KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 21. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-18-1403 Kohtuasi X avaldus Ta

) § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel avaldaja

1. aprilli 2019 taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus määras tagastada enammakstud riigilõiv 250 eurot Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole EE692200221013645545 Swedbank AS-is. 6.
2. Kohus leidis, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on põhjendatud. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt

§ 175lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Puudutatud isikut esindas jurist ehk muu isik

§ 218mõttes.

Kohus kontrollis esindaja vastavust

§ 218lg 1 p 2 nõuetele.

Juristi õigusabikulud on hüvitatavad. Puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on mõistlik ja põhjendatud ning kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud tasumääradega. Puudutatud isik taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Puudutatud isiku menetluskulude nimekiri on kooskõlas asja käiguga. Puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu oli maakohtus 4 t ning ringkonnakohtus 3 t, mis on tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Kohus määras puudutatud isiku (määruse põhjenduste p-s 22 ekslikult märgitud kui hageja) vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 320 eurot ning ringkonnakohtus 240 eurot, kokku 560 eurot. Kohus märkis vastavalt puudutatud isiku 3

§ 475

lg 2 ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 29 lg 2 kohaselt vaatab kohus korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded läbi hagita menetluses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Seetõttu rahuldas kohus enammakstud riigilõivu tagastamise avalduse ning määras tagastada 250 eurot avalduses märgitud isikule ja kontole. 6.3. Maakohus selgitas määruse edasikaebamise korda.

§ 178

lg-te 2 ja 4 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna kohus rahuldas avaldaja avalduse ja tagastas riigilõivu, siis ei saa

§ 150

lg 8 alusel määruse peale esitada määruskaebust osas, milles tagastati avaldajale enamtasutud riigilõiv. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus. 7.
2. Esiteks palub avaldaja kanda enammakstud riigilõiv 250 eurot avaldaja kontole või jätta menetluskulude katteks. Maakohus otsustas ebaõigesti tagastada enammakstud riigilõivu 250 eurot Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole. Avaldaja endine lepinguline esindaja teavitas kohut, et ta ei esinda avaldajat alates
3. aprillist
4. Maakohus oleks pidanud vaidlustatud kohtumääruse koostamisel mõistma, et Osaühing Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI lepinguline esindamine on lõppenud. Seega tuleb enammakstud riigilõiv 250 eurot tagastada avaldajale, mitte Osaühingule Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI. 7.
5. Teiseks palub avaldaja vähendada puudutatud isiku maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulu suurust, sest avaldaja ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetused. 7.
6. Kolmandaks taotleb avaldaja menetlusabi, tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele. kui määruskaebus ei vasta
7. Puudutatud isik ei esitanud avaldaja määruskaebuse kohta seisukohta.
8. Maakohus ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud.

1. Avaldaja vaidlustab enammakstud riigilõivu tagastamise Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole, s.o maakohtu määruse resolutsiooni p
2. Seda, et maakohus otsustas riigilõivu tagastada (määruse resolutsiooni p 6), avaldaja ei vaidlusta. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni p 7 osas tühistamiseks. 4

§ 660

lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Riigilõivu tagastamist reguleerib

§ 150

. Selle lõike 8 esimese lause järgi võib määruskaebuse esitada maakohtu riigilõivu tagastamisest keeldumise määruse peale, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. Kolleegium leiab, et sellest sättest tuleneb isikule kaebeõigus ka juhul, kui kohus on riigilõivu küll tagastanud, kuid teinud seda kaebaja arvates valele isikule, kuna ka sellisel juhul ei ole kaebaja enammakstud riigilõivu tegelikult tagasi saanud. 11.2. Vastuseks määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus, et maakohus tagastas enammakstud riigilõivu 250 eurot

§ 150

lg 4 järgi õigesti avaldaja taotluses märgitud kontole.

§ 150

lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja palus

1. aprilli
2. a avalduses tagastada enammakstud riigilõiv Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI arvelduskontole Swedbankis. Samalt kontolt oli riigilõiv ka tasutud. Ekslik on avaldaja kaebuse väide, et maakohus oleks pidanud vaidlustatud kohtumääruse koostamisel mõistma, et Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI lepinguline esindamine on lõppenud. Avaldaja lepinguline esindaja teavitas maakohut esindusõiguse lõppemisest
3. septembril 2020 pärast vaidlustatud kohtumääruse tegemist (II kd, tl 51). Samas ei muuda esindusõiguse lõppemine lepingulise esindaja varasemaid menetluses tehtud toiminguid kehtetuks. Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on enammakstud riigilõiv maakohtu määruse resolutsiooni ps 7 nimetatud isikule välja makstud. Maakohus on avaldajale
4. oktoobri
5. a e-kirjas selgitanud, et avaldajal on võimalik pöörduda enammakstud riigilõivu tagastamise küsimuses oma endise lepingulise esindaja poole, kuna see puudutab avaldaja ja tema endise lepingulise esindaja kokkuleppeid.
6. Avaldaja vaidlustab määruskaebusega ka maakohtu kindlaks määratud puudutatud isiku menetluskulude suuruse. Avaldaja palub vähendada puudutatud isiku maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude suurust. Puudutatud isiku menetluskulude suuruse vähendamise alusena toob avaldaja välja üksnes selle, et tema ainsaks sissetulekuks on toimetulekutoetused. Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas ei anna avaldaja väited alust maakohtu määruse muutmiseks. 12.1.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Seetõttu ringkonnakohus üldjuhul maakohtu hinnangut esindaja ajakulu vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu. 12.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

