lg 2 p 1, 2; § 329, § 424 lg 2 järgi Pavel Volkov süüdistus
lg 2 p 2 järgi Lühimenetluses Prokurör Urmo Paal Süüdistatav Leonid Šumihhin Kaitsja Ik: 38805210250, xxxx kodanik, xxxx, töökoht: Xxxx, xxxx, elukoht: xxxx, asub xxxx. Tõkend - kahtlustatavana kinni peetud 07.08.2021, vahistatud Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 07.08.2021 määruse alusel. Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi 2: - Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega
lg 2 järgi vangistus 8 kuud,
lg 1 alusel 7 kuud ja 26 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 236 tundi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 8 kuuks. Üldkasulik töö 236 tundi täies ulatuses tegemata. - Harju Maakohtu 05.07.2017 otsusega
lg 2 p 8 järgi vangistus 11 kuud
Advokaat Leelo Viil Süüdistatav Pavel Volkov Ik: 38906170261, xxxx kodanik, xxxx, töökoht: Xxxx, xxxx, elukoht: xxxx. Tõkendit kohaldatud ei ole. 1 Kaitsja Varasem karistatus: kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole. Loobus kaitsjast kohtueelsel menetlusel RESOLUTSIOON 1. Leonid Šumihhin süüdi tunnistada
lg 2 p 1, 2; § 329 ja § 424 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja mõista talle
lg 1 alusel ja
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Leonid Šumihhinile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud. 3.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 07.05.2021 otsusega nr 1-21-3322 mõistetud ja ärakandmata karistusega, s.o vangistusega 7 kuud ja 26 päeva, suurendades üksikkaristustest raskeimat ja mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) aastat, 3 (kolm) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva. 4.
lg 1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ning ärakandmisele kuuluva liitkaristuse kandmist arvestada alates Leonid Šumihhini kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 07.08.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Pavel Volkovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud. 8.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus, s.o tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud Pavel Volkovi suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Pavel Volkov temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 9.
p 1 alusel arvestada Pavel Volkovile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 08.11.
isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Pavel Volkov’iga võttis 06.08.2021 kella 20:55 paiku omavoliliselt võõra, B OÜle kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis oli pargitud Tallinnas Marati 5b 3 juurde ning kasutas seda omavoliliselt, sõites sellega kuni liiklusõnnetuse põhjustamiseni Tallinnas Marati 5/2 juures 06.08.2021 kella 20:55 paiku. Seega pani Leonid Šumihhin isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos Pavel Volkov’iga toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, see on
Samuti tema, isikuna keda on täitmisele pööratud 07.05.2021 Harju Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 järgi üldkasuliku tööga 236 tundi tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 8 kuuks, juhtis 06.08.2021 kella 20:55 paiku Tallinnas Marati 5b juurest kuni liiklusõnnetuse põhjustamiseni Tallinnas Marati 5/2 juures sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, millega teadlikult hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, täitmisest. Seega pani Leonid Šumihhin toime täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise, täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav
Samuti tema, isikuna keda on täitmisele pööratud 07.05.2021 Harju Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 järgi, juhtis tahtlikult, uuesti, so korduvalt 06.08.2021 kella 20:55 paiku Tallinnas Marati 5b juurest Marati 5/2 juurde mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (EKEI ekspertiisiakti nr 90I kohaselt alkoholijoove, etanooli sisaldus veres 3,11 mg/g, +/- 0,06 k=2, st mitte vähem, kui 3,05 mg/g), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ja § 36 lg 4 p 1 ja 2 nõudeid. Liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ Seega pani Leonid Šumihhin toime korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, see on
Pavel Volkov’it süüdistatakse selles, et tema, grupis koos Leonid Šumihhin’iga võttis 06.08.2021 kella 20:55 paiku omavoliliselt võõra, B OÜ-le kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, mis oli pargitud Tallinnas Marati 5b juurde ning kasutas seda omavoliliselt, istudes ja sõites selles kuni liiklusõnnetuse põhjustamiseni Tallinnas Marati 5/2 juures 06.08.2021 kella 20:55 paiku. Seega pani Pavel Volkov, grupis koos Leonid Šumihhin’iga toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, see on
2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süü tunnistamise ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü nendele 4 inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Leonid Šumihhin
lg 2 p 1, 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, omastamise või asja omavolilise kasutamise. Kohus leiab, et 06.08.2021 kella 20:55 paiku Tallinnas, Marati 5b juures B OÜ’le kuuluva mootorsõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx omavoliline ajutine kasutamine Leonid Šumihhini poolt grupis koos Pavel Volkoviga on tõendatud nii Leonid Šumihhini süü tunnistamisega kohtueelsel menetlusel ja kohtus, kui ka tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Tunnistaja S. S.i ütluste (tl 12-13) kohaselt 06.08.2021 umbes 20.40 liikus ta Põhjala tehase peaväravast sisse ja suundus Marati 5B poole, kus nägi seismas rohelist sõidukit xxxx, reg. märk xxxx ja auto kõrval istumas kahte vene keelt kõnelevat meesterahvast, kes arutasid, kes auto rooli istub. Selle peale jäi tunnistaja kuulama, meestel oli 2 l Coca-Cola pudel ning mõlemad olid selgelt purjus, kõndides kõikusid ja oli tunda ka alkoholi lõhna. Mehed liikusid auto poole ja otsustasid, et tüsedam mees läheb rooli. Kui mehed autosse istusid, seisis tunnistaja auto ette, et nad ei saaks liikuma hakata. Selle peale mehed ei reageerinud ja tunnistaja läks juhi ukse poole, et uks avada, ütles juhile vene keeles, et ta on purjus ja ei tohi sõita, proovis autoust avada, kuid selle peale mees käivitas auto ja lahkus täisgaasiga. Auto ees seistes tundus, et auto mootor ei tööta aga samas ei kuulnud või ei mäleta auto käivitamise häält. Auto sõitis vastu lillepotti ja seejärel rammis teist hoonet, Marati
Süüdistatavat Leonid Šumihhinit süüdistatakse ka
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.t süüteo toimepanemises grupis koos Pavel Volkoviga.
