1-19-5367/114

(17913000036)Kohtunik Astrid Asi Kohtuistungi sekretär Maili Õunaaed, Marju Palm, Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Kriminaalasi Niina Neglasoni (Neglason) süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 4, KarS § 3001 lg 1 järgi, Tiiu Sepa (Sepp) süüdistuses KarS § 298 lg 2 p 3 järgi ja OÜ Corrigo süüdistuses KarS § 298 lg 3 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kalmer Kask Süüdistatav Niina Neglason isikukood 46112012252; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 09.01.2018-10.01.2018 Kaitsja vandeadvokaat Stella Veber Süüdistatav Tiiu Sepp isikukood 46309240284; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX eelnevalt kriminaalkorras karistamata tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 09.01.2018-10.01.2018 Kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver Süüdistatav Osaühing Corrigo rg-kood 10972862; asukoht Jaama 34b, Jõhvi linn, Jõhvi vald; juhatuse liige Tiiu Sepp varasemalt kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole 1 1-19-5367 Kaitsja vandeadvokaat Jaanus Tehver Kohtuistungi toimumise aeg 09.09.2019, 28.01.2020, 17.02.2020, 18.02.2020, 19.02.2020, 20.02.2020, 21.02.2020, 25.02.2020, 26.02.2020, 27.02.2020, 12.03.2020, 13.03.2020, 16.03.2020, 17.03.2020, 23.03.2020, 27.04.2020, 04.05.2020 RESOLUTSIOON KrMS § 14 lg 2 alusel mõista Niina Neglason KarS § 294 lg 2 p 4 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Mõista Niina Neglason KarS § 294 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Mõista Niina Neglason KarS § 3001 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. KrMS § 14 lg 2 alusel mõista Tiiu Sepp KarS § 298 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Mõista Tiiu Sepp KarS § 298 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Mõista OÜ Corrigo KarS § 298 lg 3 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Tagastada Niina Neglasonile tema elukohast leitud ja ära võetud sularaha kogusummas 3900 (kolm tuhat üheksasada) eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega ja mida hoiustatakse Kaitsepolitseiameti deposiitkontol. Kustutada Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr XXX (XXX, katastritunnus 15401:001:0419; omanik Niina Neglason) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 22 500 eurot. Kustutada Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr XXX (XXX, katastritunnus 43801:001:0274; omanik Niina Neglason) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 16 500 eurot. Vabastada aresti alt ja jätta Niina Neglasonile Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega arestitud mootorsõiduk Subaru Forester rg-märk XXX, mis on kohtueelses menetluses antud selle omaniku Niina Neglasoni vastutavale hoiule. Vabastada aresti alt ja jätta OÜ-le N. Neglason Viru Maakohtu 22.03.2019 kohtumäärusega arestitud mootorsõiduk BMW X6 rg-märk XXX, mis on kohtueelses menetluses antud selle omaniku N. Neglason OÜ juhatuse liikme Niina Neglasoni vastutavale hoiule. Asitõendid - kriminaalasja juures asuvad mälupulk 1 tk, CD plaat 1 tk ja DVD plaat 1 tk – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; 2 1-19-5367 - - - - Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas asuv Kaitsepolitseiametile kuuluv kõvaketas (s/n XXX) ja Kaitsepolitseiametile kuuluv kõvaketas Maxtor (s/n XXX) – kohtuotsuse jõustumisel ketastel olev teave kustutada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel ja seejärel jätta kõvakettad Kaitsepolitseiametile; Jõhvi Vallavalitsuse 10.01.2018 kirjaga nr 2-6.1/129-1 ja Jõhvi Vallavolikogu 09.01.2018 kirjaga nr 1-6/2 paberkandjal edastatud dokumendid (kokku 242 lehte, mis on kinnitatud Kaitsepolitseiameti turvaklambritega XXX ja XXX) – kohtuotsuse jõustumisel tagastada vastavalt kuuluvusele; Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuv tõmmis (Niina Neglasoni tahvelarvutist Samsung SM-T535 [IMEI XXX] kopeeritud andmed; kaust XXX) – kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tõmmis hävitada; OÜ Corrigo kirjaga nr 1-5/60 edastatud materjalid (kinnitatud Kaitsepolitseiameti turvaklambriga 000005109), mis on kohtueelses menetluses antud OÜ Corrigo juhatuse liikme Tiiu Sepa vastutavale hoiule – kohtuotsuse jõustumisel tagastada vastavalt kuuluvusele. SKHS § 5 lg 1 p 2, § 11 lg 4 ja § 18 lg 2 alusel hüvitada riigi eelarvelistest vahenditest Niina Neglasonile kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju summas 93 (üheksakümmend kolm) eurot ja 60 senti. Menetluskulud Niina Neglasoni lepingulise kaitsja Stella Veberi taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada ning välja mõista riigilt Niina Neglasoni kasuks lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku summas 34 488 (kolmkümmend neli tuhat nelisada kaheksakümmend kaheksa) eurot. OÜ Corrigo lepingulise kaitsja Jaanus Tehveri taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada osaliselt ning välja mõista riigilt OÜ Corrigo kasuks lepingulisele kaitsjale makstud tasu kokku summas 36 460 (kolmkümmend kuus tuhat nelisada kuuskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik apellatsioonikorras vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS 15. peatükis sätestatud korras. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Maakohtu seisukoht süüdistuse osas 3 1-19-5367 1. Süüdistus toimingupiirangu rikkumises 1.1 Niina Neglason on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (KVS-is kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine suures ulatuses) toimepanemises. Süüdistuse kohaselt leidis rikkumine kokkuvõtvalt aset järgnevas. 12.10.2017 osales Niina Neglason vallavolikogu esimehena Jõhvi Vallavolikogu istungil, kus oli hääletusel Jõhvi vallale kuuluvate ruumide (XXX) kasutusse andmine OÜ-le Corrigo. Niina Neglason osales antud päevakorrapunkti/küsimuse arutelul ja sellele järgnenud hääletusel ning ei taandanud ennast. Hääletuse tulemusel võeti 11 poolthäälega vastu vallavolikogu otsus nr 290, mille kohaselt anti OÜ-le Corrigo kümneks aastaks tasu eest kasutusse XXX asuva hoone vasaku tiiva neljas korrus (kokku 403,7 m2). Sellele eelnevalt osales ta 04.10.2017 ja 09.10.2017 vastavalt Vallavolikogu eestseisuse ja Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni istungite aruteludel, kus otsustati kõnealune küsimus lisada volikogu 12.10.2017 istungi päevakorda ning arutati eelnõu varianti anda ruumid rendile hinnaga 1eurot/m2. Jõhvi Vallavalitsuse 24.10.2017 korraldusega nr 2688 kinnitati OÜ-le Corrigo rendile antavate ruumide üürihinnaks vastavalt varem kooskõlastatule 1 euro ruutmeetri kohta kuus. Arvestades rendile antavate ruumide üldpinda (403,7 m2), on kümne aasta renditasu lõppsummaks seeläbi 48 444 eurot (10 x 12 x 403,7 x 1). Süüdistuse kohaselt oli Niina Neglason OÜ-ga Corrigo seotud isik KVS § 7 lg 1 p-le 4 tähenduses ning sellest hoolimata osales Niina Neglason teadlikult ja kavatsetult OÜ Corrigo majanduslikku huvi puudutavates aruteludes, aga samuti OÜ-t Corrigo puudutava Jõhvi Vallavolikogu 12.10.2017 otsuse hääletuses/otsuse vastuvõtmises. Taoline tegevus (ja enda taandamata jätmine) on vaadeldav KVS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud toimingupiirangute teadva rikkumisena suures ulatuses. Seejuures ei olnud Niina Neglasoni puhul tegemist isikuga, kelle suhtes kohalduksid KVS § 11 lõikes 3 sätestatud erisused. 1.2 KarS § 3001 lg 1 kohaselt on karistatav KVS-s kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine suures ulatuses. Tulenevalt KarS § 121 p-st 2 loetakse suureks ulatuseks summat, mis ületab 40 000 eurot. 1.3 KVS § 11 lg 1 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. KVS § 7 lg 1 p-st 4 tulenevalt loetakse seotud isikuks isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. 1.4 Eelnevast lähtuvalt tuleb KarS § 3001 lg 1 koosseisuliste tunnuste esinemise hindamisel tuvastada, kas 1) isik toimis ametiisikuna; 2) tegi toimingu või otsuse, mis oli tema enda või temaga seotud isiku suhtes, või oli isik teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; või siis oli isik teadlik korruptsiooniohust; 3) rikkumine oli suures ulatuses; 4) isik pani rikkumise toime teadvalt. 4 1-19-5367 1.5 Antud juhul puudub sisuline vaidlus süüdistuse faktiliste asjaolude osas. Seal hulgas küsimustes, et Niina Neglason oli Jõhvi Vallavolikogu liikmena või esimehena süüdistuses nimetatud ajavahemikul ametiisik KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 tähenduses (st isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund). Samuti selles, et Niina Neglason osales süüdistuses nimetatud 12.10.2017 Jõhvi vallavolikogu istungil ning sellele eelnenud erinevatel nõupidamistel. 