Obsah (4)

§ 367§ 162§ 177§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht 23.11.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-118938 Tsiviilasi ELKV OÜ hagi OÜ Olde

) § 231 lg 4 järgi loeb kohus need asjaolud omaks võetuks, mida kohus selgitas kostjale 04.10.2021 määruses (p 2, dtl 157). Kohus leiab, et vaidlusalune leping oli maaklerileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 tähenduses. Hageja on lepingut kostja ees täitnud ning VÕS § 664 lg 1 ja lepingu p 4 järgi on hageja õigustatud saama selle eest tasu 1440 eurot. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2).

1. Hagi ja vastuhagi aluseks olev 10.12.2019 leping (dtl 116) lõpetati poolte kokkuleppel 11.05.2021 (dtl 121). Lepingus ja selle lõpetamise kokkuleppes ei sisaldu kokkuleppeid lepingu osalise kehtima jäämise kohta. Järelikult kaotasid kõik vaidlusaluse kokkuleppe tingimused kehtivuse hiljemalt 11.05.
2. Rikkumised, mille alusel võiks olla võimalik nõuda leppetrahvi, pidid olema pandud toime enne lepingu kehtivuse lõppemist. Õigus leppetrahvi nõudmiseks pidi olema tekkinud enne lepingu kehtivuse lõppemist. Hageja faktiväited lepingu p 7.2 rikkumise kohta puudutavad asjaolusid, mis on leidnud aset pärast 12.05.2021 (vastuhagi p 12-16, dtl 99; kostja 21.10.2021 avalduse p 3-5, dtl 160). Hageja kostja hageja faktiväiteid omaks ei võtnud (04.10.2021 määruse p 2).
3. Lepingu p 7.2 esimesed kaks lauset reguleerivad lepingu ülesütlemist ja hageja poolt tehtud töödega seotud õiguste üleminekut kostjale lepingu ülesütlemise korral. Kolmas lause reguleerib olukorda, kus pärast lepingu lõppemist on tuvastatud, et hageja teeb koostööd kostja kliendiga. Punkti grammatilisest tõlgendusest järelduvalt reguleeris see säte poolte suhteid lepingu lõppemise järgselt. Nagu aga eespool (p 8) selgitatud, lõpetasid pooled 11.05.2021 kokkuleppega ka kõnealuse sätte kehtivuse. Kui sätet saaks tõlgendada nii, et rikkumise asjaolud peavad olema leidnud aset enne lepingu kehtivuse lõppemist, mistõttu kohustused tekkisid lepingu kehtivuse ajal, siis asja õiget lahendamist see ei mõjutaks - vastavate asjaolude esinemist pole kostja väitnud ega tõendanud (samas).
4. Lepingu p 3.2 keelas hagejal teha lepingu kehtivuse ajal ise või oma lähikondse kaudu koostööd kostja konkurendiga, samuti tegutseda kostjaga samal tegevusalal. Kostja väidab, et seda kohustust rikkus OÜ X registreerimine 12.04.2021 (vastuhagi p 9). Äriregistri andmetel kanti nimetatud ühing registrisse 12.04.
5. Põhikiri kinnitati 06.04.
6. Registrisse kandmise avaldus esitati 10.04.
7. Ühingu ainuosanik ja juhataja on E. L., kes äriregistri andmetel on ka kostja ainuosanik ja juhataja. Kostja ei ole esitanud väiteid OÜ Priimus Kinnisvara faktilise tegutsemise kohta. Lepingu p 3.2 rikkumine oleks selle sätte kehtivust eeldades saanud toimuda ainult ühingu aktiivse tegevuse (mitte passiivsuse) kaudu. Äriühingu asutamine E. L. poolt ei ole vastuolus p 3.2 sätestatud kohustusega. Seega on selle sätte alusel esitatud leppetrahvinõue alusetu.
8. Tulenevalt eespool selgitatust (p 8-10) puudub asja õigeks lahendamiseks vajadus kontrollida lepingu p 3.2 ja 7.2 õiguspärasust. Kohus märgib siiski ära arvamuse, et kõnealused kokkuleped on vastuolus KonkS § 4 lg 1 p-des 1-3 sätestatud keeldudega ning on sama seaduse § 8 järgi tühised. Punkt 3.2 piirab hageja õigust konkureerida kostjaga ning hageja võimalusi osutada kolmandatele isikutele teenuseid. Selliselt jagatakse kaubaturgu KonkS § 4 lg 1 p 3 ning piiratakse seda sama lõike p 2 tähenduses. Tõenäoliselt on kokkuleppe eesmärgiks ka kauplemistingimuste kindlaksmääramine kolmandate isikute suhtes sama lõike p 1 tähenduses, sest lepingu p 2.11 järgi oli hageja oma tegevuses seotud kostjaga kokkulepitud tüüptingimustega. Tegemist on konkurentsi raskelt piiravate rikkumistega, mille lubatavust ei õigusta ka vähene turumõjust (KonkS § 5). Kostja ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust kokkuleppe vajalikkuse kohta, mille alusel saaks kaaluda kokkuleppe lubatavust KonkS § 6 tähenduses. Tõendamiskoormis nende asjaolude osas lasus kostjal (§ 6 lg 2). Kohtul on võimatu kujutada ette õigustusi KonkS § 6 kohaldamiseks käesoleval juhul. Lepingu p 3.2 keeld on sedavõrd lai, et ei saa asjaoludest sõltumata ilmselt olla kokkulepitud ulatuses vajalik lepingu eesmärkide saavutamiseks. Igasugune konkureeriv tegevus on keelatud. Keelu mõjuala on terve Eesti Vabariigi territoorium, kuigi hageja tegutsemispiirkond oli lepingu järgi Tallinn ja Harjumaa (p 1.3). Punkti 7.2 kolmandas lauses ettenähtud tegevuspiirang piirab hageja võimalusi osutada kolmandatele isikutele teenuseid. Selliselt jagatakse kaubaturgu KonkS § 4 lg 1 p 3 tähenduses. Piirang võiks olla lubatav kostja ärisaladuse (lepingu p 3.1) kaitsmiseks vältimatult vajalikus ulatuses kui hagejale tõesti ärisaladust avaldati ja hageja seda lubamatult ära kasutas. Kokkulepitud kujul on aga ka see piirang ülemäärane ja välistab lubatavuse KonkS § 6 järgi. Konkurendi tegevuse piiramine KonkS järgi lubamatus ulatuses toob kaasa piirangu tühisuse tervikuna. Piiravat kokkulepet ei saa tõlgendada kehtivaks kitsamas ulatuses, kui see on kokku lepitud. Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84 lg 1). Tühise kokkuleppe rikkumise eest ei ole võimalik nõuda leppetrahvi. See on lubamatu kartellilepingu sõlmimise tagajärg.
9. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1440 eurot. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist põhivõlasummalt 1440 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest (hagiavalduse nõudepunkt 3, dtl 23).

