Obsah (11)

§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 174§ 477§ 175§ 218§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 25. november 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-163

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (

§ 444lg 3).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

Kuna kostja võttis nõude õigeks, siis võtab kohus hagi menetlusse ja rahuldab selle õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks määramine 2 6.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud üldjuhul kostja kanda.

§ 168

lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise siis, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 7. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Kostja tunnistas hagi õigeksvõtmisel, et kostja 14.10.2021 koosolekul vastu võetud otsus hageja kui osanikust juhatuse liikme kohalt tagasi kutsumise kohta on tühine, kuna hagejale jäi saatmata teade otsuse vastuvõtmise kohta koosolekut kokku kutsumata. Seejuures tehti juba 15.10.2021 avaldus ka äriregistris vastava kande tegemiseks. Hagejal ei olnud ebaseaduslikust otsusest vabanemiseks muud võimalust, kui pöörduda avaldusega kohtusse. Selle eesmärgi on hageja ka saavutanud. Kostja viitas küll, et küsimuse oleks saanud lahendada ka kohtuväliselt, kuid ei toonud esile, et ta oleks vaidlusaluses küsimuses hagejaga enne või pärast otsuse vastuvõtmist tegelikult suhelnud. Kostja üldsõnaline väide ei anna alust järeldada, et ta ei oleks oma käitumisega andnud hagejale põhjust hagi esitamiseks. 8.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 9.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Hagejat esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

1. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tasumäär 150 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 26.04.2017 määrus nr 3-2-1-34-17, p 15). Kohus leiab, arvestades käesoleva tsiviilasja olemust ja vaidluse keerukust, samuti esindaja kvalifikatsiooni, et hageja esindaja tunnitasu on põhjendatud.
2. Kostja ei vaidle hageja menetluskuludele vastu.
3. Hageja maakohtus kantud õigusabikulude kostjalt välja mõistmine ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus selgitab, et teiselt menetlusosaliselt ei ole põhjendatud välja nõuda esindaja ja kliendi vahelise igasuguse suhtlusega seotud kulu (Riigikohtu 04.03.2020 määrus nr 2-1712857 p 20). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus arvestamata hageja esindaja 20.10.2021 ja 25.10.2021 ja 28.10.2021 menetlustoimingutega, sest need seisnevad lepingulise esindaja ja hageja vahelises suhtluses ning nõupidamises. Lepinguline esindaja peab täitma kliendi käsundit lähtudes oma erialastest teadmistest (võlaõigusseadus § 621). Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et asjaolude arutamine oleks olnud menetluse seisukohast sellel hetkel vajalik. 3
4. Kohus jätab täies ulatuses arvesse võtmata ka esindaja 19.10.2021 ajakulu hagi tagamise taotluse täpsustamisele. Teiselt poolelt ei ole põhjendatud välja mõista menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamise kulusid, kuna professionaalsel esindajal on võimalik nõuetekohane taotlus esitada kohe esimesel korral.
5. Muud lepingulise esindaja kulud, s.o hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine (4 tundi 19 minutit) ning 04.11.2021 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine (1 tund 7 minutit), võtab kohus arvesse täies ulatuses. Kulunimekirjast nähtuvad toimingud olid hageja õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, põhjendatud.
6. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 5 tundi 26 minutit (4 tundi 19 minutit + 1 tund 7 minutit). Arvestades esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 815 eurot (5 tundi 26 minutit × 150 eurot), millele lisandub käibemaks.
7. Lisaks õigusabikuludele taotleb hageja kostjalt riigilõivuna tasutud 350 euro hüvitamist. Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

17. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1328 eurot ((815 x 20%) + 350), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellises ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluse käiku arvestades ka põhjendatud. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4