1.6 Jõhvi Vallavolikogu 09.01.2018 vastuskiri nr 1-6/2 kinnitab, et Niina Neglason on alates oktoobrist 2005 Jõhvi Vallavolikogu liige. Ajavahemikel 25.11.2013-19.05.2016 ja 16.07.2017-26.07.2018 oli ta volikogu esimees. Lisaks oli ta alates 02.12.2013 Jõhvi Vallavolikogu sotsiaalkomisjoni liige ning perioodil 02.12.2013-19.05.2016 komisjoni esimees. (1 kd, tl 52-63) Tulenevalt KOKS § 2 lg 1, § 4 p 1, § 6 lg 1-5, § 17 lg 1-2 ning § 22 on vallavolikogu liige füüsiline isik, kes täidab avalikku ülesannet ning tal on selle täitmiseks ametiseisund. Seega oli Niina Neglason süüdistuses nimetatud perioodil vallavolikogu liikme ülesandeid täites ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses. 1.7 Niina Neglason ei eitanud osalemist Jõhvi vallavolikogu 12.10.2017 istungil ning XXX asuvate ruumide OÜ Corrigo kasutusse andmise küsimuse otsustamise hääletusel. Nimetatud fakti kinnitavad ka koosoleku protokoll ja videosalvestis (1 kd, tl 157- 159, 162, 177- 183). Samuti ei ole ta eitanud osalemist volikogu istungile eelnenud sotsiaalkomisjoni ning volikogu eestseisuse istungitel vastava küsimuse aruteludel ning volikogu päevakorra ja otsustuse ettevalmistamisel. Viimast kinnitavad ka nende koosolekute protokollid. (1 kd, tl 142-145, 146-148) 1.8 Süüdistuse kohaselt poleks Niina Neglason tohtinud vastava küsimuse aruteludel ja otsustamisel osaleda, kuivõrd ta on OÜ-ga Corrigo seotud isik. Siinkohal ei ole vaidluse all küsimus, et ametiisikul on keelatud osaleda otsuse või toimingu tegemisel, kui see puudutab temaga seotud isikut. Taoline keeld tuleneb üheselt KVS § 11 lg 1 p-st 1 ning Jõhvi Vallavolikogu liikme puhul täiendavalt ka KOKS § 17 lg-st 5 ning Jõhvi valla põhimääruse § 25 lg-st 1 ja 2. Eriarvamused on aga küsimuses, kas OÜ Corrigo oli Niina Neglasoniga seotud isik. Süüdistus tugineb asjaolule, et Niina Neglason oli OÜ-ga Corrigo lepingulistes suhetes ning OÜ-le Corrigo käsunduslepingu alusel tehtava soorituse (töövõimetuse ekspertiiside läbiviimine) eest maksti talle keskmiselt 4600 eurot kuus, mis moodustas olulise ja suurima osa Niina Neglasoni igakuisest sissetulekust. Ka nende faktiliste asjaolude osas ei ole poolte vahel vaidlust ning seda kinnitavad ka kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (käsundusleping 4kd, tl 76-77, pangakontode vaatlused 1 kd, tl 5-19). Niina Neglasoni kaitsja seisukohalt ei anna taolised asjaolud põhjust väita, et OÜ Corrigo oli Niina Neglasoniga seotud isikuks ning viimane oli OÜ-st Corrigo majanduslikult sõltuv. Pigem mõjutas Niina Neglasoni võimalust teostada töövõimetuse ekspertiise Töötukassa tegevus ekspertiiside tellimisel. 1.9 KVS § 7 lg 1 p-st 4 tulenevalt loetakse seotud isikuks isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Kõnealuse süüdistuse kontekstis on määravaks, kas OÜ Corrigo seisund või tegevus mõjutas oluliselt ja vahetult Niina Neglasoni väljaspool tema ametiseisundit. Siinkohal on oluline ja 5 1-19-5367 vahetu määratlemata mõisted, mille üle tuleb otsustada konkreetse olukorra tehioludest lähtuvalt. 1.10 Kohus ei nõustu kaitsja versiooniga, mille kohaselt mõjutas Niina Neglasoni eeskätt Töötukassa tegevus, mitte OÜ Corrigo. Kuigi töövõimetuse ekspertiiside algseks tellijaks oli Töötukassa (4kd, tl 30-31), oli viimane lepingulistes suhetes OÜ-ga Corrigo ning Niina Neglasonile pakkus võimalust teha käsunduslepingu alusel ekspertiise just OÜ Corrigo. Töötukassal ei olnud võimalust teha valikuid, milliseid isikuid OÜ Corrigo tellimuste täitmisel kasutab. Niina Neglasonile ekspertiiside teostamise ülesannete andmise või mitteandmise otsustas OÜ Corrigo vastavalt käsunduslepingule. Ka juhul kui OÜ-lt Corrigo tellitud ekspertiiside täitmisel esines probleeme, kontakteerus Töötukassa OÜ Corrigo esindajatega, mitte konkreetsete arstidega (8 kd, tl 1-14). 1.11 Isikute seotuse hindamisel ei saa mööda vaadata ka asjaolust, et nii Niina Neglasoni enda kui ka Tiiu Sepa ning teiste ekspertarstide arusaama kohaselt oli Niina Neglasoni põhiliseks töökohaks OÜ Corrigo (8kd, tl 1-14, 3 kd, tl 118-122, 25.02.20 istungi protokoll). Lisaks tegeles Niina Neglason aktiivselt OÜ-le Corrigo täiendavate ekspertarstide otsimisega (3kd, tl 34). Samuti kinnitavad Niina Neglasoni pangakontode väljavõtted, et käsunduslepingu alusel OÜ-lt Corrigo saadud tasud moodustasid 08.2016-01.2018 märkimisväärse osa tema igakuistest sissetulekutest, kokku 82 965,53 eurot (1kd, tl 17-19). Kõik nimetatud asjaolud kogumis kinnitavad üheselt, et Niina Neglason oli KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes OÜ-ga Corrigo tihedalt seotud. Pikaajalise käsunduslepingu alusel täitis ta igapäevaselt OÜ-lt Corrigo saadud tööülesandeid ning sai selle eest tasu. Sel kombel mõjutas OÜ Corrigo majanduslik seis otseselt ka Niina Neglasoni igakuiseid sissetulekuid. 1.12 Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Niina Neglasonil oli KVS § 11 lg 1 p-st 1 tulenev keeld teha OÜ-ga Corrigo seonduvaid otsuseid ning ta pidanuks taanduma 04.10.2017 ja 12.10.2017 istungitel hääletamisest. 09.10.2017 koosolekul hääletamist ega otsuste tegemist ei toimunud, mistõttu puudub ka põhjus heita ette KVS § 11 lg 1 p 1 piirangu rikkumist. 1.13 Järgnevalt tuleb kontrollida, kas on täidetud KarS § 3001 lg 1 koosseisu objektiivne tunnus - rikkumine suures ulatuses, s.o ulatuses, mis ületab 40 000 eurot. Süüdistus on nimetatud koosseisulise tunnuse sisustamisel lähtunud summast, mis kehtestati Jõhvi Vallavalitsuse 24.10.2017 korraldusega nr 2688 OÜ-le Corrigo rendile antavate ruumide (XXX, üldpinnaga 403,7 m2 ) üürihinnaks (1kd, tl 173-175). Arvestades Jõhvi Vallavolikogu otsust anda ruumid rendile kümneks aastaks ning Jõhvi Vallavalitsuse otsust kehtestada üürihinnaks 1eurot/m2, leiab süüdistus, et kümne aasta renditasu lõppsummaks on seeläbi 48 444 eurot (10 x 12 x 403,7 x 1) ning seega on tegemist KarS § 3001 lg 1 tähenduses rikkumisega suures ulatuses. 1.14 Tõsi, võimaliku tulevase tehingu üüritulu summa ületanuks antud juhul 40 tuhande piiri. Kuid kohtu hinnangul ei ole kõnealuse tehingu iseloomu ning KarS § 3001 lg 1 süüteokoosseisu kehtestamise eesmärki arvestades võimalik rikkumise ulatuse hindamisel lähtuda ainult kehtestatud üürihinna määrast. Rikkumise ulatus KarS § 3001 lg 1 tähenduses ei ole automaatselt võrdne tehingu väärtusega. Tehingu hinna saaks üheselt võrdsustada rikkumise ulatusega, kui tehingu sisu seisneks mingi teenuse või toote tellimises, millega võetakse vallale kohustus tasuda vastava teenuse või toote eest nt 44 tuhat eurot. Sellise iseloomuga tehingu puhul saaks suure ulatuse arvutamise nullpunktiks võtta 0 eurot. 6 1-19-5367 Olukorras, kus tehingu tulemusel ei teki vallal kohustust tasuda teatavat summat, vaid õigus nõuda teiselt isikult kokkulepitud summa tasumist, ei saa rikkumise ulatuse hindamisel olla nullpunktiks 0 eurot. Vastasel juhul tekiks absurdne olukord, kus rikkumise ulatuse suurus kasvaks koos üürihinna suurusega ehk tehingu kasumlikkusega. St rikkumine oleks seda suurem, mida suuremat tulu vald tehingust teeniks. Ja samas, kui ametiisik teeks aktiivset lobitööd vallale kahjulikus suunas ning otsustataks anda kinnistu tasuta üürile (kuigi tegelikult oleks reaalses turusituatsioonis võimalik küsida renti nt kogusummas 44 tuhat eurot), ei oleks tema tegevus KarS § 3001 lg 1 mõttes süütegu. Taoline lähenemine oleks ebamõistlik ega ole kindlasti seadusandja eesmärk ja mõte KarS § 3001 lg 1 sätte kehtestamisel (süüteokoosseisude tõlgendamisest vt ka Riigikohtu lahendi nr 119-31 p 18). 1.15 Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et antud juhul saaks rääkida rikkumisest suures ulatuses, kui oleks tuvastatud, et XXX asuvaid ruume üldpinnaga 403,7 m2 oleks otsuse tegemise hetkel olnud võimalik anda üürile tingimustel, kus vald oleks kümne aasta jooksul saanud renditulu kokku vähemalt 88 444,01 eurot, st vähemalt 40 000,1 eurot kokkulepitust rohkem. Süüdistuses taolisi faktilisi asjaolusid ei kajastu, samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid, millest lähtuvalt võiks järeldada, et antud olukorras saanuks kehtestada kõrgemat üüritasu, kui Jõhvi Vallavalitsus seda 24.10.2017 otsuses tegi. Pigem viitavad kohtule esitatud tõendid, et tegemist oli maksimaalse võimaliku hinnaga, võimalik et isegi liiga kõrge tasuga. Nt 2017 septembris koostas OÜ M XXX hoone tasuvusanalüüsi, mille kohaselt on sellesse hoonesse investorite leidmine keeruline ning võib võtta pikka aega. Kaare 3 asuva hoone baasil on võimalik vallale teenida tulusid, kuid sel juhul on otstarbekas investeerida hoone parendamisse. Leitakse, et idee anda ruumid eraettevõttele noorte rehabiliteerimiskeskuse teenuste osutamiseks, on väga hea ja hoone perspektiividega sobiv. See võtaks ära ka valla kohustuse teha kulutusi tühjalt seisva hoone osa väljaehitamiseks. Arvestades, et teenuse osutajal oleks kohustus ruumid oma kuludega välja ehitada, leitakse, et otstarbekas oleks vabastada ta esimeste aastate jooksul ruumide rendi maksmisest. Vabastamise kestus sõltub vajaliku investeeringu suurusest. Vähemalt viis aastat, aga mitte üle kümne. (6 kd, tl 173- 180). Sama seisukohta avaldasid mitmed tunnistajad (J P, 16.03.2020 kohtuistungi protokoll, M T, 12.03.2020 kohtuistungi protokoll). Jõhvi Vallavalitsuse otsuse aluseks olnud OÜ U 19.10.2017 hinnangu kohaselt võiks rendi hinda küsida 1-1,5eurot/m2 (6 kd, tl 188). Jõhvi Vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni 10.10.2017 istungil esitasid osalised rendihinna osas erinevaid arvamusi. V I arvas, et investeeringu suurust arvestades on 1-eurone ruutmeetri hind õiglane. T T leidis, et see on alla turu hinna, tuues näite, et ladudel on hinnaks 2 eurot, kontoripindadel 3-3,5 eurot. Komisjoni istungi protokolli pinnalt ei ole kahjuks väljaloetav, kas need näited on eeldusel, et rendile võtja ehitab ühtlasi oma kuludega ka ruumid välja või mitte. (1kd, tl 150-155). Kohtu hinnangul puuduvad usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaks, et otsustuse tegemise hetkel kehtinud turusituatsioonis oleks ruumide reaalne üürihind olnud kokkulepitust ligikaudu kaks korda kõrgem. 1.16 Eelöeldust tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole süüdistuses kirjeldatud faktiliste asjaolude ning kohtule esitatud tõendite pinnalt tuvastatav KarS § 3001 lg 1 obligatoorse tunnuse - rikkumine suures ulatuses, esinemist. Seetõttu puudub alus heita Niina Neglasonile ette KarS § 3001 lg-s 1 sätestatud süüteo sooritamist. Kohtu hinnangul ei vasta süüdistuse faktiliste asjaolude kirjeldus ka ühelegi teisele kuriteokoosseisu tunnusele. 1.17 Täiendavalt peab kohus vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui tehingu summat saaks üheselt võrdsustada rikkumise ulatusega, ei oleks sellest hoolimata võimalik väita, et 7 1-19-5367 rikkumine leidis aset suures ulatuses. Vallavolikogu 12.10.2017 otsusest nähtuvalt ei otsustanud volikogu tehingu hinda. Vastava otsustuse tegi Jõhvi Vallavalitsus. Siinjuures on kohtule esitatud tõenditega lükatud ümber süüdistuse väide, mille kohaselt tegi Jõhvi Vallavalitsus otsuse kinnitada rendihinnaks 1 euro ruutmeetri kohta vastavalt varem kooskõlastatule. Jõhvi Vallavalitsuse 24.10.2017 korraldusest nähtuvalt tugineti otsuse tegemisel OÜ K 19.10.2017 hinnangule (1kd, tl 176; 6 kd, tl 188). Seega juhinduti hinnangust, mis oli koostatud pärast Jõhvi Vallavolikogu 12.10.2017 otsust ning väide eelneva kooskõlastuse kohta ei pea paika. Kusjuures tellimus hinnangu andmiseks esitati samuti pärast Jõhvi Vallavolikogu otsust, s.o 13.10.2017. Nimetatud asjaolust nähtuvalt ei olnud Niina Neglasonil 12.10.2017 Jõhvi Vallavolikogu istungil (ning sellele eelnenud muudel nõupidamistel) ettepaneku üle hääletamisel osaledes võimalik täpselt hinnata, milline saab olema otsuse esemeks oleva tehingu rahaline väärtus. Karistusõiguses kehtiva määratletuse põhimõttest lähtuvalt (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-1-15-16) saab isikule heita ette vaid sellist tegu, mille teostamisel oli võimalik ette näha, et taoline käitumine on keelatud ning isikul on võimalik oma käitumist vastavalt kujundada. Olukorras, kus süüdistataval puudus hääletusel osalemise hetkel võimalus hinnata, milliseks kujuneb edaspidi otsuse objektiks oleva tehingu summa, ei olnud tal võimalik näha ette, et tehingu hind võib kujuneda selliseks, mille tulemusel muutuks süüdistatava poolt hääletuses osalemine kuritegelikuks käitumiseks. Toimingu piirangu rikkumine on kuritegu vaid juhul, kui rikkumine on suures ulatuses. Sealjuures laieneb nimetatud objektiivsele koosseisulisele tunnusele nõue, et see peab olema täidetud vähemalt otsese tahtlusega. Eelöeldut arvestades ei ole võimalik väita, et Niina Neglason teadis otsuse tegemise hetkel täpselt, milliseks kujuneb tehingu hind ning soovis selle kehtestamist just süüdistuses nimetatud määras. 1.18 Eelnevat kokku võttes märgib kohus, et Niina Neglasoni tegevuses ei ole tuvastatud KarS § 3001 lg 1 koosseisuliste tunnuste esinemist. 1.19 Lähtuvalt tuvastatud asjaoludest, st faktist, et Niina Neglason siiski osales otsuse tegemisel rikkudes KVS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud toimingupiiranguid (kuid seda mitte suures ulatuses), võiks antud juhul tulla kõne alla väärteo tunnuste esinemine vastavalt KVS §-le 19, mis näeb ette karistuse ametiisiku poolt toimingupiirangu teadva rikkumise eest. Hoolimata sellest ei pea kohus antud juhul võimalikuks lõpetada kriminaalmenetlust vastavalt KrMS § 274 lg-le 1 ning edastada materjale väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Lähtuvalt KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8 on väärteo absoluutseks aegumistähtajaks kolm aastat. Vastav tähtaeg möödub 12.10.2020, s.o 3,5 kuu pärast. Võttes arvesse käesoleva kohtuotsuse vaidlustamise tähtaegu ning eeldatavat jõustumise aega, on ebatõenäoline väärteomenetluse läbiviimine ning otsuseni jõudmine enne aegumistähtaja saabumist 12.10.2020. 1.20 Ülaltoodust lähtuvalt mõistab kohus Niina Neglasoni KarS § 3001 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks, kuna tema tegevuses puuduvad kuriteo tunnused. 2. Süüdistus altkäemaksu kuriteos 2.1 Niina Neglasoni, Tiiu Seppa ja OÜ-t Corrigo süüdistati algselt vastavalt KarS § 294 lg 2 p-le 4 ning KarS § 298 lg 2 p-le 3 ja lg-le 3 altkäemaksu andmises ja võtmises suures ulatuses. Kohtuvaidlustes prokurör loobus osaliselt süüdistusest ning muutis süüdistuse kvalifikatsiooni vastavalt KarS § 294 lg 1 ja § 298 lg 1 ja 3. 2.2 Süüdistatavatele tehtud etteheide seisnes algselt kokkuvõtvalt järgnevas. 8 1-19-5367 Aastatel 2014 – 2017 taotles T. Sepp OÜ Corrigo nimel Jõhvi vallalt esmatasandilise tervisekeskuse rajamise projekti kaasfinantseerimist (165 000 euro ulatuses osaühingule toetuse andmist), aga samuti Jõhvi vallale kuuluvate ruumide (asukohaga XXX asuva hoone vasaku tiiva neljas korrus; kokku 403,7 m2 põrandapinda) rendile andmist OÜ-le Corrigo. Aastatel 2015 – 2017 toetas Niina Neglason nii Jõhvi Vallavolikogu kui ka selle alatise sotsiaalkomisjoni liikme ja esimehena korduvalt OÜ Corrigo majanduslikke huve. N. Neglason osales ametiisikuna erinevatel Jõhvi Vallavolikogu istungitel ja volikogu alatise sotsiaalkomisjoni koosolekutel eelnimetatud osaühingu suhtes tehtavate otsuste aruteludes, otsuste tegemises ning ka nende otsuste sisulises suunamises, väljendades seejuures pidevalt ja aktiivselt poolehoidu ning toetust OÜ Corrigo soovidele või projektidele. Taolised Jõhvi Vallavolikogu otsused (ja nendega seotud arutelud) puudutasid:

1. a)OÜ Corrigo (algselt ka selle osaühinguga seotud Sihtasutuse Jõhvi Haigla) teostatava projekti (esmatasandilise tervisekeskuse rajamine, asukohaga XXX) kaasfinantseerimist (165 000 euro ulatuses osaühingule toetuse andmist) Jõhvi valla poolt.
2. b)Jõhvi vallale kuuluvate ruumide (asukohaga XXX; hoone vasaku tiiva neljas korrus; kokku 403,7 m2) rendile andmist OÜ-le Corrigo. Lisaks sellele avaldas N. Neglason ametiisikuna ajakirjanduses pooldavaid sõnavõtte OÜ Corrigo Tervisekeskuse projekti osas. Vastutasuks eelviidatud ametialaste otsuste ja tegevuse eest nõustus N. Neglason võtma aastatel 2016-2018 OÜ Corrigo juhatuse liikmelt ja osanikult T. Seppalt kokkuleppel viimasega vastu ja ka võttis vastu erinevaid soodustusi ning vara (kokku vähemalt 65 535,53 euro ulatuses), mis olid tehtud ja N. Neglasonile võimaldatud T. Sepale kuuluvate ja tema poolt juhitavate ettevõtete OÜ Corrigo ja SA Jõhvi Haigla arvelt. N. Neglasonile lubatud ja/või tema poolt vastu võetud altkäemaks seisnes järgmises:
3. a)Alates 01.07.2016 teostas N. Neglason tema ja OÜ Corrigo esindaja (Tiiu Sepp) vahel sõlmitud käsunduslepingu nr 2016/153 alusel OÜ Corrigo alt ekspertarvamusi töövõime hindamiseks, saades iga Eesti Töötukassale esitatud ja aktsepteeritud eksperthinnangu eest antud osaühingult kokkulepitud tasuna 35 eurot (bruto). Sarnaselt N. Neglasoniga oli OÜ-l Corrigo sõlmitud samasisuline leping erinevatel ajaperioodidel lisaks veel kokku kuue arstiga. Samas oli vastavalt kokkuleppele T. Seppaga N. Neglasonile võimaldatud rida soodustusi, mida polnud teistel ekspertarstidel. Esiteks võimaldati N. Neglasonil teha ekspertiise teistest enam. Samuti suunati N. Neglasonile ekspertiise eelisjärjekorras (seda tegid OÜ Corrigo poolt määratud isikud – Tiiu Sepp või viimase suuniste kohaselt ka T M). Lisaks sellele oli N. Neglasonil eelisvõimalus võtta endale ise töövõimehindamisi haldavas arvutiprogrammis (REDIS) soovitud kogus laekunud ekspertiise töösse, misjärel ülejäänud ekspertiisid jagati T. M poolt ära teiste ekspertarstide vahel. Taolised eelised võimaldasid N. Neglasonil teenida igakuise sissetulekuna ekspertiisidelt oluliselt rohkem võrreldes teiste ekspertidega. Sel moel sai N. Neglason ajavahemikus 2016 juulist kuni 2018 jaanuarini teostada kokku 3053 töövõimehindamise ekspertiisi (samas said teised arstid antud perioodil teostada mitte rohkem kui 853 ekspertiisi). Perioodil 01.07.2016 kuni 10.01.2018 sai N. Neglason teostatud töövõime hindamise ekspertiiside eest kokku (töö-) tasuna 82 965,53 eurot (keskmiselt 4600 eurot kuus). Kokku edastas Eesti Töötukassa ajavahemikus 01.07.2016 – 23.01.2018 OÜ-le Corrigo 5195 ekspertiisi, mis võrdsel jaotamisel ekspertarstide vahel teinuks 742 ekspertiisi ühe ekspertarsti kohta. Keskmine töötasu (bruto) ühe ekspertarsti kohta olnuks ekspertiiside võrdsel jaotamisel kokku 25 970 eurot (arvestusega 35 eurot ühe ekspertiisi eest) ning neto sissetulekuna 20 776 eurot (arvates maha tulumaksumäära 20%, s.o 5194 eurot). Eeltoodut arvestades sai N. Neglason tänu talle võimaldatud eelistele ja soodustustele 9 1-19-5367 eelviidatud ajaperioodil teiste ekspertarstidega võrreldes 62 189,53 eurot (s.o 82 965,53 – 20 776) enam tulu.
4. b)T. Sepa korraldusel jäeti N. Neglasoni ämma N N suhtes kohaldamata hinnatõus SA J hooldusosakonna ööpäevaringse hooldusteenuse osas, mille tulemusena arveid tasuv Niina Neglason hoidis kokku 4 eurot iga ööpäeva kohta (ajavahemikul 01.01.2017 – 10.03.2019 (s.o 799 kalendripäeva) kokku hoitud 3196 eurot). Nimelt tõsteti alates 01.01.2017 SA J hooldusosakonnas ööpäevaringse hooldusteenuse voodipäeva tasu vähemalt 22 euroni / ööpäev (hinnakirja alusel odavaim ööpäevaringse hooldusteenuse hind). Ainsana jäeti hinnatõus kohaldamata igapäevaselt ja ööpäevaringselt hooldusosakonnas viibiva N N suhtes, kelle voodikoha maksumuseks jäi kokkuleppel T. Sepaga senine hind (s.o 18 eurot/ööpäev).