lg 2 p 2 mõttes tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates süüdistatavate Leonid Šumihhini ja Pavel Volkovi ja tunnistaja S. S.i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses sõiduki kasutamisega, saab järeldada, et süüdistatavad otsustasid ära kasutada seda, et nende lähedusse oli jäetud töötava mootoriga sõiduk ja nad soovisid sellega sõitma minna. Tunnistaja S. S. kuulis süüdistatavate arutelu selle üle, kumb rooli läheb, s.t süüdistatavate jaoks ei olnud küsimust selles, et kas võtta võõras sõiduk omavolilisse kasutusse, vaid see, kes rooli läheb, s.t võõra sõiduki omavolilise kasutamise tahtlus oli mõlemal olemas, mida nad ühiselt ja kooskõlastatult ka realiseerima asusid, mida näitas ka hilisem sõidukiga sõitma asumine ja liiklusõnnetuse põhjustamine. Kuivõrd lepiti kokku selles, et rooli asub Leonid Šumihhin, toimus ka süüdistatavate vahel rollide jaotus. Kuivõrd Riigikohus on asunud seisukohale, et mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena
tähenduses (3-11-33-04), siis on tegemist süüdistatavate kooskõlastatud tegevusega, mis vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o
Seega on süüdistusaktis Leonid Šumihhini tegu õigesti kvalifitseeritud
lg 2 p 1, 2 järgi, s.o teo toimepanemisena grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest ning objektiivsest käitumisest lähtuvalt veendunud, et teo pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt koos Pavel 7 Volkoviga, seades eesmärgiks võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise, s.o süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Leonid Šumihhin pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupis koos Pavel Volkoviga isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o
lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
näeb ette vastutuse karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest, käesolevas kriminaalasjas kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Kohtu hinnangul on alltoodud tõenditega tõendamist leidnud, et Leonid Šumihhin juhtis 06.08.2021 kella 20:55 paiku Tallinnas, Marati 5B juures liiklusõnnetuse põhjustamiseni mootorsõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx, ja tema suhtes kehtis samal ajal lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise näol ajavahemikul 15.05.2021 kuni 14.01.2022. Eelpool refereeritud tunnistajate S. (tl 12-13), S. (tl 16-17), S. (tl 19-22) ja J. (tl 23-24), Volkovi (tl 83-85) ütlused kinnitavad, et sõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx Leonid Šumihhin juhtis ja sellega liikus, mille tulemusel põhjustas liiklusõnnetuse. Sama kinnitavad ka Põhjala keskuse turvakaamerate salvestused ja salvestuste 08.09.2021 vaatlusprotokoll. Kahtlustatava Leonid Šumihhini antud ütluste (tl 103-106, tl 110-114) kohaselt tunnistab ta mootorsõiduki rooli istumist, sellega sõitmist ja liiklusõnnetuse põhjustamist. Samuti oli ta teadlik sellest, et tal puudub juhtimisõigus, kuna kohus peatas selle 8 kuuks ning ta ei ole juhiluba ARKi viinud, kuna kaotas selle ära, pole sellest ka neile teada andnud. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Leonid Šumihhinit karistatud Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega nr 1-21-3322 (tl 119-121)
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti Leonid Šumihhinile 8 kuud vangistust.
alusel arvestati kahtlustatava kinnipidamise aeg, s.o neli päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti süüdistatavale vangistus 7 kuud ja 26 päeva, mis
lg 1 ja 3 alusel asendati 236 tunni üldkasuliku tööga 1 aasta ja 6 kuulise üldkasuliku töö tegemise tähtajaga. Seejuures allutati Leonid Šumihhin käitumiskontrollile ja Leonid Šumihhinile määrati käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võeti Leonid Šumihhinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Kohtuotsus jõustus 15.05.
Kohtu hinnangul oli Leonid Šumihhin teadlik tema suhtes tehtud ja jõustunud süüdimõistvast kohtuotsustest ja sellest tulenevalt oli ta teadlik ka kohtuotsusega kohaldatud lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisest kaheksaks kuuks, millist karistust peab süüdlane ise täitma, s.t hoiduma sõiduki juhtimisest ajal, mil temalt on sõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud. Kohtu hinnangul oli Leonid Šumihhin teadlik kõigist tema suhtes tehtud ja jõustunud süüdimõistvatest kohtuotsustest ja sellest tulenevalt oli ta teadlik ka kohtuotsusega kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisest 8 kuuks. Ka süüdistatav ise tunnistas, et oli 8 sündmuse hetkel teadlik, et tal ei ole juhtimisõigust. Seega leiab kohus, et süütegu on toime pandud eesmärgipäraselt, teadlikult ja tahtlikult, s.o kavatsetult. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega Leonid Šumihhin pani toime täitmisele pööratud kuriteo eest kohtuotsusega
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise, s.o
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 2 näeb ette vastutuse korduva mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval joobe olemasolu ning mootorsõiduki korduv juhtimine joobeseisundis. Eelpool refereeritud tunnistajate S. (tl 12-13), S. (tl 16-17), S. (tl 19-22) ja J. (tl 23-24) ütlused kinnitavad, et sõidukit Xxxx registreerimismärgiga xxxx Leonid Šumihhin juhtis ja sellega liikus, mille tulemusel põhjustas liiklusõnnetuse. Sama kinnitavad ka Põhjala keskuse turvakaamerate salvestused ja salvestuste 08.09.2021 vaatlusprotokoll. Kahtlustatava Leonid Šumihhini antud ütluste (tl 103-106, tl 110-114) kohaselt tunnistab ta mootorsõiduki rooli istumist, sellega sõitmist ja liiklusõnnetuse põhjustamist. Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et sõiduk, mille juhikohal Leonid Šumihhin istus, oli liikumises, s.t sõitis ja seega juhtis Leonid Šumihhin mootorsõidukit. Edasi juhib kohus tähelepanu kriminaalasja materjalides nähtuvale, nimelt arstliku epikriisi kohaselt leiti 06.08.2021 uuringutega L. Šumihhini (tl 71, 76-80) plasmast etanooli 3,70g/L, märkusega, et tegemist on kriitilise väärtusega. EKEI 12.08.2021 ekspertiisiakti nr 90I (21ETX0089) (tl 64-66) kohaselt leiti L. Šumihhini verest etanooli 3,11±0,06 mg/g, lõpliku tulemusega 3,05 mg/g. Leonid Šumihhin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Antud juhul oli isiku ühes grammis veres alkoholisisaldus vähemalt 3,05 mg/g, seega oli süüdistatav alkoholijoobes. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud alkoholi, mis põhjustas süüdistataval joobeseisundi, millest tulenevalt Leonid Šumihhin rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii Leonid Šumihhini poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas, kui ka see, et Leonid Šumihhin oli sõidukit juhtides alkoholijoobes. Selline tegevus on vaadeldav
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Leonid Šumihhinit karistatud Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega nr 1-21-3322 (tl 119-121)
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning karistuseks mõisteti Leonid Šumihhinile 8 kuud vangistust.
alusel arvestati kahtlustatava kinnipidamise aeg, s.o neli päeva karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõisteti süüdistatavale vangistus 7 kuud ja 26 päeva, mis
lg 1 ja 3 alusel asendati 236 tunni üldkasuliku tööga 1 aasta ja 6 kuulise üldkasuliku töö tegemise tähtajaga. Seejuures allutati Leonid Šumihhin käitumiskontrollile ja Leonid Šumihhinile määrati käitumiskontrolli ajaks kohustus mitte 9 tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Lisakaristusena võeti Leonid Šumihhinilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 8 kuuks. Kohtuotsus jõustus 15.05.2021. KarRS § 24 lg 1 p 7 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse arhiivi kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku teatisest nähtuvalt ei olnud seisuga 15.09.2021 Leonid Šumihhin üldkasuliku töö tegemist alustanud (tl 139-140). KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistusregistri andmete kohaselt olid süüdistatava karistusandmed uue süüteo toimepanemise ajal kehtivad ja süüdistatavale süüks arvatud kuriteo toimepanemise ajaks ei olnud 07.05.2021 kohtuotsusega mõistetud karistus kustunud. Sellest tulenevalt on süüdistatava puhul tegemist
lg 2 sätestatud olukorraga, s.o süüdistatav on
lõikes 1 nimetatud kuriteo toime pannud korduvalt, s.t on
Leonid Šumihhinile
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivse koosseisu hindamisel tuleb kontrollida süüdistatava tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtub, et Leonid Šumihhin oli vägagi teadlik sellest, et ta oli alkoholi tarbinud, kuid sellest hoolimata otsustas autot juhtima asuda (tl 103-106, 110-112). Samamoodi, olles eelnevalt samalaadse süüteo toimepanemise eest karistatud, oli ta teadlik ka sellest, et selline õigusvastane käitumine on karistatav, eriti veel olukorras, kus teda oli kolm kuud varem samalaadse süüteo eest karistatud ja ta pidanuks tegema asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd. Seega oli süüdistatav teadlik nii teo keelatusest kui ka karistatavusest. Sellest järeldab kohus, et Leonid Šumihhini käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena, kuivõrd süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teadis, et see saabub, või vähemalt pidas seda võimalikuks. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Leonid Šumihhin pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Pavel Volkov
lg 2 p 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest, kui see on toime pandud grupis. Kohus leiab, et 06.08.2021 kella 20:55 paiku Tallinnas, Marati 5b juures B OÜ’le kuuluva mootorsõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx omavoliline ajutine kasutamine Pavel Volkovi poolt grupis koos Leonid Šumihhiniga on tõendatud nii Pavel Volkovi süü tunnistamisega kohtueelsel menetlusel ja kohtus, kui ka tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. Eelpool refereeritud tunnistajate S. (tl 12-13), S. (tl 16-17), S. (tl 19-22) ja J. (tl 23-24) ja kaassüüdistatava Šumihhini (tl 103-106, 110-114 ) ütlused kinnitavad, et sõidukisse Xxxx registreerimismärgiga xxxx Pavel Volkov ja Leonid Šumihhin istusid ning seda L. Šumihhin juhtis ja sellega liikus, mille tulemusel põhjustas liiklusõnnetuse. Sama kinnitavad ka Põhjala keskuse turvakaamerate salvestused ja salvestuste 08.09.2021 vaatlusprotokoll. Samuti eelnevalt refereeritud süüdistatava Pavel Volkovi tunnistajana antud ütluste (tl 83-85) kohaselt tunnistab Põhjala tehase juures koos L. Šumihhiniga teel seisvasse autosse minekut ning seda, et sellega liikusid, mille tulemusel põhjustas L. Šumihhin liiklusõnnetuse. 08.09.2021 kahtlustavana ülekuulamisel (tl 91-94) jäi oma varem tunnistajana antud ütluste juurde, lisas, et on proovinud meenutada, miks nad autosse läksid aga pole seni aru saanud. Oleks ta sel 10 päeval kainem olnud, ei oleks sinna autosse istunud ja poleks Šumihhinil lubanud seda teha. Puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Eelpool refereeritud tunnistajate ja kahtlustatavate ütlused kinnitavad, et Pavel Volkov koos Leonid Šumihhiniga olid isikuteks, kes 06.08.2021 kella 20:55 paiku Tallinnas, Marati 5b juures B OÜ’le kuuluva mootorsõiduki Xxxx registreerimismärgiga xxxx sõidukiga sõitsid ja liiklusõnnetuse toimumise järgselt sõidukis olid. Kannatanu B. K., B OÜ juhatuse liikme, ülekuulamise protokollist (tl 27-29) nähtub, et Xxxx reg. märgiga xxxx oli antud B OÜ poolt rendile firmale A OÜ. Samuti väljatrükk Kairi andmebaasist näitab, et sõiduauto Xxxx reg. märgiga xxxx omanikuks on B OÜ. Seda kinnitab ka 01.08.2021 vastava sisuline rendileping (tl 30) ning liiklusõnnetuse sündmuskoha vaatlusprotokollis (tl 7) on sõiduauto omanikuks märgitud samuti B OÜ. Seega oli tegemist Leonid Šumihhini ja Pavel Volkovi jaoks võõra vallasasjaga ning neil puudus õigus sõiduki kasutamiseks. Seejuures pole vaidlusi ega kogutud tõendeid selle kohta, et L. Šumihhinil või P. Volkovil oleks olnud eelnev luba või hilisem nõusolek mootorsõiduki kasutamiseks. Kriminaaltoimikus kogutud tõenditest ei nähtu, et kannatanu või tunnistaja S oleks süüdistatavatele andnud luba sõiduki kasutamiseks või muul viisil volitanud seda tegema kolmandaid isikuid. Seega ei ole kogutud tõendeid, et süüdistatavad oleks kannatanule kuulunud sõidukit kasutanud mõne lubatavusklausli alusel. Süüdistatavat Pavel Volkovit süüdistatakse
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises, s.t süüteo toimepanemises grupis koos Leonid Šumihhiniga.