Maakohtu põhjendused on selged ja kohtu arutluskäik jälgitav. Ringkonnakohus lisab, et kõik lepingulise esindaja toimingud on tehtud asja menetluse raames ning need on olnud puudutatud isiku õiguste ja huvide kaitseks vajalikud. Arvestades puudutatud isiku lepingulise esindaja esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning kohtuvaidluse eset ja raskusastet, on toiminguteks kulunud aeg põhjendatud. 5

§ 175

lg 1 järgi nende põhjendatus ja vajalikkus, millest maakohus on puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ka õiguspäraselt lähtunud. Avaldaja esile toodud asjaolu, et tema majanduslik seisund on halb, võib olla asjakohane menetluskulude jaotuse üle otsustamisel, kuivõrd selle tagajärjel võib menetluskulude väljamõistmine isikult, kelle kahjuks lahend tehti, olla tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (

§ 162lg 4).

Samas on menetluskulude menetlusosaliste vahel jaotamine ja menetluskulude kindlaksmääramine erinevad otsustused. Menetluskulude jaotust saab

§ 178

lg 1 esimese lause kohaselt vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Vaidlustatud maakohtu

1. septembri
2. a määrusega ei jaotatud menetluskulusid, vaid maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus on praeguses asjas otsustatud maa- ja ringkonnakohtu määrustes ning Riigikohtu määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruses. Need lahendid on jõustunud. Seega ei saa avaldaja praeguse määruskaebusega vaidlustada menetluskulude jaotust. Eeltoodust tulenevalt ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse muutmiseks.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruse resolutsiooni p-de 2, 3, 5 ja 8 sõnastamisel ilmselt eksinud menetlusosaliste tähistamisel ning p-s 5 märkinud ebaõige viite sama määruse resolutsiooni punktile. Ringkonnakohus saab need maakohtu ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta maakohtu määruse sisu,

§ 447lg 2 järgi parandada.

13.

1. Maakohus määras vaidlustatud määrusega kindlaks puudutatud isiku menetluskulude rahalise suuruse, kuid on resolutsiooni p-des 2 ja 3 ilmselt ekslikult märkinud, et määras kindlaks avaldaja maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Seega parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-des 2 ja 3 sõna "avaldaja" sõnaga "puudutatud isik" vastavas käändes. 13.
2. Maakohus on ilmselt ekslikult tähistanud resolutsiooni p-s 5 avaldajat kostjana ning puudutatud isikut hagejana. Ringkonnakohus asendab maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5 sõna "kostja" sõnaga "avaldaja" ja sõna "hageja" sõnadega "puudutatud isik" vastavas käändes. 13.
3. Maakohus on resolutsiooni p-s 5 ekslikult viidanud sama määruse p-le 2, kuigi maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 560 eurot resolutsiooni p-ga 4, mitte p-ga
4. Seega parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5 viite "punktile 2" viitega "punktile 4". 13.
5. Maakohus on resolutsiooni p-s 8 tähistanud avaldajat ja puudutatud isikut ebaõigesti sõnaga „pooled“, ehkki tegemist on hagita menetlusega. Seega parandab ja asendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni p-s 8 sõna „pooled“ sõnaga „menetlusosalised“ vastavas käändes.
6. Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse resolutsiooni, siis vastavalt

§ 654

lg-le 22 ja §-le 659 esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 15. Osas, milles avaldaja vaidlustas enammakstud riigilõivu tagastamise Osaühingu Õigusbüroo LIIVAK&SUURVÄLI kontole, tuleb määruskaebuse menetlemise kulud jätta 6

§ 171lg 1 järgi avaldaja kanda.

Osas, milles avaldaja vaidlustas menetluskulude kindlaksmääramise, menetluskulusid

§ 178lg 4 kohaselt ei hüvitata.

Puudutatud isikul ei ole määruskaebemenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. 16. Määruskaebuse p 4.3 kohaselt taotles avaldaja menetlusabi juhul, kui määruskaebus ei vasta seaduse nõuetele. Määruskaebuse saamisel ringkonnakohus

§ 664

lg 1 järgi kontrollis ja veendus, et kaebus vastab seadusega ettenähtud nõuetele. Samuti on avaldaja tasunud määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebus vastas seaduse nõuetele, sellel ei olnud menetlemist takistavaid puuduseid ning avaldaja palus menetlusabi üksnes juhul, kui kaebus on puudustega, puudus vajadus avaldaja menetlusabi taotluse lahendamiseks. 17. Määruse peale saab osas, mis puudutab menetluskulude kindlaksmääramist ja maakohtu määruses vigade parandamist, esitada Riigikohtule määruskaebuse

§ 696

lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 447

lg 4 ja § 643 lg 2 kohaselt võib määruse parandamise määruse peale esitada määruskaebuse. Osas, mis puudutab riigilõivu tagastamist, ei saa määruse peale

§ 150lg 8 teise lause kohaselt Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa 7