5. c)T. Sepa loal ja korraldusel sai N. Neglason ajaperioodil 24.04. kuni 27.11.2017 tasuta kasutada XXX asuvas SA J hoones kolmandal korrusel asuvat kabinetti nr 304 oma eravastuvõttude läbiviimiseks neuroloogina. Samuti võimaldati tal kasutada patsientide vastuvõtule registreerimiseks tasuta SA J registratuuri. Kokku teostas N. Neglason kabinetis nr 304 eravastuvõtte vähemalt 15 tundi (järgnevatel kuupäevadel ja kellaaegadel: 24.04.2017 kell 08.00 – 11.30; 15.05.2017 kell 08.00 – 11.30; 12.06.2017 kell 08.00 – 10.30; 25.09.2017 kell 08.00 – 11.00 ja 27.11.2017 kell 08.00 – 10.30). Võttes arvesse lähedasel ajaperioodil (2017 detsember) T. Sepa poolt pakutud rendihinda (s.o 10 eurot/tund) samas hoones kabinetti rentida soovinud J. K, hoidis N. Neglason kokku vähemalt 150 eurot (15 tundi x 10 eurot).
6. d)T. Sepp pakkus / lubas N. Neglasonile 31.10.2016 välja võimaluse teha OÜ-s Corrigo tasuta röntgen panoraamülesvõte hammastest (vastavalt tollal kehtinud hinnakirjale maksis selline teenus 15 eurot). N. Neglason käis, olles eelnevalt T. Sepaga aja kokku leppinud, röntgen panoraamülesvõtet tegemas 31.10.2016 kella 12.30 paiku. N. Neglasoni tulekust teavitas T. Sepp sama päeva hommikul e-kirja teel OÜ Corrigo hambaravi assistenti R. B ja registratuuri töötajat L R ning instrueeris neid, et tasu N. Neglasonilt ei võetaks. Lõppkokkuvõttes tasus N. Neglason siiski ise antud teenuse eest. Talle lubatud ja / või tema poolt vastu võetud vara ja soodustused oli vastutasu selle eest, et N. Neglason kasutas Jõhvi Vallavolikogu liikme või esimehena ja volikogu alatise sotsiaalkomisjoni liikme või esimehena erinevatel Jõhvi Vallavolikogu istungitel ja alatise sotsiaalkomisjoni koosolekutel osaledes ära oma ametiseisundit OÜ Corrigo (algselt ka viimasega seotud SA J) huvides. N. Neglason osales ametiisikuna teadlikult ja kavatsetult OÜ Corrigo majanduslikku huvi puudutavates aruteludes (nii volikogu istungitel kui ka volikogu eestseisuse ja sotsiaalkomisjoni koosolekutel), aga samuti OÜ Corrigo huve puudutava Jõhvi Vallavolikogu 15.10.2015 ja 12.10.2017 otsuste hääletuses / otsuste vastuvõtmises. Seejuures oli N. Neglason teadlik enda lepingulistest suhetest OÜ-ga Corrigo, talle tehtud erinevatest soodustustest, OÜ Corrigo eelkirjeldatud majanduslikest huvidest ning ka seadusega ametiisikule sätestatud toimingupiirangutest. Eeltoodust hoolimata nõustus N. Neglason OÜ-d Corrigo puudutavate otsuste tegemise ning arutamise eel, ajal ja järel teadlikult ja tahtlikult võtma vastu OÜ Corrigo huvides tegutsevalt T. Sepalt, samuti võttis vastu ja kasutas N. Neglasonile lubatud / võimaldatud erinevaid soodustusi ja vara (kokku vähemalt 65 535,53 euro ulatuses). 2.3 Kohtuvaidlustes loobus prokurör süüdistusest osas, mis puudutab Niina Neglasoni poolt ekspertarstina OÜ-lt Corrigo ja Tiiu Sepalt 62 189,53 euro suuruse soodustuse saamist. Selles osas mõistab kohus süüdistatavad KrMS § 301 alusel õigeks. 10 1-19-5367 2.4 KarS § 294 lg 1 näeb ette vastutuse ametiisiku poolt talle või kolmandale isikule vara või muu soodustuse lubamisega nõustumise või vastuvõtmise eest vastutasuna tema ametiseisundi kasutamise eest. KarS § 298 lg 1 kohaselt on karistatav altkäemaksu lubamine või andmine. Lõike 3 kohaselt on karistatav vastava teo sooritamine juriidilise isiku poolt. Nimetatud sätetest ja süüdistusest tulenevalt on vastavasisulise karistusõigusliku etteheite tegemise eelduseks ametiisiku poolt temale vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või vastuvõtmine vastutasuna oma ametiseisundi kasutamise eest. 2.5 Kohtu hinnangul vastab süüdistuses kajastuv faktiliste asjaolude kirjeldus formaalselt KarS § 294 lg ja § 298 lg 1 objektiivsetele tunnustele. Vastavate faktiliste asjaolude tõendatuses suures osas vaidlus puudub. Nii ei ole vaidlust küsimuses, et Niina Neglason oli süüdistuses märgitud perioodil ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes (vt ka punkt 1.6). Samuti ei ole vaidlust küsimuses, et Niina Neglason osales koosolekutel ja aruteludel ning tegi toiminguid, mis on loetletud süüdistuse punktides 1-11. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kõikidel nendel nõupidamistel ja toimingute tegemisel, sh meedias avaldatud sõnavõttudes, toetas Niina Neglason OÜ Corrigo teostatavat esmatasandi tervisekeskuse rajamise projekti ning selle kaasfinantseerimist Jõhvi valla poolt. Ühtlasi toetas ta ka Jõhvi vallale kuuluvate ruumide (asukohaga XXX, kokku 403,7 m2) rendile andmist OÜ-le Corrigo. Nimetatud asjaolusid kinnitab nii Niina Neglason ise, kui ka kohtule esitatud dokumentaalsed tõendid (1kd, alates tl 64; 2 kd, tl 157; 3 kd, tl 97-88,112, 145-151). Niina Neglasoni sõnul toetas ta eelnimetatud ettevõtmisi, kuna pidas neid sisuliselt õigeteks ja Jõhvile vajalikeks ega ole selle eest Tiiu Sepalt mingeid soodustusi saanud. 2.6 Süüdistuse kohaselt sai Niina Neglason nende tegevuste eest vastutasuks järgmiseid hüvesid: 1) Tiiu Sepp jättis Niina Neglasoni ämma N N suhtes kohaldamata hinnatõusu SA J hooldusosakonna ööpäevaringse hooldusteenuse osas, mille tulemusena arveid tasuv Niina Neglason hoidis kokku 4 eurot iga ööpäeva kohta (ajavahemikul 01.01.2017 – 10.03.2019 (s.o 799 kalendripäeva) kokku hoitud 3196 eurot). 2) Tiiu Sepa loal ja korraldusel sai Niina Neglason 24.04-27.11.2017 tasuta kasutada XXX asuvas SA J hoones kolmandal korrusel asuvat kabinetti nr 304 oma eravastuvõttude läbiviimiseks neuroloogina. Samuti võimaldati tal kasutada patsientide vastuvõtule registreerimiseks tasuta SA J registratuuri. Seeläbi hoidis Niina Neglason kokku vähemalt 150 eurot (15 tundi x 10 eurot). 3) Tiiu Sepp pakkus või lubas Niina Neglasonile 31.10.2016 võimalust teha OÜ-s Corrigo tasuta röntgen panoraamülesvõte hammastest (vastavalt tollal kehtinud hinnakirjale maksis selline teenus 15 eurot). Kuid lõppkokkuvõttes tasus Niina Neglason siiski ise antud teenuse eest. 2.7 Kõik eelmises punktis kirjeldatud varalised tehingud väljenduvad tavapärasest hinnast soodsama tehingu pakkumises. Ühelgi juhul ei heideta süüdistatavatele ette altkäemaksu andmist ja võtmist n-ö aktiivses vara üleandmist eeldavas vormis. Väidetavalt pakutud ja antud soodustused on kokku summas 3361 eurot. Seal hulgas 15 eurot seisnes üksnes pakkumises, mis ei realiseerunud. Soodustuste kogusumma on oluliselt alla Niina Neglasoni ühe kuu keskmise sissetuleku ( 5 kd, tl 7). 2.8 Esmalt peab kohus vajalikuks rõhutada, et igapäevases majandustegevuses isikutevaheliste eraõiguslike tehingute puhul on üldisest hinnakirjast erinevate pakkumuste tegemine ja soodsama hinna küsimine tavapärane. Seda eriti pikaajaliste lepingupartnerite suhetes (sh töösuhetes). Majandusturul kauplemine ja allahindluste tegemine on pigem reegel 11 1-19-5367 kui erand. Seda ei muuda ka asjaolu, et soodustuse saajaks on ametiisik. Viimasele taolise soodustuse pakkumine muutub taunitavaks ja keelatuks vaid siis, kui seda tehakse vastutasuna selle eest, et ta kasutab oma ametiseisundit. Seega ei ole Tiiu Sepa ja tema juhitavate ettevõtete poolt kellelegi soodustuse andmisel alust eeldada, et tegemist on ebaseadusliku tegevusega ning isikutele ei saa panna kohustust tõendada vastupidist. Kuivõrd majandustegevuses on legaalsete allahindluste tegemine tavapärane, tuleb soodustuse ebaseaduslikkust etteheites seda tõendada. 2.9 Nii nagu öeldud, antud juhul heidetakse ette kolme erineva teenuse korral soodustuse pakkumist, pakkumisega nõustumist ja kahel juhul ka pakkumise vastuvõtmist. Neist ühelgi juhul ei ole süüdistuses kirjeldatud peamiste faktiliste asjaolude osas poolte vahel vaidlusi. 2.10 Niina Neglasoni ämm N N sai SA J pakutavat ööpäevaringset hooldusteenust alates 29.04.2014 hinnaga 18 eurot ööpäev. Uus leping sõlmiti 01.12.2016 samuti hinnaga 18 eurot ööpäev (4 kd, tl 181-190). Sealjuures kinnitavad nii hoolduslehed (8 kd, tl 15-44) kui tunnistajad E M ja T M ( 17.02.2020 ja 12.03.2020 kohtuistungi protokollid) kaitse väidet, et kõnealusel perioodil pakutava hooldusteenuse sisu ei muutunud, kuna teenuse saaja tervislik seisund oli stabiilne. Vaidlust ei ole ka selles, et 29.11.2016 muudeti SA J hinnakirja ning minimaalne ööpäeva tasu oli alates 01.01.2017 22 eurot (4 kd, tl 141- 142). Perioodil 01.07.2014-2016 oli minimaalne tasu 19,35 eurot (4 kd, tl 135-138). Sellele eelneva perioodi hinnakirja ei ole kohtule esitatud. Kuid olemasolevatest andmetest nähtuvalt oli N N hooldusteenuse tasu alla hinnakirjas kehtestatud minimaalse määra vähemalt alates 01.07.2014. Samas süüdistaja on teinud etteheite ainult perioodi kohta alates 01.01.2017. Ainus vaidlusalune küsimus on, kas soodustus oli antud vastutasuna punktis 2.2 nimetatud tegevuste eest või mitte. 2.11 Pooled ei vaidle ka selle üle, et Niina Neglason kasutas 24.04-27.11.2017 XXX asuvas SA J hoones asuvat kabinetti nr XXX oma eravastuvõttude läbiviimiseks neuroloogina. Seda kinnitavad mõlemad süüdistatavad, haigla töötajatest ning patsientidest tunnistajad L R, I K, S P, R R, K T ja I J (21.02.2020, 26.02.2020 ja 27.02.2020 kohtuistungi protokollid) ja kohtule esitatud kirjalikud tõendid (4 kd, tl 88-90, 100-102, 104-113, 116-117). Tuvastamist vajavad täiendavalt küsimused, kas ruum oli antud Niina Neglasoni kasutusse tasuta, kui jah, kas vastutasuna punktis 2.2 nimetatud tegevuste eest. Süüdistatavate ütlused on vastuolus küsimuses, kas ruumid anti kasutusse tasuta või mitte. Tiiu Sepa sõnul ruumide kasutamiseks mingit lepingut ei sõlmitud ning raha ei võetud. Niina Neglasoni esialgsed ütlused haakuvad Tiiu Sepa ütlustega. Ta väitis samuti, et mingit rendilepingut ei olnud ja tasu ta selle eest ei maksnud. Hiljem väitis Niina Neglason, et küsis Tiiu Sepalt hinna kohta ja ta arvas, et võiks olla viis eurot tund. Kirjalikku lepingut Neglason ise ei soovinud, kuna ei teadnud kui palju kasutab. Esimesel ülekuulamisel ei tulnud tal rahade küsimus meelde, kuid kodus abikaasa meenutas, et esimese vastuvõtu ajal võttis registraator L patsientidelt raha registratuuris, kuna ei teadnud, et nad pidid maksma otse arstile. Summa oli kokku 220 eurot. Raha ta tagasi ei võtnud, kuna pidi nagu nii renti maksma. S pidi talle tegema ka arve rendi kohta, aga tegi seda pärast Kaitsepolitsei poolt kinnipidamist. (8 kd, tl 45-73). Niina Neglasoni viimast versiooni kinnitavad ka tunnistajad L R, I K ja S P (21.02.2020, 26.02.2020 ja 27.02.2020 kohtuistungi protokollid). Kusjuures viimase ütlustest nähtuvalt oli tema selleks isikuks, kes ruumide rentimisel arvestas välja rendi hinna. Antud juhul tegi ta seda alles 2018 jaanuaris ning vormistas selle kohta 2017 detsembri lõpu seisuga arve, mis tasaarvestati ekslikult patsientidelt võetud visiiditasude tõttu tekkinud ettemaksuga. Isiklikult oli tal Niina Neglasoniga 220-eurosest eksitusest juttu novembris 2017 ning Niina Neglason palus jätta see summa üüri ettemaksuks. Kohtul ei ole mingit põhjust kahelda kõigi kolme tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Samuti ei ole kohtumenetluses kummutatud S P nimetatud 12 1-19-5367 raamatupidamistoimingute teostamist aastatel 2017 ja 2018. Küsimus, kas need toimingud olid raamatupidamisreeglitega kooskõlas, ei ole antud kontekstis oluline. Eelnevast nähtub, et 2017 jooksul ei olnud poolte vahel kokku lepitud konkreetset üüri summat, kuid Niina Neglason oli enda nägemuses arvestanud üüri tasumise kohustusega jättes selle tasaarveldamiseks patsientide poolt ekslikult registratuuri tasutud summad OÜ-lt Corrigo välja nõudmata. Taolist järeldust ei kummuta ka Tiiu Sepa väide, et lepingut ei sõlmitud ja raha ei võetud. S P ütlustest nähtuvalt mainis Niina Neglason 2017 novembris (st mitu kuud enne avalike uurimistoimingute tegemist) nendevahelises vestluses omal algatusel rendi tasumise kohustust, mis näitab, et isegi juhul, kui Tiiu Sepp pakkus ruumide kasutamist tasuta, siis Niina Neglason ei olnud sellest kas teadlik või ei nõustunud pakkumisega. Neil asjaoludel ei ole kohtu hinnangul tõendatud süüdistuse etteheide, et Niina Neglason kasutas süüdistuses märgitud ruume tasuta. 2.12 Vaidlusi tekitamata on tuvastatud, et Niina Neglason sai 31.10.2016 OÜ-s Corrigo hammaste röntgen panoraamülesvõtte teenust, mis vastavalt kehtinud hinnakirjale maksis 15 eurot ning Niina Neglason vastava summa ka tasus hoolimata asjaolust, et Tiiu Sepp oli varasemalt saatnud registratuurile e-kirja, et teenuse eest ei ole vaja tasu küsida. (Niina Neglasoni ütlused, 2 kd, tl 199, 4 kd, tl 214- 231). Kaitsjate väitel ei ole tuvastatud, et Tiiu Sepp soovis vastavat teenust pakkuda tasuta punktis 2.2 loetletud tegevuste eest ning et Niina Neglason oli teadlik Tiiu Sepa vastavast pakkumisest. Ühtegi otsest tõendit vastavate asjaolude kinnituseks kohtule esitatud ei ole, mistõttu saab kohus teha järeldusi üksnes kaudsete tõendite kogumit arvestades. 2.13 Ühegi punktides 2.10-2.12 nimetatud soodustuse andmise pakkumise osas ei ole kohtule esitatud tõendeid, mis otsesõnu viitaks, et Niina Neglasonile pakuti soodustusi vastutasuna selle eest, et ta Jõhvi Vallavolikogu liikmena toetaks Tiiu Sepa äriühingute majanduslikke huve. Prokuröri hinnangul võis vastav ekvivalentsussuhe olla saavutatud konkludentselt. Täpsemalt, kohtuvaidlustes märkis prokurör: Ei saa välistada, et sõnaselget kokkulepet või verbaalselt formuleeritud ettepanekut / lubamist / nõustumist (nt isikutevahelises vestluses) pole altkäemaksu andja ja -võtja või lubaja ja nõustuja vahel kunagi olnud. Taolisel juhul on võimalik, et esines konkludentne üksmeel, mis on hinnatav kuriteosündmuse konteksti põhjal, seejuures kaudselt ja sellele viitavate asjaolude kogumis (vt nt RKKK 3-1-1-10-09 p 49; 3-1-1-31-14 p-d 17 ja 20). On mõeldav, et isikud jõudsid ebaõiguskokkuleppele üksnes vihjamisi suheldes ja seeläbi oma soove või seisukohti või ka kasulikkust teineteisele väljendades ning seejärel teineteise jaoks soodsaid samme astudes. Kui on võimalik tuvastada, kus, millal ja mis laadi asjades esineb kokkupuutepunkte ühelt poolt ametiisiku pädevuse ning tegevuse ja teiselt poolt ettevõtja tegevusala ning ametiisikule osutatud hüve vahel, võib süüteokooseis olla täidetud pooltevaheliste mitteverbaalsete tahteväljenduste näol. Seega realiseerub ebaõiguskokkulepe taolistes kokkupuutepunktides / vastastikustes sammudes. Senises kohtupraktikas on loetud võimalikuks ebaõiguskokkuleppe olemasolu ilmnemist nt asjaolust, kus ametiisik on saanud kindlalt määratletaval ajateljel mõnelt ettevõtjalt järjest mingeid soodustusi ja samas ta on toime pannud mitmeid tegusid, mis on soodustuse andja huvides. 2.14 Siinkohal nõustub kohus prokuröri seisukohaga, et kohtupraktikas on varasemalt korduvalt tuvastatud mitteverbaalse tahteväljendusena sõlmitud ebaõiguskokkuleppeid. Kui verbaalse tahteväljenduse korral tuleb hinnata eelkõige konkreetset tahteakti ning tuvastada, kuidas asjaosalised seda mõistsid, siis konkludentse kokkuleppe olemasolu tuvastamiseks on hinnatavate aspektide ring oluliselt laiem – nt toimingute ajaline telg; millised on poolte suhted väljaspool konkreetseid süüdistuse esemeks olevaid toiminguid; kas poolte isikuid, nendevahelisi suhteid jm asjaolusid arvestades on põhjust eeldada, et 13 1-19-5367 soodustusi anti vastutasuna ametiisikuna toimingute tegemise eest või mingil muul kaalutlusel; kas analoogsete soodustuste andmine on üldises majanduskäibes või sotsiaalses lävimises tavapärane või pigem harukordne, kuidas käitusid pooled analoogsetes suhetes teiste isikutega jmt. Konkludentse ebaõiguskokkuleppe etteheitmiseks peab olema piisavalt kaalukaid argumente kinnitamaks, et üle antud hüved pidid olema antud just vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest ning soodustuste andmine muudel kaalutlustel on kõiki asjaolusid arvestades äärmiselt ebatõenäoline. 2.15 Nii nagu öeldud, antud juhul ei ole kohtule esitatud ühtki otsest tõendit, mis tõendaks ebaõiguskokkuleppe olemasolu. Seega saab kohus teha otsustuse üksnes kaudsetele tõenditele tuginedes. 2.16 Esmalt tuleb arvestada, et Tiiu Sepp ja Niina Neglason tunnevad teineteist mitukümmend aastat ning lähtuvalt nendevahelistest telefonivestlustest võib järeldada, et tegemist on sõbrannadega või vähemalt tihedates sõbralikes suhetes olevate isikutega (süüdistatavate ütlused; 3 kd, tl 165- 217, 8 kd, tl 1-14). Lisaks on üheselt tuvastatud, et neid seob pikaajaline tööalane suhe, Niina Neglason on aastaid töötanud erinevate lepingute alusel arstina Tiiu Sepa juhitud äriühingutes. Telefonivestlustest nähtuvalt hõlmab nendevaheline suhtlus selgelt laiemat sisu, kui süüdistuses märgitud Tiiu Sepale kuuluvate äriühingute majanduslikud huvid tervisekeskuse rajamisel ning XXX asuvate ruumide rentimisel. Samuti on ilmne, et nende suhted ei olnud üksnes majanduslikud (sh tööalased). Seega ei ole alust a priori väita, et soodustusi anti just ametiseisundi kasutamise eest, mitte aga nt heateona sõbrale või soodustusena pikaajalisele töötajale või kliendile või mingi muu nendevahelise kokkuleppe alusel. Tegemaks etteheidet ebaõiguskokkuleppe esinemise kohta, tuleks välistada, et soodustusi võidi anda eelloetletud muude suhete raames. 