lg 2 p 2 mõttes tähendab kehtiva kohtupraktika kohaselt isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist.
lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaselt tuleb kindlaks teha, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Isikud peavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi vastavalt rollijaotusele. Kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline (3-1-1-97-04). Hinnates süüdistatavate Leonid Šumihhini ja Pavel Volkovi ja tunnistaja S. S.i kohtueelsel menetlusel antud ütlusi seoses sõiduki kasutamisega, saab järeldada, et süüdistatavad otsustasid ära kasutada seda, et nende lähedusse oli jäetud töötava mootoriga sõiduk ja nad soovisid sellega sõitma minna. Tunnistaja S. S. kuulis süüdistatavate arutelu selle üle, kumb rooli läheb, s.t süüdistatavate jaoks ei olnud küsimust selles, et kas võtta võõras sõiduk omavolilisse kasutusse, vaid see, kes rooli läheb, s.t võõra sõiduki omavolilise kasutamise tahtlus oli mõlemal olemas, mida nad ühiselt ja kooskõlastatult ka realiseerima asusid, mida näitas ka hilisem sõidukiga sõitma asumine ja liiklusõnnetuse põhjustamine. Kuivõrd lepiti kokku selles, et rooli asub Leonid Šumihhin, toimus ka süüdistatavate vahel rollide jaotus. Kuna Riigikohus on asunud seisukohale, et mootorsõidukis kaassõitjana sõitmine on käsitatav sõiduki kasulike omaduste tarbimisena ja seega ka sõiduki kasutamisena
tähenduses (3-1-1-33-04), siis on tegemist süüdistatavate kooskõlastatud tegevusega, mis vastab kaastäideviimise tunnustele, s.o
Seega on süüdistusaktis Pavel Volkovi tegu õigesti kvalifitseeritud
Samuti on kohus kriminaalasjas tuvastatud teo tehioludest ja süüdistatava ütlustest ning objektiivsest käitumisest lähtuvalt veendunud, et teo pani süüdistatav toime kavatsetult, kuivõrd tegutses süütegu toime pannes konkreetse eesmärgi saavutamiseks sihipäraselt, seades eesmärgiks võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise koos Leonid Šumihhiniga, s.o süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise teadmises, et see ka saabub. 11 Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatavate käitumises ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et Pavel Volkov pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise grupis koos Leonid Šumihhiniga, s.o
3. TSIVIILHAGI Kohtueelsel menetlusel on kannatanu B OÜ seaduslik esindaja esitanud tsiviilhagi 1000 euro ulatuses (tl 39). KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati omandi rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 sätetele asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Käesolevas kriminaalasjas on üheselt tuvastatud, et süüdistatavad panid ühiselt toime
lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo, põhjustades liiklusõnnetuse, millega põhjustasid kannatanule kuulunud asja hävimise ja sõidukile tekitatud kahjustused olid niivõrd ulatuslikud, et seda ei olnud enam võimalik taastada. Seega tekitasid süüdistatavad varalise kahju võõra vallasasja hävimise põhjustamisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et süüdistatavad panid
ettenähtud kuriteo toime grupis
lg 2 p 2 mõttes ja tekitasid kannatanule varalise kahju, siis vastutavad nad kannatanule samal alusel tekitatud sama kahju hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et B OÜ esitatud tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses süüdistatavate poolt kavatsetult ja grupis toime pandud süüteoga, mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt solidaarselt, so Leonid Šumihhini ja Pavel Volkovi rahaliste vahendite arvelt. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatavad on kohtulikul arutamisel tunnistanud tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS § 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga 12 seotud. Seetõttu kuulub esitatud hagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavatelt kannatanu kasuks välja mõistmisele. Kohtulikul arutamisel ilmnes, et süüdistatav Pavel Volkov on asunud tsiviilhagi hüvitama, millist asjaolu kinnitas ka prokurör, kuid kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluses, ei saa kohus täiendavaid tõendeid kriminaalasja juurde võtta. 4. KARISTUSE MÕISTMINE Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Leonid Šumihhin Seadusandja on
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud kuni nelja-aastase vangistuse. Lõike 4 kohaselt ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ja kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on kohaldatavaks karistuse liigiks eranditult vangistus.
järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Hinnates Leonid Šumihhini süü suurust talle
lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Süüdistataval tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus ühes grammis veres mitte vähem kui 3,05 mg/g. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et isiku süü on suur, kuivõrd alkoholijoobe miinimumpiirmäära on ületatud rohkem kui kaks korda. Teadlikult mootorsõiduki juhtima asumine sellises joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute elule, tervisele või varale. Seega tuleb süüdistatava süüd hinnata suureks. Süüdistatava karistusregistri andmetest (tl 113) nähtub, et süüdistataval on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning viimasel korral on isikut karistatud ka
lg 2 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis korduvalt, seega on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Kehtivaid väärteokaristusi on isikul 1. Lisaks sellele, on süüdistatav kuriteod toime pannud ajal, mil ta pidanuks tegema eelmise kohtuotsusega mõistetud ja asendatud karistust, s.o üldkasulikku tööd, s.t ajal kui 07.05.2021 Harju Maakohtu otsusega nr 1-21-3322 asendatud üldkasuliku töö tunnid olid tegemata, õigupoolest ei olnud ta neid tegema asunudki (tl 139-140). Mis puudutab mõistetava karistuse määra, siis peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistataval on üks kehtiv karistus
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest, otsusega mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, mis tuleb aga pöörata täitmisele uue samalaadse kuriteo toimepanemise tõttu, sest
Seega peab kohtu arvates karistuse määra mõjutama ka samalaadsete kuritegude toimepanemine ning omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral mõista karistuse ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras kui süüdlases on vaja kinnistada arusaama keelunormi jätkuvast kehtivusest. Kuivõrd
ja § 215 lg 2 p 1, 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleks tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et isikul on olemas alaline elukoht, kuid puudub sissetulek. 13 Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt (tl 101) ei ole Leonid Šumihhinil 2020. aastal olnud ametlikke sissetulekuid. Seega saab asuda seisukohale, et isikul ei ole ka võimalusi rahalist karistust täita, kuna puuduvad sissetulekud. Seega ei oleks rahaline karistus süüdistataval sissetuleku puudumise tõttu täidetav. Samas ilmneb kriminaalasjas kogutud tõenditest, et süüdistatav on temale inkrimineeritud süüteod toime pannud ühe teoga, kuivõrd
lg 2 p 1, 2 ettenähtud tegu toime pannes oli ta
lg 2 märgitud isikuks, s.t juhtis mootorsõidukit joobeseisundis ning korduvalt ning isikuks, kes ei täitnud jõustunud kohtuotsust, millisega temalt juhtimisõigus karistusena ära oli võetud, s.t ta pani samaaegselt toime ka
Vastavalt
lg 1 sätetele kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Ülaltoodud sätete sanktsioonidest nähtuvalt näeb raskeima karistuse ette
lg 2 sanktsioon, s.t karistus tuleb mõista
Sega näeb süüdistatavale
lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo sanktsioon ette eranditult vangistuse, mistõttu peaks süüdistatav nii või teisiti kandma vangistust, mis tähendab seda, et süüdistatav ei pruugi pikemat aega olla tööga ja seetõttu ka sissetulekuga kindlustatud ja sellest tulenevalt ei ole enam tähtsust kas süüdistatava suhtes oleks võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada, kuivõrd
Kuigi karistus tuleb mõista
lg 2 sanktsioonist lähtuvalt, ei saa kohus tähelepanuta jätta ka muid inkrimineeritud süütegusid, kuivõrd asjaolu, et süüdistatav pani ühe teoga toime mitu tegu, muudab süü süütegude kogumis suuremaks. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle
lg 2 p 1, 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, mis seisneb asja omavolilises kasutamises grupis, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. Teoga põhjustati sõiduki Xxxx omanikule B OÜ varalist kahju ning sõidukit oli võimalik liiklusõnnetuse järgselt müüa vaid varuosadeks või viia lammutusse (tl 34-36). Süüdistatav ei saanud sõidukiga pikalt sõita, aga seda vaid põhjusel, et ta ei tulnud juhile keelatud seisundis olles sõiduki juhtimisega toime ja ta põhjustas liiklusõnnetuse, misjärel oli sõidukiga liikumine lausa võimatu. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü hinnatav üle keskmise. Järgnevalt hindab kohus süüdistatava süü suurust talle
