ajaks
  14. juuni
  15. 7.1 Kostja pöördus
  16. juunil 2021 kohtu poole ja selgitas, et ta ei pea tasuma elatist ajal, mil hageja seaduslik esindaja kasutas ühist raha oma armukesega reisimiseks. Kostja arvas, et ta ei pea töötuna (ja XXX, XXX ) tasuma tagasiulatuvalt nagu soovib hageja esindaja, kes ei ole õiglaselt käitunud. 7.2 Kohus uuendas
  17. juunil 2021

§ 437p 1 alusel asja arutamise.

Kohus leidis, et kostjale tuleb anda võimalus esitada täiendavad asjaolusid ja tõendeid. Siiski märkis kohus, et kostja ei ole oma menetluslike õigusi kasutanud heauskselt, st õigeaegselt. Kohus kohustas kostjat esitama 14 päeva jooksul täiendatud vastus hagiavaldusele. Kostja täiendatud vastus hagiavaldusele

  1. Kostja esitas
  2. juunil 2021 täiendatud vastuse hagiavaldusele. Kostja toob esile, et maksekäsu kiirmenetluses on hageja soovinud elatist alates
  3. jaanuarist mitte
  4. novembrist
  5. Kostja selgitas, et ta on last kasvatanud X aastat ning teab täpselt, et lapsele ei kulu üle 200 euro. Kuna aasta lõpus lõpevad XXX ja oktoobris XXX ja vaja on ka uus elukoht leida, siis ei näe kostja võimalust üle 100 euro kuus maksta. Kostja on Töötukassa ja CV Keskuse kaudu tööd otsinud, kuid on siiani eitavaid vastuseid saanud. 3