2.17 Kas pakutud soodustused olid iseloomult sellised, mis on kliendisuhetes harukordsed. Esmalt juhib kohus siinkohal tähelepanu, et süüdistuses heidetakse ette hooldusteenuse osas soodustuse pakkumist alates 01.01.2017. Samas nähtub punktis 2.10 tuvastatust, et SA J pakkus kõnealust teenust Niina Neglasonile tava hinnakirjast soodsamalt (1,35 euro võrra ööpäevas) juba vähemalt alates 01.07.2014. Seega pakkus SA J Niina Neglasonile selle teenuse osas soodustust juba aastaid enne süüdistuses märgitud perioodi ning ei ole põhjust väita, et alates 01.01.2017 oli soodustuse pakkumine tavapäratu. Siinjuures jääb kohtule arusaamatuks, millest lähtuvalt on süüdistuses asutud seisukohale, et just alates 01.01.2017 pakutud allahindlus oli vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, varasem allahindlus aga mitte. Kohtule esitatud tõenditest tulenevalt ei olnud kliendile üldisest hinnakirjast soodsama teenuse pakkumine SA J jaoks midagi sellist, mida rakendati vaid Niina Neglasoni puhul. Seetõttu ei ole Niina Neglasonile soodustuste andmise fakt iseenesest midagi sellist, mis annaks alust kahtlustada nende ebaseaduslikkust. Ka A P hooldamiseks sõlmitud lepingute kohaselt pakuti viimasele perioodil 31.03.2014-31.12.2016 hooldusteenust hinnaga 18 eurot ööpäevas, mis oli vähemalt ajavahemikul 01.07.2014-31.12.2016 kehtinud hinnakirjast 1,35 euro võrra soodsam. (4 kd, tl 191-197). Tunnistaja E M sõnul oli perioodil 2016-2018 hooldusosakonnas neli klienti, kelle puhul kehtis tavahinnakirjast soodsam kokkulepe (12.03.2020 kohtuistungi protokoll). Kõrvutades soodustusena antud summasid SA J käibega (2016 oli sihtasutuse käive 0,73 miljonit) puudub põhjus arvata, et need oleksid ebamõistlikud või kahtlustäratavalt suured ning tavapärase kliendisuhte raamest väljuvad (1kd, tl 3-4). Ka SA J ruumide tasuta kasutusse andmine ei ole harukordne. Tiiu Sepa ütluste kohaselt kasutab ka K (e-kirjavahetusest nähtuvalt anti sama kabinet nr 304 kasutusse ASile P) SA J 14 1-19-5367 ruume suulise kokkuleppe alusel. Vastavat väidet kohtumenetluses kummutatud ei ole. Ruumide kasutusse andmise kokkuleppe olemasolu kinnitab e-kirjavahetus, kuid kirjalikku lepingut või tasu kokkulepet kohtule esitatud materjalidest ei nähtu. (2kd, tl 176-177) Seega isegi juhul, kui kabinet nr 304 oleks antud Niina Neglasoni kasutusse tasuta, poleks tegemist soodustustega, mis olnuks SA J jaoks esma- või erakordne. Allahindluste summasid arvestades ei ole põhjust väita, et need oleksid ebatavalised ka üldises majanduskäibes toimivates pikaajalistes kliendi- ja töösuhetes. 2.18 Kolmas allahindluse pakkumine, mis seisnes 15-eurose röntgeni teenuse tasuta pakkumises, ei ole tehingu summat arvestades kindlasti midagi sellist, mis oleks ettevõtte jaoks ebatavaline. Tunnistaja E M ütluste kohaselt ei ole ebatavaline ka soodustuste andmine oma töötajatele (12.03.2020 istungi protokoll). Vt täiendavalt ka punkt 2.21. 2.19 Niina Neglason toetas erinevates sõnavõttudes Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamist ning XXX ruumide rendile andmist. Nimetatut ei ole kohtumenetluses keegi kahtluse alla seadnud. Kuid samas ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et tema tegevus oleks olnud kantud soovist saada selle eest vastutasuna OÜ-lt Corrigo mingeid soodustusi. Olemasolevad tõendid ei kinnita konkludentse ebaõiguskokkuleppe olemasolu. Koosolekute protokollidest ega tunnistajate ütlustest ei tulene, et Niina Neglason oleks Jõhvi Vallavolikogus või mujal teinud erilist lobitööd vastavate projektide läbisurumiseks just OÜ Corrigo kasuks. Näiteks mitmetel sotsiaalkomisjoni, volikogu eestseisuse ja volikogu koosolekutel, kus need teemad on olnud arutlusel, ei ole Niina Neglason osalenud või sõna võtnud (1kd, tl 94, 102103, 105-106, 120-127,6 kd, tl 13-14). Eriliselt märkimisväärne on tõik, et Jõhvi Vallavolikogu 19.01.2017 istungil, kus otsustati OÜ Corrigo poolt rajatava tervisekeskuse kaasfinantseerimine 165 000 euroga (st projektile vallapoolse rahalise toetuse andmise seisukohalt määrava tähtsusega küsimust), Niina Neglason ei osalenud (1 kd, tl 120-122, 7 kd tl 113). Kui lähtuda eeldusest, et Tiiu Sepal ja Niina Neglasonil oli vastastikune ebaõiguskokkulepe, mille kohaselt pidanuks viimane oma ametiseisundit erinevate soodustuste saamise eest kasutades toetama OÜ Corrigo huve tervisekeskuse rajamisel, on ebatõenäoline, et Niina Neglason loobus osalemast volikogu istungil, kus arutati ja otsustati tervisekeskuse rajamisel OÜ Corrigo majanduslike huvide seisukohalt kõige olulisemat küsimust – vallapoolset OÜ Corrigo projektitaotluse „Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ kaasfinantseerimist kuni 165 000 euro ulatuses. Taoline asjade käik viitab pigem etteheidetava kokkuleppe puudumisele. Seda enam, et vallavolikogu või -valitsuse liikmetest tunnistajate (nt A N, T E, L J, K P, V N) ütlustest nähtuvalt (nii nagu prokurör ka oma süüdistuskõnes viitas) oli Jõhvi Vallavolikogu liikmete vahel pidevalt erimeelsusi ning vallapoolne toetus OÜ Corrigo majanduslikele huvidele ja eesmärkidele ei olnud alati kindel ning vajas otsustajate pidevat veenmist. Seega hääletusel mitteosalemisega seadis Niina Neglason otseselt ohtu OÜ Corrigo jaoks positiivse tulemuse saavutamise. Süüdistuse loogikast lähtuvalt jätkas Tiiu Sepp Niina Neglasonile soodustuste andmist ka pärast nimetatud koosolekut, mis olukorras, kus Niina Neglason tegelikult OÜ Corrigo huvide saavutamise tagamiseks kõige olulisemal istungil ei osalenud, oleks äärmiselt ebatõenäoline. Asjaolu, et soodustuse andmine jätkus ka edaspidi, kinnitab pigem, et seda pakuti mingitel muudel kaalutlustel – mitte vastutasuna OÜ Corrigo majanduslike huvide toetamise eest Jõhvi vallavolikogus. Ka tõendusteabena esitatud e-kirjavahetustest ei nähtu Niina Neglasoni eriliselt aktiivset rolli tervisekeskuse rajamise ja OÜ Corrigo huvide tagamisel. Peamiseks eestkõnelejaks oli neis küsimustes S T ja viimasega oli Tiiu Sepal ka kõige intensiivsem kirjavahetus. Kirjavahetusse oli tihti kaasatud ka teisi isikuid, sh vallavalitsuse töötajaid ning vallavolikogu liikmeid (lisaks Niina Neglasonile nt R L, K S, M L, E E, T E, K K, M T). Kirjavahetusest ei nähtu, et 15 1-19-5367 Tiiu Sepp või keegi teine teinuks aktiivset lobitegevust Jõhvi Vallavolikogu liikmete toetuse saamiseks. (2 kd, tl 135 – 136, 144- 148, 151-157, 159 – 163, 173, 182, 183, 186-195, 200; 3 kd, tl 2-11, 15, 61, 71; 6 kd, tl 47 – 100-165; 7 kd tl 2-104, 113- 119, 142-157, 165-175, 180-182). XXX ruumide rentimise küsimuse tõusetumisel ei pöördunud Tiiu Sepp samuti ainult Niina Neglasoni poole. Kirjade adressaatide seas olid ka teised isikud, sh S T, kes seda küsimust vallavolikogus ja – valitsuses vedas. Fakt, et Niina Neglason toetas hiljem ruumide tasu eest rendile andmist (kuigi hääletamisel oli ka tasuta rendile andmise variant), kinnitab üheselt, et tema tegevus ei lähtunud mitte OÜ Corrigo, vaid valla majanduslikest huvidest. Antud juhul ei ole teada, et veel mõni ettevõte oleks soovinud kõnealuseid ruume rentida, mistõttu ei ole põhjust rääkida ka sellest, et Niina Neglason soosis OÜ-t Corrigo. (2 kd, tl 157; 3 kd, tl 97-99, 112; 6 kd, tl 166-189; 7 kd, tl 120- 141, 158-165, 175- 179, 183- 193). 2.20 Võimaliku konkludentse kokkuleppe olemasolu tuvastamisel on oluliseks näitajaks ka asjasse puutuvate tegevuste ja sündmuste ajaline telg. Samas tuleb arvestada, et kohtule esitatud andmete maht on piiratud sõltuvalt poolte suvast esitada võistlevas menetluses kohtule tõendeid, mistõttu ei pruugi kohtul olla täit ülevaadet kõikidest ajalisel teljel paiknevatest asjakohastest sündmustest. Varaseim teemakohane tõend on ajalehe Põhjarannik 24.10.2013 artikkel „Jõhvi sihib eurorahaga uut tervisekeskust“. Artiklist nähtuvalt oli Jõhvi tervisekeskuse rajamise idee arutamisel juba 2013 ning vähemalt samast ajast alates toetas Niina Neglason avalikult keskuse rajamist. Samast artiklist nähtuvalt nähti projekti ühe võimaliku teostajana OÜ-t Corrigo, kuid märgiti, et keskuse rajamiseks vajalike toetuste saamiseks võib taotluse esitada ka vald ise. (6 kd, tl 18) Analoogne artikkel ilmus 12.10.2014, kus erinevad perearstid kommenteerisid, et nad ei plaani tervisekeskuse rajamisel osaleda. Samas märgiti, et Jõhvi vallavõimud soovivad taotluse koostamisel kutsuda partneriks tervisekeskuse lähedal asuvat OÜ-t Corrigo (6 kd, tl 19). Jõhvi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolekute protokollidest nähtuvalt oli tervisekeskuse rajamise küsimus arutlusel vähemalt alates 16.06.2014 (varasemaid protokolle ei ole kohtule esitatud). Ka seal oli arutlusel OÜ Corrigo kaasamine. Samas ei nähtu, et Niina Neglason või keegi teine oleks püüdnud välistada või takistada teiste võimalike partnerite kaasamist. Vastupidi, püüti kaasata ka teisi perearste projekti koostamisse. Protokollidest nähtuvalt toimus 2014 novembris Ida-Virumaa Maavalitsuses nõupidamine, kuhu oli kaasatud erinevaid osapooli, kel võiks olla huvi tervisekeskuse rajamises osaleda. (6 kd, tl 8-16, 46) Ühestki kohtule esitatud tõendist (tunnistajad, dokumendid) ei nähtu, et mõni teine ettevõte peale OÜ Corrigo oleks avaldanud soovi või valmisolekut esitada taotlus Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 (Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused) raames toetusrahade saamiseks tervisekeskuse rajamisel. Seetõttu ei ole ühegi tõendi pinnalt võimalik teha ka järeldust, et Niina Neglason oleks aastal 2013 või hiljem eelistanud tervisekeskuse rajamisel OÜ-t Corrigo mõnele teisele ettevõttele. Koosolekute protokollidest nähtuvalt on ta järjekindlalt toetanud Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamist, kuid ükski tõend ei viita, et ta tegi seda lähtuvalt just OÜ Corrigo majanduslikest huvidest. 