järgi inkrimineeritava teo toimepanemises, mis seisneb kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadlikus kõrvalehoidumises. Leonid Šumihhinilt võeti lisakaristusena juhtimisõigus ära, kuivõrd ta juhtis sõidukit joobeseisundis (tl 119-121). Mootorsõiduki juhtima asumine joobeseisundis näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda ja -ohutusse, mis on oma olemuselt aga ohtlik, kuivõrd isik ei taju või ei taha tunnistada temast enesest tulenevat ohtu ei enesele, teistele liiklejatele ega ka kõrvaliste isikute varale. Lisakaristuse kohaldamise eesmärgiks oligi kaitsta õiguskorda ja tagada liiklusohutus ning selleks kõrvaldati korduvalt liiklusnõudeid eiranud ohtlik juht liiklusest, võttes temalt ära sõiduki juhtimise õiguse. Süüdistatavale inkrimineeritud süütegu näitab, et Leonid Šumihhin ei ole sellest senini aru saanud ja ta eiras talle lisakaristusena kohaldatud keeldu lühikese aja jooksul pärast selle kohaldamist – ta tabati taas sõiduki roolist kõigest kolm kuud pärast seda kui oli jõustunud kohtuotsus, millega oli temalt juhtimisõigus lisakaristusena ära võetud. Kuivõrd süüdistatavat süüdistatakse ka selles, et ta lisaks sõiduki juhtimise keelule juhtis sõidukit ka joobeseisundis, juhtides seejuures veel omavoliliselt kasutusse võetud sõidukit, siis hindab kohus süüdistatava süüd üle keskmise suureks. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab 14 võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Kuid samuti peab kohus märkima, et kolme süüteo toimepanemisel tekitati sõiduki omanikust kannatanule varalist kahju, samuti sai kannatada sõidukiga sisse sõidetud majaosa, aken, kuid selle eest tsiviilhagi esitatud ei ole. Samas ilmselgelt süüdistatavale vastav nõue esitatakse. Kõige olulisem on aga asjaolu, et tegemist oli äärmiselt õnneliku õnnetusega, nimelt sündmuskoha turvakaamerate videosalvestistelt nähtub sõiduki väga suur kiirus ning ohtlik sõidustiil, seda piirkonnas, kus oli väikesel alal, kitsas sisehoovis liikumas ja istumas palju inimesi, kelledest sõiduauto väga napilt mööda sõitis. Lisaks eelmärgitule tuleb aga karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning selle alla kuulub ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Kohtu arvates teiste liiklejate teadmine, et riik reageerib ohtliku liikleja käitumisele viisil, mis piirab õigusvastaselt käitunud isiku vabadust, peaks sundima nii konkreetset isikut kui ka teisi liiklejaid edaspidisele õiguskuulekusele ja selline riigi reageering peaks suurendama õiguskuulekate liiklejate turvatunnet. Puutuvalt võimalusse, et karistus mõjutab süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest, juhib kohus tähelepanu ka karistusregistri väljavõttele (tl 113), mille kohaselt on süüdistataval 1 kehtivat kriminaalkaristus
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 näeb karistuse ette just juhul, kui tegemist on korduva õigusvastase käitumisega, mistõttu riigi rangem reageering õigusvastaselt käituva isiku mõjutamiseks sisaldub juba
lg 2 sätestatud rangemas sanktsioonis, mida tuleb süüdistatava suhtes ka kohaldada, mõistes karistuse
Nagu kohus juba eelpool märkis, tuleb süütegude kogumit arvestades hinnata süüdistatava süüd üle keskmise suureks, mis peab tingima ka karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Samas, arvestades kergendavat asjaolu peab kohus võimalikuks mõista karistuse vaid mõningal määral sanktsiooni keskmist ületavas määras, kuid kohus ei saa mõista karistust keskmises määras, kuivõrd omaksvõetud kohtupraktika kohaselt võib juba ka keskmise süü korral mõista keskmist määra ületava karistuse kui korduvalt karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelu kehtivuses. Selliseks isikuks süüdistatav ilmselgelt on. Lisaks sellele ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatavat on karistatud Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega nr 1-21-3322
lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 8 kuud, millest arvestati karistuse hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 4 päeva ning ärakandmata karistuseks loeti vangistus 7 kuud ja 26 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 236 tundi, tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud. Süüdistusaktist tulenevalt on süüdistatav temale käesolevas kriminaalasjas inkrimineeritud kuriteo toime pannud 06.08.2021, s.o ajal, mil ta pidanuks Harju Maakohtu 07.05.2021 otsuse kohaselt tegema üldkasulikku tööd.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
lg 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt
lg 2 sätestatule.