(9)2-21-102174 Hageja seisukoht kostja täiendatud vastusele
  1. Hageja esitas
  2. juulil 2021 seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitas, et tal on vaja igal aastal saada XXXX. Samuti on
  3. aasta oktoobrist talle määratud XXX ravi, mille käigus on vaja iga kahe kuu tagant käia nii XXX kui ka XXX juures. XXX visiit maksab X eurot. Ravi kestus on hetkel teadmata. Hageja vajab lisaks toidule riideid, mis iseenesest mõistetavalt kasvades jäävad talle väikseks. Samuti vajab hageja ka silmaringi laiendamist, sh ka vaba aega sisustamist (kooliekskursioonid, sõprade sünnipäevad, muuseumide külastused, raamatud jne.). Seega kulub hageja ülalpidamiseks vähemalt X eurot kuus ja see summa võib ka suurem olla. Hageja seaduslik esindaja on pingeliste abielusuhete tõttu käinud regulaarselt alates XXX. aastast kuni käesoleva ajani nii XXX kui ka XXX vastuvõtul. XXX oli hageja seaduslik esindaja sunnitud võtma XXXXXXX tõttu ning veel ei ole selge, kas ta saab jätkata praeguses töökohas töötamist. Kostja täiendav taotlus
  4. Kostja esitas
  5. juulil 2021 täiendava taotluse. Kostja märgib, et hageja seaduslikul esindajal on kombeks esitada kohtutele ainult temale sobivaid dokumente. Hageja XXX hüvitab Haigekassa 100%. XXX visiidid tuleb ise tasuda. XXX vahetatakse kord aastas ning vahetamist vajavad XXX, mis maksavad maksimum X eurot ehk aasta peale jagades X eurot kuus. Kostja palub kohtul välja nõuda hageja esindaja käest täpne igakuine kulutuste nimekiri hageja kulude kohta. Kohtu eelmenetlus
  6. Kohus kogus kostja varalise seisukorra ja sissetuleku kohta tõendeid pankadest ja Maksuja Tolliametilt. Kohus määras
  7. septembril 2021 lahendi tegemise aja
  8. oktoobriks
  9. 11.1 Kostja esitas
  10. septembril 2021 täiendava selgituse, et tema varaline seisund ei ole muutunud, sest ühisvara jagamisest saadud hüvitise eest ei ole võimalik XXX normaalselt kodu soetada, seega on kostja otsustanud raha juurde korjata ja laenu võtta. Kostja ei näe mingit põhjust, miks tema elukvaliteet peaks drastiliselt langema, sellepärast, et hageja esindaja otsustas soetada abielu ajal armukese, kellega koos jagavad kostja esialgselt ostetud korterit, mille väärtus on X eurot. Kostja on XXX tööle asunud ning tema netopalgaks on X eurot X senti kuus. Kuivõrd katseaeg lõpeb XXXX, ei ole kindel, kas ta saab selles ettevõttes jätkata. Kostja kordas, et ta küsis hageja kulutuste kohta nimekirja, kuid kahjuks ei ole ta seda saanud. Samuti palub kostja pöörata kohtul tähelepanu sellele, et hageja nõuab elatist alates
  11. jaanuarist
  12. 11.2 Kohus selgitas kostjale
  13. septembril 2021, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Kuivõrd hageja ei ole elatist küsinus suuremas määras kui kehtiv elatise miinimummäär, ei pea hageja tõendama enda vajaduste suurust. 11.3 Kostja
  14. septembri 2021 e-kirjas kohtule väitis, et kohus on selles asjas kallutatud hageja esindaja kaitsele. Kostja selgitas, et ta ei küsinud kulutuste nimekirja, mitte sellepärast, et kontrollida hageja esindaja panust vaid sellepärast, et tal on suur kahtlus ja vägagi õigustatud, et elatisraha ei kulutata sihtpäraselt. Kostja teab, et tema X ei kuluta X eurot kuus ning tal ei ole võimalik tasuda 300 eurot kuus. Praeguse seaduse järgi nõutav elatisraha arvestus on iganenud ja absurdne. Kostja märkis, et tal on õigus palgata advokaat/jurist, mida ta kavatseb ka teha. 4
(9)2-21-102174 11.4 Kohus selgitas 21. septembril 2021 kostjale, et kohus on juba varasemalt selgitanud kostjale, et elatise nõudmisel hetkel kehtivas elatise miinimummääras, ei pea laps tõendama enda vajadusi. See on menetlusõiguslik küsimus. Edasi on kohus selgitanud kostjale, et asja lahendamiseks on vajalik välja selgitada tema varaline seisund ning tema võimekus last ülal pidada endaga ühetaoliselt, kostja tegelik elulaad, kui palju tal kulub oma vajaduste rahuldamiseks ning milliste vahendite arvel ta oma vajadusi rahuldab, kas kostjal on peale väidetud sissetuleku ka muud vara, mille arvel ta saaks last ülal pidada. See, kui suur saab olema väljamõistetava elatise suurus sõltubki eelkõige kostja võimalusest elatist tasuda. Samuti on kohus väga hästi teadlik sellest, et kehtiv elatise miinimumäär ei kajasta lapse tegelikke vajadusi. Kohus kohustas kostjat viivituseta teatama, kes teda kohtumenetluses esindab. Kohus selgitas, et lepinguline esindaja kohtus võib olla advokaat või muu isik, kel on õiguse õppesuunal riiklikult tunnustatud magistrikraad (

§ 218). 11.5 Kostja vastas kohtule 23.

septembril 2021, et tal ei ole võimalik advokaati palgata, sest hind oleks kokku alates X eurost. Kostja enda X euro suuruse netopalga juures, saab tasuda elatist 125 eurot kuus. Hageja seaduslikust esindajast lahku kolides, jäid majapidamiseks vajalikud asjad hageja seaduslikule esindajale, kostja on pidanud kõik elementaarsed asjad uuesti ostma. Tänaseni ei ole kostjal olnud võimalik oma X kohtuda. 11.6 Kohus soovis

  1. oktoobril 2021 kostjalt täiendavalt teada tema varalise seisukorra kohta: kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja kontole on laekunud
  2. mail 2021 sularaha sissemaksena X eurot ja X eurot.
  3. juulil 2021 on kostjale laekunud X eurot K.A-lt selgitusega „XXXXX!“. Kohus soovis selgitust, mis rahadega on tegemist. Samuti nähtub kostja kontolt, et ta on XXX ja XXX tasunud kokku X eurot M.E-le sissemaksuks. Kohus soovib teada, kas kostja jääb faktiväite juurde, et tal ei ole võimalik endale korterit osta. Samuti soovis kohus teada hageja seadusliku esindaja selgitusi tema varalise seisukorra kohta. 11.7 Kostja selgitas
  4. oktoobril 2021, et tervise tõttu ei ole tal võimalik leida paremat tööd, ta on XXX. Kostja arvas, et arvestades tema XXX ja tema elu viimase aasta sündmusi, ei ole tal võimalik sellise pinge all töökohta pidada. Lisaks tekitavad pinget psüühikas kohtu urgitsemised kostja elus. Samas, kui kostja soovis kulutuste nimekirja hagejale ühes kuus, siis seda talle ei võimaldatud, sest seda on kohtul lihtsalt raske küsida. M.E-le sissemaksed on tehtud laenatud raha eest. K.A. andis samuti laenu. Kostja tegi lepingu korteri ostuks M.E-ga, kuhu tegin ka sissemakse, korter valmib XXX. aasta teises pooles. Samuti jääb kostjal puudu lõplikuks väljaostuks umbes X eurot. Tulevase korteri hind jääb umbes tunduvalt alla sellele, milles elavad hageja, hageja esindaja ja viimase armuke, nüüdne elukaaslane. Kostjal on kohtule küsimus, kas kostjal, kui Eesti Vabariigi kodanikul on õigus elada normaalses elupaigas või ükskõik kus, nt Balti Jaamas? Samuti soovis kostja teada, kas temal kui X aastasel mehel ei ole õigus enam mingile isiklikule elule või üldse elule, sest kuskil elab laps, keda kostja isegi ei näe, aga kohus arvab, et peaksin kõik sissetuleku talle maksma. Samas, kui abielurikkujast naine elab uhkelt kostja sissetulekutega ostetud korteris. 11.8 Hageja selgitas
  5. oktoobril 2021, et tema põhiliseks sissetulekuallikaks on töötasu, millele lisandub ka XXX. Abielu lahutamise tõttu ja sellega kaasnevate pingetega halvenes hageja seadusliku esindaja tervislik seisund, mille tõttu on ta viibinud
  6. aastal haiguslehel järgmistel XXX kuni XXX ning alates XXX kuni käesoleva hetkeni. Kuna tööle tagasi asumine on suure küsimärgi all, siis oli hageja seaduslik esindaja sunnitud XXX maha müüma sõiduauto, et tagada nii endale kui ka lapsele majanduslik stabiilsus ja säilitada lapse elukvaliteet. Samuti oli ta seoses ühisvara jagamisega sunnitud XXXXX võtma pangast X eurot kodulaenu, et maksta kostjale raha ning vähendada seoses võimaliku kolimisega lapse stressi ja emotsionaalset pinget. 5

(9)2-21-102174 11.9 Kostja pidas vajalikuks
  1. oktoobril 2021 vastata hageja selgitustele, et kindlasti tuleb arvestada alates maist tasutud elatist 516 eurot 13 senti ja lapsetoetust. 11.10 Kohus
  2. novembril 2021 selgitas kostjale, et kohus on

§ 230

lg 5 alusel kogunud tõendeid kostja ja hageja esindaja varalise seisukorra kohta. Kohus selgitas kostjale, et

§ 230

lg 5 võimaldab kohtul nõuda ülalpidamisasjas asjakohast teavet tööandjatelt, Sotsiaalkindlustusametilt, kindlustusseltsidelt, Maksu- ja Tolliametilt ja krediidiasutustelt, mistõttu ei nõustu kohus kostjaga selles, et kohus urgitseb kostja elus. Ka on kohus kostjale selgitanud, et hageja ei pea esitama tõendeid enda kulutuste kohta, kui ta soovib elatist kehtivas elatise miinimummääras. Kohus teatas, et teeb kohtulahendi

  1. novembril
  2. 11.11 Kostja kirjutas
  3. novembri
  4. a menetlusdokumendis lahti enda kulutused, milleks on X eurot, X eurot, X eurot, X eurot, X eurot, X eurot, X eurot, elatis X eurot, X eurot, X eurot. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise alates
  6. jaanuarist 2021 kuni
  7. augustini 2021 summas 142 eurot kuus ning edasi alates
  8. augustist 2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni 172 eurot kuus. Elatise suuruse kujunemist põhjendab kohus allpool. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada sellega, et kostja on oma kohustust kohtumenetluse ajal osaliselt täitnud. 13.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (

§ 230

lg 3).

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada. 14. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistrist on hageja kostja laps, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlus puudub, et hagi esitamise aja seisuga lapsevanemad koos ei ela ning laps elab koos emaga.

§ 369

kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise 6

(9)2-21-102174 ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  1. mai
  2. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18). Hagiavalduses on hageja välja toonud, et kostja ei ole alates
  3. novembrist 2020 ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja on soovinud elatist alates
  4. jaanaurist 2021, mil ta esitas esmase nõude maksekäsu kiirmenetluse avaldusena.
  5. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd hageja nõuab elatist 172 eurot kuus (dtl 24 ja dtl 95), siis ei käsitle kohus kostja esile toodut, et miinimumelatise määr on tema hinnangul liiga kõrge. Kohus selgitab, et hageja nõutav 172 eurot jääb alla kehtiva elatise miinimummäära. Samuti on kohus menetluse käigus korduvalt kostjale selgitanud, et kuna elatise nõue on esitatud seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas määras, siis lähtudes Riigikohtu
  6. novembri
  7. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14 väljendatud seisukohast, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Tulenevalt PKS § 102 lg 2 vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest
  8. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel tuleb muuhulgas arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva.
  9. Elatise vaidluses tuleb vanemate varaline seisund tuvastada võimalikult täpselt. Kui vanemad oma sissetulekute kohta andmeid ei esita, on kohtul võimalik tõendeid koguda

§ 230

lg-te 3-6 alusel.

§ 230

lg 4 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt (vt ka 7.

veebruari

  1. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p-d 15 ja 18). Seetõttu ei jaga kohus kostja arusaama, et kohus on tema eraellu sekkunud, vaid kohus on pidanud vajalikuks kontrollida kostja varalist seisundit.
  2. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kohus tegi päringu Maksu- ja tolliametisse hageja esindaja ja kostja sissetuleku kohta. Maksu- ja tolliameti teatisest nähtub, et
  3. augustist 2020 kuni
  4. juulini 2021 on kostjale tehtud väljamakseid X eurot X senti (Haigekassa XXX X eurot X senti + tööandja makstud haigushüvitis – X eurot X senti + palgatulu – X eurot X senti + XXXX – X eurot X senti) (dtl 160). Nimetatu kinnitab ka kostja esitatud väiteid, et ta on olnud kohtumenetluse ajal töötu ning pikemalt haiguslehel. Kostja on esitanud kohtule ka Eesti Töötukassa XXXX määramise otsuse (dtl 50), mille kohaselt on kostja end töötuna arvele võtnud XXXX. Eesti Töötukassa tõendist nähtub ka see, et kostjal on XXX (dtl 53). Samas dokumendist nähtub ka see, et kostjaga on töösuhe lõppenud TLS § 88 lg 1 p 1 alusel tema XXX tõttu.. Kostja on esitanud kohtule ka tööandja teatise töölepingu lõpetamise kohta (dtl 89). Ka kostja pangakonto väljavõttelt ei nähtu, et kostja saaks mujalt sissetulekut, millega kohus saaks elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestada (dtl 57-85 ja dtl 168-183). Kostja pangakonto väljavõttelt on näha tavalised eluks vajalikud kulutused ning see, et kostja on asunud pärast hageja seaduslikust esindajast lahku kolimist endale eluaset soetama, mis on kohtu hinnangul kostjale vajalik.
  5. Hageja seadusliku esindaja kohta saadud Maksu- ja tolliameti teatiselt nähtub, et küsitava perioodi eest (
  6. augustist 2020 kuni
  7. juulini 2021) on hageja seaduslikule esindajale tehtud väljamakseid X eurot X senti (Haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitis – X eurot X senti + tööandja makstud haigushüvitis – X eurot X senti + palgatulu – X eurot X senti) (dtl 162). 7

(9)2-21-102174 Kostja on nimetatud perioodil saanud X eurot rohkem väljamakseid, kui hageja seaduslik esindaja. Siiski leiab kohus, et põhjendatud on osaliselt arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel ka sellega, et hageja on saanud lapsetoetust X eurot kuus ja sellest poole arvestab kohus maha elatise eest kuni kostja tööle asumiseni. Nii kostja kui hageja seaduslik esindaja on kohtule selgitanud, et nende tervised on saanud kahjustada abielu lahutamise tõttu, mistõttu on mõlemad saanud töötada vaid osaliselt. Kohtule on selline selgitus arusaadav, sest perekonnaelus toimuvad muutused mõjuvad inimeste psüühikale ning olukorda ei kergenda ka kuidagi pandeemiline olukord Eesti Vabariigis ja maailmas, mis võib samuti lastavalt mõjuda inimeste turvatundele. Nagu kohus juba eelpool märkis, on kostja osaliselt töövõimetu ja olnud mõnda aega ka töötu.
  1. Kohtu hinnangul on õiglane ja põhjendatud see, kui kostja tasub elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni tema tööle asumiseni elatist 142 eurot kuus, ehk hageja nõutud 172 eurot, millest kohus arvestab maha pool hagejale makstavast lapsetoetusest (172-30). Alates
  2. augustist 2021, so ajast mil kostja tööle asus, on elatise suuruseks 172 eurot. Kohtupraktika järgi võib elatise summa määramisel arvestada riikliku peretoetuse maksmisega siis kui on mõjuv põhjus, koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu
  3. juuni
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Seega ei pea peretoetuste maksmise tõttu alati välja mõistma miinimumelatisest väiksemat elatist. Küll leiab aga kohus, et arvestades praeguse vaidluse olemust, on põhjendatud arvestada lapsetoetusega ainult perioodi eest, mil kostja ei olnud tööga hõivatud, kuid pidi ülalpidamiskohustust täitma.
  5. Kohus toob esile, et kostjale kui täisealisele isikule, peab tema teenitavast sissetulekust jääma kasutada suurem osa, kui lapsele kuluv. Kohtu hinnangul peab täisealisel isikul olema selline rahaline reserv, mis tagaks ootamatute kulude katmise kasvõi osaliselt, olgu selleks siis ülalpidaja haigus, mille tagajärjel sissetulek langeb või olulise kodumasina rike. Samuti peab ligi X-aastane inimene mõtlema ka pensionisäästude peale, et mitte ise pensionieas langeda abivajava rolli. Kostja on esile toonud, et hageja esindajast lahku kolides on tal tulnud endale osta suurem osa vajalikest majapidamisesemetest, sest hageja seaduslik esindaja jäi elama kostja ja tema ühisesse täisvarustusega korterisse. Kohus arvestab sellega, et kostja mujale elama kolimine on tema jaoks kulukam, mistõttu vähendab kohus kuni kostja tööleasumiseni elatist 30 euro võrra (so ½ lapsetoetusest). Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoluga, et kostja oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalset vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita (vt
  6. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 ja
  7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09).
  8. Küll on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja soovitud 172 eurot alates
  9. augustist 2021, st aja eest, mil kostja on tööle asunud. Kostja on XXXX tööle asunud ning tema netopalgaks on X eurot X senti kuus. Selliselt jääb kostja enda kasutada X eurot X senti kuus.
  10. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt

§ 238

lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. 24. Kohus selgitab, et

§ 459alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust 8

(9)2-21-102174 mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus 25.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 26. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

§ 163

lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. 27. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.