§ 367võimaldab tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist.

Hageja põhjendustest järelduvalt on hageja nõudnud viivist seadusjärgses määras ehk vastavalt VÕS § 113 lg 1 teisele lausele. Sellisena kohus hageja viivisenõude ka rahuldab. Vastuhagi jääb rahuldamata. 13. Kuna hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata, määrab kohus menetluskulud kostja kanda (

§ 162lg 1).

1. Hageja on tasunud riigilõivu 400 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 148,25, hagiavalduselt täiendavalt 51,75 eurot). Lepingulise esindaja töö eest on hageja tasunud 1346,68 eurot (dtl 183). Esindaja toimingute nimekiri on esitatud (dtl 184) ja selles kajastatud tööde mahud ei ole kohtu hinnangul ülemäärased. Tunnitasumäär on 80 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Hageja menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude hüvitise on hageja palunud mõista välja summas 1346,68 (dtl 183). Kohus ei saa mõista välja hüvitist suuremana kui hageja on nõudnud. Seega mõistab kohus vastava hüvitise kostjalt hageja kasuks välja.
2. Hageja taotluse (dtl 183) alusel ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 16. Hagi hind on 1555,2 eurot (1440 + 115,2 ehk 1440 x 8%,

§ 122lg 2 ja § 133).

Vastuhagi hind on 5400 eurot (5000 + 400 ehk 5000 x 8%). /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik