lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Enge Neeme Süüdistatav Heino Sinisalu Ik: 35203140231, xxx kodanik, xxx, töökoht: xxx, xxx, elukoht: xxx. Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud KrMS § 217 järgi 01.05.2020 kuni 02.05.2020. Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole. Kaitsja Advokaat Indrek Västrik RESOLUTSIOON 1. Heino Sinisalu süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Heino Sinisalule mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 01.05.2020 kuni 02.05.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning lugeda ära kandmata karistuseks tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 alusel asendada süüdistatava nõusolekul süüdistatavale mõistetud ja ärakandmisele kuuluv tähtajaline vangistus 5 kuud ja 28 päeva elektroonilise valvega arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet, s.t elektroonilise valve kestuseks on 178 (sada seitsekümmend kaheksa) päeva. 5.
lg 4 kohaselt algab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge. Elektroonilise valve kohustuse tähtaja saabumisel eemaldatakse elektroonilise valve seade kohustuse lõppemise päeval või sellele eelneval tööpäeval, kui tähtaeg saabub puhkepäeval. 1 6. Elektroonilist valvet ja elektroonilise seadme kinnitamist süüdistatava keha külge korraldab süüdimõistetu elukohajärgne kriminaalhooldusosakond, s.o Tallinna vangla Pärnu kriminaalhooldusosakond (Kuninga 22, Pärnu, tel: 447 9503, Rapla esindus: Sauna 5, Rapla, tel: 489 0647, 53436552, e-post: parnukrho.info@just.ee). 7.
lg 2 kohaselt, kui süüdlane ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pöörata asendatud vangistuse täitmisele. Kui süüdlane võtab enne karistusaja lõppemist elektroonilise valve nõusoleku tagasi, pöörab kohus asendatud vangistuse täitmisele. 8. Kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra vastavalt
lõikele 2, kusjuures elektroonilise valve all oldud aega ei arvestata kantud karistuseks. 9.
lg 2 alusel jätta
lg 4 p 2 alusel kohustuslikult kohaldatav lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine, kohaldamata.
(01.11.2017 alates vastab
lg 1 koosseisule) järgi, juhtis tahtlikult uuesti 01.05.2020 kella 14.02 paiku Harjumaal Saku vallas Kiisa alevikus Kirdalu-Kiisa mnt 5. kilomeetril, suunaga Lepa tn poole, mootorsõidukit Ford Focus Turnier registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 0,83 mg/l (laiendmääramatus ± 0,07 mg/l) - lõplik mõõtetulemus 0,76 mg/l). 2 Sellise käitumisega rikkus Heino Sinisalu liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1, s.o juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides ning LS § 69 lg 2 p 1, alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, nõudeid. Seega pani Heino Sinisalu toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, see on
Kohtuistungil süüdistatav Heino Sinisalu selgitas, et süüdistus on talle arusaadav, tunnistab end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning jääb lühimenetluse juurde enda ülekuulamist taotlemata. 2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on täies mahus tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning korduv mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Heino Sinisalu juhtis 01.05.2020 kella 14.02 paiku Harjumaal Saku vallas Kiisa alevikus Kirdalu-Kiisa mnt 5. kilomeetril, suunaga Lepa tn poole, mootorsõidukit Ford Focus Turnier reg.märgiga XXX, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lugem 0,83 mg/l (laiendmääramatus ± 0,07 mg/l)lõplik mõõtetulemus 0,76 mg/l). Tunnistaja P. P. ütluste (tl 7) kohaselt 01.05.2020 täites tööülesandeid koos E.G.iga Saku vallas Kiisa alevikus, märkasid kell 14.02 Kirdalu-Kiisa mnt 5 km suunaga Lepa tn poole liikumas kahtlase sõidustiiliga mootorsõidukit Ford Focus Turnier reg.märgiga XXX, mis peatati käemärguandega samal kellaajal. Juhiks osutus Heino Sinisalu, ik. 35203140231, kellega vesteldes oli tema väljahingatavas õhus tunda alkoholi lõhna, kohapeal indikaatorvahendit Alcoquant 6020 plus kasutades oli tulemuseks 0,85 mg/l. E. G. kasutas kohapeal tõenduslikku alkomeetrit, mille lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,76 mg/l. Sõiduk teisaldati Rahumäe tee 6/1, Tallinn parklasse. Kahtlustatava H. S. ütluste (tl 4-6) kohaselt tunnistab toime pandud tegu ning puhtsüdamlikult kahetseb. Mootorsõiduk Ford Focus Turnier, reg. märk XXX kuulub tema tuttavale E. M., tema ise on vastutav kasutaja. Selgitas, et tarvitas 30.04.2020 kella 23.00 ajal alkoholi, jõi sõbraga kodus ära Vana Tallinna. Läks magama 01.05.2020 kella 01.00 ajal ning kella 10-11.00 ajal võttis südametilku, mis sisaldavad alkoholi. Enne kella 14.00 hakkas kõnealuse autoga sõitma Kiisa Coop kauplusesse, teel toimus politseireid ja kuna tal tuvastati alkoholijoove, peeti ta kinni. Palub mitte ära võtta juhtimisõigust, kuna see on talle vajalik Tallinnas kiiritusravi saamiseks ja ei ole võimeline seoses selja ja puusa vigastustega kahe kilomeetri kaugusele raudteejaama kõndima. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Heino Sinisalu istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Heino Sinisalu mootorsõidukit. 3 Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, mille kohaselt tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt (tl 9-10) kasutati Kurtna tee 10, Kiisa alevik, Saku vald, Harjumaal 01.05.2020.a kella 14.04 kuni 14.10 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARDM-0066 (taatlustunnistuse nr TTRC-19/00197). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 0,83 ja teisel juhul 0,83 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,07 mg/l, seega lõpptulemus 0,76 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja E. G. (tl 14), kasutades taadeldud mõõtevahendit (tl 13), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Heino Sinisalu rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholi vähemalt 0,75 milligrammi ühe liitri kohta. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 0,76 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Heino Sinisalu rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Heino Sinisalu mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Heino Sinisalu oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Pärnu Maakohtu 27.02.2017 otsuse nr 1-17-1967 (tl 19-21) kohaselt karistati Heino Sinisalu
(01.11.2017 alates vastab
lg 1 koosseisule) järgi rahalise karistusega 100 päevamäära, millele vastas 1000 eurot, mis määrati tasumisele ositi 10 kuu jooksul. Lisakaristusena kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 2 kuuks. Rahaline karistus on täidetud 30.12.2017 (tl 18). KarRS § 24 lg 1 p 5 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui kuriteo eest mõistetud rahalise karistuse otsuse täitmisest on möödunud kolm aastat. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 27.02.2017 kohtuotsusega mõistetud ja 30.12.2017 täidetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist
lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on
lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on
Heino Sinisalu
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Heino Sinisalu oli vägagi teadlik sellest, et ta oli eelneval ööl alkoholi tarbinud ning hommikul alkoholi sisaldavaid südametilke tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autoga sõitma minna (tl 4-6). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav. Arvestades aga tuvastatud seisundit, siis pidi süüdistatav üheselt ka oma enesetunde pinnalt aru saama, et ta on joobeseisundis, kuivõrd tema väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,76 mg/l. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo iseloomust, selle keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Heino Sinisalu käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo 4 toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Heino Sinisalu pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
3. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates süüdistatava süü suurust talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust mõõdetavate suuruste puhul hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,76 mg/l. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on alla keskmise, kuivõrd LS § 69 lg 2 p 1 sätestatud joobeseisundi alammäära on ületatud vähesel määral. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suuruselt alla keskmise. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning kahetsust avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus avaldatud kahetsuse siiruses kahelda ja seega peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist ning teatud juhtudel ka süüdlase käitumist pärast süüteo toimepanemist. Kuivõrd süüdistatava süü on alla keskmise ning süüdistataval ei ole kohtuliku arutamise hetke seisuga ka kehtivaid karistusi, mis muidu annaks aluse keskmisest rangema karistusega kinnistada süüdlases arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud 5 seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04).
