← Eesti

3-20-2553/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-20-2553 Haldusasi Xi kaebus Maksu- ja Tolliameti 09.10.2020 korralduse nr 1311/44268 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – Xi, esindaja adv. Hannes Olli; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 24.11.
  2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Xi esitas 20.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 09.10.2020 korralduse nr 13-11/44268 tühistamise nõudes. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat tasuma kümne päeva jooksul 400 euro ja 05 sendi suurust maksuvõlga. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust korralduse nr 13-11/44268 täitmise peatamiseks.
  4. Tallinna Halduskohtu 21.12.2020 määrusega jäeti kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta. Kaebajal oli vaja tasuda ka täiendav riigilõiv.
  5. Tallinna Halduskohtu 07.01.2021 määrusega jäeti Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
  6. Tallinna Halduskohtu 27.01.2021 määrusega võeti kaebus menetlusse. Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 26.02.
  7. Tallinna Halduskohtu 15.09.2021 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
  8. Kaebaja selgitab, et tema
  9. aasta sissetulekud moodustusid Sotsiaalkindlustusameti makstavast igakuisest pensionist ning neljal kuul OÜ-st X saadud töötasust. Kaebaja märgib, et ei ole kunagi saanud enda käsutusse ja valdusesse palgalt kinnipeetud tulumaksu summat, mida tuleks maksuhaldurile edastada. Maksuhaldurile laekumata jäänud tulumaksu summa sai jääda üksnes X OÜ valdusesse ja tuluks ning kaebaja leiab, et Xile adresseeritud tulumaksunõue 400,05 eurot tuleb ümber adresseerida OÜ-le X ja nõuda sisse X OÜ-lt, kes selle tulumaksu kinni pidas. Seega on vaidlustatav korraldus ebaõige. Samuti ei ole maksuhalduri nõude kujunemine jälgitav. Vaideotsuses väljendatud seisukohad, nagu oleks töötajal kohustus jälgida kas tööandja deklareerib ja maksab makse õigesti, absurdsed. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  10. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et MTA 09.10.2020 korraldus nr 13-11/44268 on õiguspärane ja põhjendatud.
  11. Vastustaja selgitab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (MKS § 85 lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest (MKS § 82). Kaebaja on ise
  12. aasta FIDEK-il maksukohustused deklareerinud. Kaebaja ei väida, et ta pole tuludeklaratsioonilt nähtuvat tulu teeninud. TuMS § 42 lg 1 kohaselt arvatakse residendist füüsilisele isikule tehtud TuMS §-s 41 nimetatud väljamaksetest maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt: 500 – 500 / 900 × (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem kui null ja suurem kui
  13. Maksumaksja võib oma avalduses ette näha väiksema summa mahaarvamise. TuMS § 23 lg 1 kohaselt arvatakse maha residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maksuvaba tulu 6000 eurot. Rakendades eelviidatud maksuvaba tulu arvestust ning võttes arvesse kaebaja poolt deklareeritud tulusid, on MTA hinnangul kaebaja maksukohustus arvutatud õigesti. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu MTA järeldustega, ei tee neid põhjendamatuteks. KOHTU PÕHJENDUSED
  14. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 09.10.2020 korraldust nr 1311/44268 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega kohustati kaebajat tasuma kümne päeva jooksul 400 euro ja 5 sendi suurust maksuvõlga.
  15. Vaidlustatud haldusaktis on viidatud selle andmise alusena maksukorralduse seaduse paragrahvile 46, paragrahvi 128 lõikele 1 ning paragrahvi 129 lõigetele 1 ja
  16. Maksukorralduse seaduse §-s 46 on toodud välja maksuhalduri haldusaktidele esitatavad nõuded või põhinõuded ning haldusasja materjalist ei nähtu, et selles osas võiks mingisugust sisulist vaidlust olla. Haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus on välja toodud. Maksukorralduse seaduse paragrahvi 128 lg 1 ning paragrahvi 129 lõiked 1 ja 3 seostuvad maksuvõla sundtäitmise võimalusega ning sundtäitmise algatamisest hoiatamisega kui kohustust ei täideta tähtaegselt. Korralduse andmise sisuliseks 2 põhjuseks on olnud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks (osaliselt) tasumata jätmine vastavalt maksukorralduse seaduse § 105 lõikele
  17. Nähtuvalt haldusasja materjalist oli kaebaja esitanud 29.04.2020 residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni
  18. aasta kohta, milles oli deklareeritud maksustatavat tulu pensionilt 6522 euro ja 39 sendi ulatuses ning sellelt kinnipeetud tulumaksu summas 104 eurot ja 43 senti, samuti X OÜ-lt saadud palka kogusummas 2979 eurot ja 60 senti ning palgalt kinni peetud tulumaksu 195 euro ja 92 sendi suuruses summas. Maksuhaldur asus seisukohale, et deklareeritud andmete alusel on vaja 400 eurot ja 5 senti juurde maksta.
  19. Väljamaksed, millelt tulumaks kinni peetakse on sätestatud tulumaksuseaduse paragrahvis
  20. Vastavalt TuMS § 41 punktidele 1 ja 6 peetakse tulumaks kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt ning ka pensionilt. Tulumaksuseaduse § 23 lg 1 kohaselt arvestatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha maksuvaba tulu summas 6000 eurot. Kaebaja tulu on olnud vastavalt tuludeklaratsiooni andmetele 9501 eurot ja 99 senti. Maksuhalduril ei olnud alust eeldada, et osaühingust saadud palk ning pension on võrreldes deklareerituga väiksemad. Vastavalt maksukorralduse seaduse § 82 lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Antud juhul on maksuhaldur lähtunudki vastavast maksudeklaratsioonist. Deklareeritud tulust pidi olema 6000 eurot maksuvaba ja ülejäänud ehk 3501 euro ning 99 sendi suuruselt summalt oli vaja maksta tulumaksuna 700 eurot ja 40 senti. Kaebajalt kinnipeetud tulumaks on aga olnud deklaratsiooni kohaselt ainult 300 eurot ja 35 senti. Seitsmesaja euro ja neljakümne sendi suurusest summast kaebajalt kinnipeetud tulumaksu maha arvestades ongi saadud juurde maksmisele kuuluv 400 euro ja 5 sendi suurune summa. Haldusasja materjalist ei nähtu, et vastustaja oleks täiendava maksukohustuse valesti kindlaks teinud. Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
  21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.