2.21 Süüdistuse kohaselt leidis esimene OÜ Corrigo poolne soodustuse ( 15-eurone röntgeni ülesvõte) pakkumine aset oktoobris 2016 (vt täpsemalt punkt 2.12), so vähemalt kolm aastat pärast seda, kui Niina Neglason oli avalikult toetanud Jõhvi esmatasandi tervisekeskuse rajamist ning seda koostöös OÜ-ga Corrigo. Siinjuures on süüdistuse peamiseks tõendiks Tiiu Sepa e-kiri registratuuri töötajale, milles teavitas viimast Niina Neglasoni visiidist ning märkis, et tasu ei ole vaja võtta. Kohtule ei ole 16 1-19-5367 esitatud ühtki tõendit, mis otsesõnu viitaks, et Niina Neglason oli teadlik Tiiu Sepa poolt registratuuri edastatud kirjast, mille kohaselt ei ole tal vaja teenuse eest maksta. Prokuratuur märkis kohtuvaidlustes, et Niina Neglason pidi seda teadma, st süüdistatavatel pidi olema selles küsimuses olnud varasem kokkulepe, kuna vastasel juhul poleks Tiiu Sepp registratuuri taolist kirja saatnud. Kohtu hinnangul ei ole selline oletus veenev. Tiiu Sepa kirjast registratuurile võib tõepoolest järeldada, et süüdistatavad olid varasemalt kõnealusest visiidist rääkinud ning leppinud kokku aja, kuid see ei kinnita veel fakti, et selle käigus tegi Tiiu Sepp ettepaneku pakkuda teenust tasuta ning teha seda vastutasuna punktis 2.2 loetletud tegevuste eest. Süüdistuse väite vastu räägib üheselt asjaolu, et Niina Neglason siiski tasus koheselt pärast teenuse osutamist vastavalt hinnakirjale. Kui süüdistatavatel olnuks varasemalt selles küsimuses konkreetne kokkulepe, puudub igasugune mõistlik selgitus, miks Niina Neglason mõni aeg hiljem ümber mõtles ja siiski teenuse eest maksta otsustas. Arvestades nimetatud summa väiksust ja asjaolu, et süüdistuse kohaselt oleks tegemist erinevate soodustuste andmise jadas esimesega, on äärmiselt ebareaalne, et Tiiu Sepp pakkus 15-eurost hüve vastutasuna selle eest, et Niina Neglason on kolme aasta vältel toetanud ja et ta toetaks ka edaspidi Jõhvi Vallavavolikogu liikmena erinevaid OÜ Corrigo majanduslikke huve. Olukorras kus puudub igasugune otsene viide, et Niina Neglason võis olla teadlik Tiiu Sepa pakkumisest saada teenust tasuta ning et ta selle pakkumisega ka nõustus, ei ole neil asjaoludel süüdistuse väide eluliselt usutav ega toetatud ühegi faktilise asjaolu poolt. 2.22 Ajaliselt järgmine soodustuse pakkumine leidis süüdistuse kohaselt aset 2016 aasta lõpus ning seisnes Niina Neglasoni ämma hooldusteenuse hinna osas allahindluse tegemises. Kõnealuse etteheite puhul ei ole süüdistuses märgitud aega, millal soodustuse pakkumine aset leidis, kuid kohtuvaidlustes esitatud seisukohtadest lähtuvalt leidis see aset 2016 lõpus (prokuröri süüdistuskõne lk 17). Siinjuures tugines prokurör asjaoludele, et 29.11.2016 muutis SA J hooldusteenuse hinnakirja ning 01.12.2016 sõlmiti Niina Neglasoniga uus leping, mille kohaselt jäi tema ämmale pakutava teenuse hind samaks. SA J töötajad arutasid omavahelistes e-kirjades Niina Neglasonile hinnakirja muudatuse rakendamata jätmist 14.12.2016. (4 kd, tl 123-128). 2.23 Niina Neglason ise selgitas kõnealuse teema kohta ütlusi andes, et tal oli 2013 Tiiu Sepaga kokkulepe, et ta toob 2014 N N Jõhvi hooldusosakonda üle ning seni kuni N N on sellises staadiumis nagu ta oli üleviimise hetkel, hinda ei muudeta. Hinnaks lepiti kokku 18 eurot. Vastuseks küsimusele, kas hiljem tehti lepingu muudatusi, vastas Niina Neglason, et mingil ajal rääkis hooldusosakonna juht E M talle midagi hindade muutmisest. Niina Neglason ütles talle, et tal on Tiiu Sepaga 2013 tehtud kokkulepe, et hind ei muutu ning sinna paika see jäigi. Süüdistatava vastavasisulisi ütluseid ei ole kohtumenetluses kummutatud. Olemasolevate tõendite pinnalt puudub ka alus väita, et Niina Neglasonil ja Tiiu Sepal oli omavahel juttu 2017 rakendunud hinnakirja muudatusest ning varasema kokkuleppe muutmisest või uuendamisest. Haigla töötajate kirjavahetusest nähtuvalt kirjutas S P (OÜ Corrigo ja SA J pearaamatupidaja) 14.12.2016 kell 14.29 e-kirjas „alates 2017 jääb ikka sama summa nagu oli See on erandjuhtum!“ Sealjuures ei ole e-kirjast näha, kellele vastav kiri adresseeriti. Kell 14.35 kirjutas E M S P ja T M (e-kirja pealkiri: neglason – infoks) „Käis küsimas, ütlesin, et ainult Tiiu võib muuta. Jääb siis nagu kõigil?“. Kell 15.34 vastas S P E M ja T M „kordan üle – teistel klientidel läheb nii nagu uue hinnakirja järgi Neglasonile jääb vana hind kehtima, aga seda ei pea kõigile teavitama Tiiu on asjaga kursis!“ (4 kd, tl 123-128). 2.24 Ühestki tsiteeritud kirjast ei nähtu, et küsimuse algatajaks oleks sel hetkel olnud Niina Neglason või Tiiu Sepp. Kirjavahetusest nähtuvalt tõstatati küsimus haigla töötajate poolt ning S P vastusest, et Tiiu on asjaga kursis, ei ole üheselt arusaadav, kas ja millal temaga 17 1-19-5367 vastav arutelu toimus – kas 2013 või hiljem. Ka S P poolt kohtus antud ütlustest ei nähtu, et ta oleks oma vastust sel hetkel Tiiu Sepaga kooskõlastanud (27.02.2020 kohtuistungi protokoll). Neil asjaoludel ei saa välistada Niina Neglasoni ütluste paikapidavust selles, et teenuse hinna ja selle muutmise tingimuste osas tegi ta Tiiu Sepaga kokkuleppe 2013 ning hilisemalt ei ole neil sel teemal juttu olnud. Sellest lähtuvalt on võimatu paigutada vastavat kokkulepet ajateljel perioodi 2016-2017. 2.25 Lisaks ei ole siinjuures asjakohane argument, et Niina Neglasoni koheldi eristaatuses olevana ja seda varjati teiste eest. Punktis 2.17 toodust järelduvalt oli hooldusteenuste osutamisel ennegi erihindasid rakendatud. Teiseks, Niina Neglasoni enda sõnul viitas ta Tiiu Sepaga 2013 sõlmitud kokkuleppele haigla töötajaga toimunud hinna muudatuse diskussioonis. Seega rääkis ta vastavast kokkuleppest täiesti avalikult ega pidanud vajalikuks seda kolmandate isikute eest varjata. Taoline asjaolu kinnitab juba iseenesest seda, et Niina Neglason ei pidanud seda kokkulepet mingilgi viisil kohatuks või keelatuks. Vastasel juhul ei oleks ta sellest ilmselt avalikult rääkinud. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et eelnevalt käsitletud kirjavahetuses osales kolm haigla töötajat, mistõttu on ilmne, et SA J töötajate eest Niina Neglasoniga sõlmitud lepingute tingimusi ei varjatud. S P märkus, et seda ei pea kõigile teavitama, võis olla öeldud eesmärgiga mitte avaldada seda fakti teistele klientidele. On üldteada asjaolu, et ettevõtted ei avalda tavapäraselt teistele klientidele tehtud hinnapakkumisi ja soodustusi. Viimane on täiesti igapäevane nt pankade laenupakkumiste jm taolise puhul. 2.26 Süüdistuse kohaselt oli ajalisel teljel viimane soodustuse pakkumine perioodil 0411.2017, mil Niina Neglason sai 15 tunni vältel tasuta kasutada SA J hoones asuvat kabinetti nr XXX hoides sellega kokku 150 eurot. Punktis 2.11 kirjeldatud asjaoludel ei loe kohus tõendatuks väidet, et Niina Neglason kasutas nimetatud ruumi tasuta. Vähemalt 2017 novembris oli tal selge ettekujutus, et tal on kohustus ruumi kasutamise eest üüri maksta. 2.27 Lisaks eelnevale peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu tõigale, et kõik kolm väidetavat soodustuse pakkumist olid oma loomult sellised, mida Tiiu Sepp ei saanud realiseerida OÜ Corrigo ja SA J töötajate eest varjatult. Sarnaselt punktis 2.25 märgituga kinnitab see fakt juba iseenesest, et ta ei pidanud neid keelatud soodustusteks, vastasel juhul ei oleks neid tõenäoliselt taolisel viisil avalikult tehtud. 2.28 Eelnevalt toodud asjaolusid kokku võttes ei ole kohtu hinnangul karistusõigusliku etteheite tegemiseks piisava veenvusega tõendatud, et röntgeni ja ruumi kasutuse osas oli nii Tiiu Sepal kui Niina Neglasonil ühtne arusaam nende teenuste tasuta pakkumisest. Niina Neglason on mõlemal juhul teenuse eest tasunud ning puuduvad tõendid, mis kummutaks tema väidet, et ta pidas algusest peale vajalikuks nende eest tasuda. 2.29 Isegi juhul, kui Tiiu Sepp tegi pakkumise neid teenuseid tasuta kasutada, ei ole antud juhul tuvastatud ühtki asjaolu, mis kinnitaks, et seda tehti vastutasuna Niina Neglasoni poolt oma ametiseisundi kasutamise eest. Sama kehtib ka tavahinnakirjast soodsamalt hooldusteenuse pakkumise kohta. Kohtu arvates ei ole võimalik püstitada automaatset eeldust, et kuivõrd Tiiu Sepp pakkus teatud teenuste osas Niina Neglasonile soodustusi ja samal ajal toetas Niina Neglason Jõhvi Vallavolikogu liikmena Tiiu Sepa äriühingutega seotud projekte, siis pidi tingimata olema tegemist keelatud kokkulepetega ning soodustusi pakuti vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest. Prokurör ei ole süüdistuskõnes nimetanud ühtki konkreetset asjaolu, millele tuginedes saaks väita, et soodustuste pakkumine toimus kindlasti ebaõiguskokkuleppe alusel ning välistatud on allahindluse tegemine muudel kaalutlustel. 