alusel kontrollida, kas võlgnik tegeleb kohustustest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Võlausaldaja leiab, et võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, et ta oleks üldse otsinud tulutoovamat tegevust. Võlausaldaja palub jätta võlgnik kohustustest vabastamata. 27.09.2021 toimunud ärakuulamisel märkis võlgnik, et töötab pool aastat x koristajate ülemusena, saades miinimumtasu. Lisaks õpib võlgnik hotellindust Väimelas, kuhu saadeti töökoha poolt. Varasemalt oli võlgnik õpetaja abi lasteaias. x töötab ametlikult alates
lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku K. P.i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus võlgniku Viktor väli pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt
§-le 175. 2 Tulenevalt
lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (
Kohus kuulas võlgniku ära 27.09.2021.
lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on võlgnik vähemalt raskest hooletusest rikkunud
lg-s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd ta ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul esitanud kohtu poolt nõutud tõendeid, millest nähtuksid võlgniku sissetulekud ja väljaminekud ning mille alusel saaks tõendada võlgniku väidet, et võlausaldajale väljamaksmisele kuuluv raha on pangas kinni. Kohustustest vabastamise menetluse jooksul ei ole võlgnik nõuete katteks teinud ühtegi väljamakset. Kohus leiab, et võlgnik on rikkunud teabe andmise kohustust. Kohus on korduvalt kohustanud võlgnikku esitama arvelduskontode väljavõtteid kohutustest vabastamise menetluse perioodi kohta. Võlgniku taotlusel on kohus määratud tähtaegu korduvalt pikendanud. Käesolevaks hetkeks on võlgnikul kohtunõue täitmata. Seega ei ole tõendatud võlgniku väited võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning asjaolu kohta, et väljamaksmisele kuulnud raha on pangas kinni. Seega on võlgniku väited üksnes paljasõnalised. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Kohtunõudele mittevastamine ja kohtu poolt nõutud dokumentide esitamata jätmine väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Võlgnik on kohtunõudest teadlik, paludes järjepidevalt tähtaja pikendust, seega on võlgnik teadlikult vältinud kohtunõude täitmist. Võlgnik ei ole tõendanud, et on võlausaldajatele väljamakseid teinud, kuid raha on pangas kinni. Kohus ei saa lähtuda üksnes võlgniku paljasõnalistest väidetest. Kohus rõhutab, et võlgnik on 07.09.2015 avalduses kinnitanud kohustust täita
Samuti on kohus 11.05.2016. a pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruses selgitanud võlgnikule tema kohustusi nii võlgnikuna ning võlgnik on oma kohustustest vabastamise avalduses kohtule kinnitanud, et kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi. Lisaks märgib kohus, et kohustustest vabastamise menetluse raames peab võlgnik üles näitama initsiatiivi ja reaalset tahet oma kohustusi täita. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (3-2-1-49-16, p 15; 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on
lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad
lg-tes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (3-2-1-19-16, p 12). Riigikohus on selgitanud, et
teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei 3 ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (
lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu 20.06.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kokkuvõttes on kohtu hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud
Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul oma seadusest tulenevaid kohustusi täitnud – ei ole kohtunõudeid järjepidevalt täitnud. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus füüsilisest isikust võlgniku K. P.i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ning keeldub võlgnikku vabastamast tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Tulenevalt
lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.