lg 4 kohaselt ei jäeta
lõikes 2 sätesatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata. Seega tuleks kaaluda seda, kas mõistetav karistus pööratakse täitmisele täies ulatuses või ainult osaliselt. Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistataval puuduvad käesoleval hetkel kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused, leiab kohus, et mõistetava karistuse täies ulatuses ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Sellest väljavaatest ilmajäämine vangistuse ajaks võib pärast karistuse ärakandmist oluliselt raskendada isiku toimetulekut ning tema taasühiskonnastumist. Seejuures ei saa kohus mööda vaadata ka süüdistatava vanusest ning tema terviseseisundist ning ravi jätkamise vajalikkusest. Kohtu arvates oleks aga läbitava onkospetsiifilise ravi jätkamine vangistuse tingimustes kaheldav ning kriminaaltoimikus leiduvatest meditsiinidokumentidest nähtuvalt esineb süüdistataval ka teisi terviseprobleeme (tl 36-40). Kriminaalhooldaja kohtueelsest ettekandest nähtub sedagi, et süüdistatav ei ole oma tervisesiundi tõttu võimeline tegema ka kergemat üldkasulikku tööd, mis on seotud füüsilise tööga ja milline eeldab pikaajalist püsti seismist ja mõõdukat füüsilist koormust. Seega ei saa süüdistatavale mõistetavat vangistust süüdistatava tervisesisundi tõttu asendada ka üldkasuliku tööga ning süüdistatava vangistuses viibimine võib tekitada olukorra, et süüdistatava ravi katkeb. Seega tõusetub küsimus kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada
Pärnu kriminaalhooldusosakonna vastusest nähtuvalt vastab süüdistatava elukoht elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas saab elektroonilist valvet kohaldada vaid süüdistatava nõusolekul. Kohtuistungil andis süüdistatav oma nõusoleku vangistuse asendamiseks elektroonilise valvega. Selles tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav karistus tuleb
lg 1 alusel asendada elektroonilise valvega, mis tegelikkuses ongi süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest tulenevalt vaid üks võimalik karistuse asendamise viis. Seetõttu asendab kohus süüdistatavale mõistetava karistuse elektroonilise valvega arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks päev elektroonilist valvet ja asenduskaristuse tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdistatava keha külge ning asenduskaristus lõpeb elektroonilise valve seadme eemaldamisega süüdistatava keha küljest. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et juhul, kui süüdistatav ei allu elektroonilisele valvele või võtab elektroonilise valve nõusoleku enne tähtaja lõppu tagasi, pööratakse asendatud karistus täies ulatuses täitmisele ja elektroonilise valve all oldud aega kantud karistuse hulka ei arvestata. Puutuvalt
lg 4 p 2 kohaselt kohustuslikult kohaldatavasse lisakaristusse peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatava selgituste kohaselt ei saa ta ilma sõidukita ei kauplusesse ega arsti juurde, kuivõrd ta saab liikuda vaid lühikest maad ja sedagi vaid toe najal. Arvestades kohtule esitatud meditsiinidokumente leiab kohus, et süüdistatava suhtes
lg 1 p 1 järgi kohaldatava lisakaristuse kohaldamine vaatamata selle kohaldamise kohustuslikkusele
Lisakaristuse kohaldamise puhul jääks süüdistatav sellisel juhul nii ravita kui ka toiduta, kuna tema lähiümbruses ei ole ei kauplust ega meditsiiniasutust.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kuigi kohtule ei ole esitatud korrakohast puude otsust, mis annaks aluse asuda seisukohale, et süüdistataval on liikumispuue, peab kohus käesoleval juhul piisavaks Medicum Perearstikeskuse AS tõendit, mille kohaselt ei saa Heino 6 Sinisalu seista pikalt püsti ega läbida pikemaid vahemaid ning tõsta raskusi. Ka kriminaalhooldaja on asunud seisukohale, et süüdistatav ei ole oma terviseseisundi tõttu võimeline üldkasulikku tööd tegema. Sellest tulenevalt jätab kohus Heino Sinisalu suhtes lisakaristuse
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuluks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul arutamisel makstud tasu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk, ehk süüdlane peab hüvitama kulu, mille põhjustas süüdlase õigusvastane käitumine ja selle õigusvastase käitumisega kaasnenud kriminaalmenetlus, mis viis lõppkokkuvõttes süüdlase karistamiseni. Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest. Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid ei ole ka kaitsjast loobunud, on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik, mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu määratud ulatuses. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetava summa tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Süüdistatava sissetulekuid puudutavad andmed 2019. aasta kohta näitavad, et päevasissetuleku suuruseks oli 12 eurot ja 50 senti. Lisaks sellele ei tule menetluskulu väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et kuigi süüdistatavale inkrimineeritud süütegu ei ole esmakordne, on eelmisest samalaadsest süüteost möödunud pikem ajavahemik. Lisaks peab kohus oluliseks asjaoluks seda, et süüdistatava ainsaks sissetulekuks on vanaduspension ning terviseseisundist tulenevalt on süüdistataval suured väljaminekud seoses ravimitega. Seetõttu peab kohus siiski võimalikuks välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada, vähendades sundraha kui suurimat menetluskulu poole võrra. Samuti leiab kohus, et arvestades väljamõistetava menetluskulu summa suurust ja süüdistatava sissetulekut, milleks on vaid vanaduspension, esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval tasuda välja mõistetav menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12). Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Märt Toming Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.