18 1-19-5367 2.30 Süüdistuse väitel oli tegemist konkludentse kokkuleppega, kuid samal ajal ei ole esitatud veenvaid argumente, miks pidid Tiiu Sepp ja Niina Neglason kindlasti mõistma, et soodustusi pakutakse just seoses viimase tegevusega ametiisikuna. Kui sellest otsesõnu juttu ei olnud ning puuduvad muud veenvad tõendid, ei saa välistada, et nii Tiiu Sepp kui ka Niina Neglason võisid neid pakkumisi erinevalt tõlgendada. Isegi kui Tiiu Sepp enda arvates pakkus neid soodustusi vastutasuna ametiseisundi kasutamise eest, ei tähenda see, et Niina Neglason sellest samal viisil aru sai. Arvestades nendevahelisi laiemaid suhteid, ei ole kohtule esitatud andmete pinnalt võimalik välistada, et Niina Neglason võis neid tajuda kui sõbrale, töötajale või kliendile tehtavaid allahindlusi. Ja vastupidi. Juhul, kui isikutevahelised suhted ei hõlmaks muid aspekte lisaks süüdistuse esemeks olevate projektide menetlusele Jõhvi Vallavolikogus, võinuks soodustuse andmisel olla üsna tõenäoliselt eesmärgiks ametiisiku mõjutamine. Kuid antud juhul suhtlesid osapooled ka muudel teemadel ja tasanditel, mistõttu tuleb karistusõigusliku etteheite tegemisel piisava tõsikindlusega tuvastada, et soodustus oli tehtud just ametiseisundi kasutamise eest ning välistatud on hüve pakkumine muudel kaalutlustel. Ainuüksi kahtlus, et see võis nii olla, ei anna alust isikute süüdimõistmiseks (vt ka Riigikohtu lahend nr 1-18-8101 p 46-54). Tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 kehtib kriminaalmenetluses vastupidine põhimõte – kõik kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate süüdiolekus tõlgendatakse nende kasuks. 2.31 Kõike eelnevat kokku võttes leiab kohus, et kohtumenetluses ei ole leidnud tõendamist Tiiu Sepa ja OÜ Corrigo poolt altkäemaksu pakkumine ning Niina Neglasoni poolt altkäemaksu võtmine, mistõttu tuleb süüdistatavad neile KarS § 294 lg 1 ja § 298 lg 1 ja 3 järgi esitatud süüdistustest õigeks mõista. 3. Asitõendid 3.1 Tulenevalt KrMS § 126 lg 3 p-st 1 määrab kohus jätta kriminaaltoimiku juurde kohtule andmekandjatena esitatud 1 CD plaat, 1 DVD plaat ja 1 mälupulk. 3.2 KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel määrab kohus, et kohtuotsuse jõustumisel tuleb kustutada järgnevatel kõvaketastel olev teave - Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas asuv Kaitsepolitseiametile kuuluv kõvaketas (s/n NM144Q6Y) ja Kaitsepolitseiametile kuuluv kõvaketas Maxtor (s/n NM13REJ5). Kaitsepolitseiameti andmehoidlas asuv tõmmis (Niina Neglasoni tahvelarvutist Samsung SM-T535 [IMEI XXX] kopeeritud andmed; kaust 5L161694) tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 3.3 Kohtuotsuse jõustumisel tuleb vastavalt kuuluvusele tagastada järgnevad dokumendid: - OÜ Corrigo kirjaga nr 1-5/60 edastatud materjalid (kinnitatud Kaitsepolitseiameti turvaklambriga 000005109), mis on kohtueelses menetluses antud OÜ Corrigo juhatuse liikme Tiiu Sepa vastutavale hoiule; - Jõhvi Vallavalitsuse 10.01.2018 kirjaga nr 2-6.1/129-1 ja Jõhvi Vallavolikogu 09.01.2018 kirjaga nr 1-6/2 paberkandjal edastatud dokumendid (kokku 242 lehte, mis on kinnitatud Kaitsepolitseiameti turvaklambritega S8161604 ja S8165866). 4. Arestitud varad 4.1 Kohtuvaidlustes taotles prokurör, et kõik Niina Neglasoni arestitud vara tuleks aresti alt vabastada, välja arvatud sularaha summas 3310 eurot. 19 1-19-5367 Kuivõrd kohus mõistab Niina Neglasoni täies ulatuses õigeks, tuleb aresti alt vabastada kogu arestitud vara. Nimetatust lähtuvalt määrab kohus: - Tagastada Niina Neglasonile tema elukohast leitud ja ära võetud sularaha kogusummas 3900 eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega ja mida hoiustatakse Kaitsepolitseiameti deposiitkontol. - Kustutada Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr 8909650 (Jaaniranna kinnistule asukohaga XXX, katastritunnus 15401:001:0419; omanik Niina Neglason) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 22 500 eurot. - Kustutada Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega (asendus)konfiskeerimisnõude tagamiseks kinnistusraamatu registriosale nr 9341150 (Jaaniranna kinnistule asukohaga XXX, katastritunnus 43801:001:0274; omanik Niina Neglason) IV jao esimesele vabale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks kantud kohtulik hüpoteek summas 16 500 eurot. - Vabastada aresti alt ja jätta Niina Neglasonile Viru Maakohtu 21.03.2019 kohtumäärusega arestitud mootorsõiduk Subaru Forester rg-märk XXX, mis on kohtueelses menetluses antud selle omaniku Niina Neglasoni vastutavale hoiule. - Vabastada aresti alt ja jätta OÜ-le N. Neglason Viru Maakohtu 22.03.2019 kohtumäärusega arestitud mootorsõiduk BMW X6 rg-märk XXX, mis on kohtueelses menetluses antud N. Neglason OÜ juhatuse liikme Niina Neglasoni vastutavale hoiule. 5. Kahju hüvitamine 5.1 Niina Neglasoni kaitsja esitas SKHS § 5 lg 1 p 2, § 11 lg 1,4 ja § 18 lg 1 alusel taotluse hüvitada Niina Neglasonile ebaseadusliku vabaduse võtmisega tekitatud kahju summas 98,13 eurot. 5.2 SKHS § 5 lg 1 p 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Sama seaduse § 11 lg 1 kohaselt hüvitatakse § 5 alusel isikule mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale. Lõike 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga. 5.3 Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti Niina Neglason kahtlustatavana kinni 09.01.2018 kell 09.17 ning vabastati 10.01.2018 kell 17.45, kokku oli Niina Neglason kinni peetud kaks päeva. (5 kd, tl 11-13). Kuivõrd kohus mõistab süüdistatava Niina Neglasoni kõikides temale esitatud süüdistustes õigeks, tuleb talle vastavalt SKHS § 5 lg 1 p 2 hüvitata kinnipidamisega tekitatud mittevaraline kahju, mille tekkimist vastavalt SKHS § 11 lg-le 3 eeldatakse. Tulenevalt SKHS § 11 lg-st 4 tuleb arvestuse aluseks võtta 2020 I kvartali keskmine brutokuupalk, milleks Statistikaameti andmetel oli 1404 eurot (https://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Nimetatust lähtuvalt kuulub hüvitamisele 93,60 eurot (päevamäär 1404/30=46,80; hüvitis kokku 46,80x2=93,60). Tekitatud kahju hüvitab Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu (SKHS § 2 lg 1). 20 1-19-5367 6. Menetluskulud 6.1 Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas kaitsjatasud. Süüdistatavate kaitsjad esitasid taotluse hüvitada süüdistatavatele osutatud õigusabi kulud. Vastavalt KrMS § 180 lgle 1 kuuluvad süüdimõistmise korral menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt ning õigeksmõistmise korral jäetakse menetluskulud KrMS § 181 lg-st 1 tulenevalt riigi kanda. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad õigeks jäävad menetluskulud riigi kanda. 6.2 Niina Neglasoni kaitsja Stella Veber esitas taotluse hüvitada süüdistatavale osutatud õigusabi kulud kokku summas 34 488 eurot (sh käibemaks ja sisaldab nii OÜ A kui ka I OÜ esitatud arveid), hüvitades nimetatud summa Niina Neglasonile. OÜ A on taotlusele lisanud Niina Neglasonile esitatud arved kokku summas 13 800 eurot (sh käibemaks 2300 eurot; taotluse lisa 4, 5, 8, 10) ning menetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ N.Neglason esitatud arved kokku summas 20 088 eurot (sh käibemaks 3 348 eurot; taotluse lisa 2, 3, 6, 7, 9). Lisaks on taotlusele lisatud I OÜ esitatud arve Niina Neglasonile osutatud õigusteenuste ees kohtueelses menetluses 600 eurot (sh käibemaks 100 eurot; taotluse lisa 1). Vandeadvokaat Stella Veber tunnitasu määr on 140 eurot (lisandub käibemaks). Kaitseteenuse osutamisele kohtueelses ja kohtumenetluses kulus kokku 205 h 30 min, s.o summas 34 488 eurot (koos käibemaksuga). Arvestades kriminaalasja sisu ja mahtu, loeb kohus kaitsjale makstud tasu põhjendatuks. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatava talle esitatud süüdistuses õigeks ning vabastab kolmanda isiku vara aresti alt, tuleb õigusabi kulud riigilt süüdistatava kasuks välja mõista. Kuna kohtule ei ole esitatud taolust arveldukonto rekvisiitega, kuhu välja mõistmisele kuuluv summa tuleb kanda, siis tuleb kohustuse täitnud õigustatud isikul, s.o Niina Neglason ja OÜ N.Neglason nimetada arvelduskonto, kuhu välja mõistatud summa tasumisele kuulub. 6.3 OÜ Corrigo ja Tiiu Sepp kaitsja Jaanus Tehver esitas taotluse hüvitada süüdistatavatele osutatud õigusabi kulud kokku summas 36 460 eurot (ilma käibemaksuta), hüvitades nimetatud summa OÜ-le Corrigo. Alternatiivselt, juhul, kui kohus leiab, et riigil lasuv kaitsekulude hüvitamise kohustus tuleb jagada kaitsealuste/süüdistatavate vahel, palub kaitsja kohtul otsuses määrata, et riik peab OÜ-le Corrigo hüvitama 18 230 eurot ja Tiiu Sepale 18 230 eurot lepingulisele esindajale makstud tasu katteks. OÜ A on taotlusele lisanud OÜ-le Corrigo esitatud arved kokku summas 36 460 eurot (ilma käibemaksuta). Vandeadvokaat Jaanus Tehveri tunnitasu määr on 150 eurot (ilma käibemaksuta). OÜ-le Corrigo esitatud arvete kohaselt kulus kaitseteenuse osutamisele kohtueelses menetluses 68 h 40 min, s.o summas 10 300 eurot (ilma käibemaksuta; taotluse lisa 1-3) ja kohtumenetluses 174 h 25 min, s.o 26 160 eurot (ilma käibemaksuta; taotluse lisa 4-7). Arvestades kriminaalasja sisu ja mahtu ning kaitstavate isikute arvu, loeb kohus kaitsjale makstud tasu põhjendatuks. Kuivõrd kohus mõistab süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks, tuleb õigusabi kulud riigilt süüdistatavate kasuks välja mõista. Kuna kohtule ei ole esitatud taolust arveldukonto rekvisiitega, kuhu välja mõistmisele kuuluv summa tuleb kanda, 21 1-19-5367 siis tuleb õigustatud isikul nimetada arvelduskonto, kuhu välja mõistatud summa tasumisele kuulub. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS §-dest 311, 312, 314, 315. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 14.09.2021 kohtuotsusega. 22