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides
Seega kuna süüdistataval on eelmise, s.o Harju Maakohtu 07.05.2021 otsusega mõistetud karistus täies ulatuses ära kandmata, tuleb eelmise otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus liita käesoleva otsusega mõistetavale karistusele täies ulatuses. Seega puudub igasugune võimalus süüdistatavat säästa vangistuse ärakandmisest, s.t eelmise otsusega mõistetud ja asendatud karistus tuleb vastavalt
lg 7 sätestatule täitmisele 15 pöörata igal juhul ning arvestades
lg 6 sätteid, mille kohaselt üldkasuliku töö üks tund võrdub ühe päeva vangistusega ning arvestades ka seda, et süüdistatav ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks üldkasulikku tööd tegema asunudki, siis tuleb täitmisele pöörata kogu mõistetud ja asendatud karistus, s.o tähtajaline vangistus 7 kuud ja 26 päeva. Seega tuleb
lg 2 kohaselt täitmisele pööratud karistus täies ulatuses liita käesoleva otsusega mõistetava karistusega ning seadusandja ei ole ette näinud ühtegi võimalust sellises olukorras karistust täitmisele pööramata jätmiseks, s.t kogu kohtuotsuste kogumis mõistetav karistus tuleb ära kanda. Pavel Volkov
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on seadusandja ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kuivõrd
§ § 215 lg 2 p 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Süüdistatava isikuandmetest nähtub, et isikul on olemas alaline elukoht ja töökoht. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt (tl 88-89) on Pavel Volkovil olnud
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, mis seisneb asja omavolilises kasutamises grupis. Teoga põhjustati sõiduki Xxxx hävimisega asja omanikule B OÜ varalist kahju ning sõiduk oli võimalik liiklusõnnetuse järgselt müüa vaid varuosadeks või viia lammutusse (tl 34-36). Süüdistatavad ei saanud sõidukit pikalt kasutada, aga seda vaid põhjusel, et põhjustati liiklusõnnetus, mis järel oli sõidukiga liikumine lausa võimatu. Kohtumenetluses on tõendamist leidnud ka see, et süüdistatav on teo toime pannud kavatsetult. Teo asjaolusid koostoimes hinnates, leiab kohus, et süüdistatava süü oleks hinnatav üle keskmise. Samas peab kohus süü suuruse arvestamisel oluliseks asjaolu, et süüdistatav ise sõidukit ei juhtinud, vaid oli kaasreisija ning ta sai ka Leonid Šumihhini põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel ka kannatada. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav on kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldanud kahetsust ning kohus peab võimalikuks kergendava asjaoluga arvestada. Kuid samuti peab kohus märkima, et süüteo toimepanemisel tekitati sõiduki omanikust kannatanule varalist kahju, samuti sai kannatada sõidukiga sisse sõidetud majaosa. Seejuures on aga süüdistatav kohtuistungil teatanud, et ta võtab varalise kahju hüvitamise täielikult enda kanda ning on asunud varalist kahju ja sõiduki omanikule hüvitama. Sellist asjaolu kinnitas kohtuistungil ka prokurör ning kohtu arvates saab seda asjaolu samuti arvestada kergendavana. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks 16 karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Süüdistatava karistusandmetest (tl 95) nähtub, et isikul on kaks kehtivat väärteokaristust 2010.aastast ning mõlemad karistused on määratud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, seejuures nii sõiduki juhtimise eest alkoholipiirmäära ülevas seisundis, kui ka sõiduki juhtimise eest vastava kategooria juhtimisõiguseta. Samas on tegemist karistustega, milliste täitmine peaks olema
Kohtul puudub teadmine, et pärast käesoleva kuriteo toimepaenmist oleks süüdistatav toime pannud mõne õigusvastase teo. Sel põhjusel leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava karistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Seetõttu, arvestades süüdistataval kehtivate karistuse puudumist, mis viitab sellele, et süüdistatav on senini suutnud olla õiguskuulekas, siis puudub vajadus ka tema allutamiseks käitumiskontrollile, et teda õiguskuulekusele sundida. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada
sätteid, jättes karistuse täitmisele pööramata tingimisel, et süüdistatav temale määratava katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus loodab, et selline tingimus on varem karistamata isiku jaoks piisav motiiv selleks, et edaspidi elada õiguskuulekalt. 5. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava Leonid Šumihhini menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, joobeseisundi tuvastamise kulud ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduki teisaldamise kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi nähtub, et süüdistatava tulu kogu eelneva aasta jooksul on olnud 0 eurot, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Leonid Šumihhin on varasemalt kohtu poolt karistatud, seejuures ka samalaadse kuriteo toimepanemise eest, mistõttu on ta teadlik ka sellest, et kuritegude toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad tema enda kanda jäävad menetluskulud. Peale selle on süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. 17 Joobeseisundi tuvastamiseks tehtud uuringud (ekspertiisiakt nr 90I (21E-TX0089, õiend tl 6466) olid kuriteo avastamise seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid, s.o isikul tuvastati joove, s.o süüteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna uuringu tulemused toetavad süüdistatava süüküsimust puudutavat tõendikogumit, siis tuleb eelnimetatud kulud jätta süüdistatava kanda täies mahus. Ka kaitsjale makstud tasude puhul on tegemist kuludega, mis on menetluskuluks ja mis oli vajalik, mistõttu tuleb ka kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu jätta süüdistatava kanda. Lisaks sellele on kuluks ka süüdistatava juhitud ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduki teisaldamise kulu, mis on muuks menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kuluks ja millise kulu tekkimise ilmselgelt süüdistatav põhjustas. Kuivõrd süüdistatavad panid
lg 2 ettenähtud süüteo toime grupis, siis tuleb Leonid Šumihhinilt välja mõista see kulu pooles ulatuses. Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval püsiva legaalse sissetuleku puudumisest ning mõistetava liitkaristuse pikkusest lähtuvalt, samuti tsiviilhagi hüvitamise kohustusest tuleneva konkureeriva rahalise kohustuse olemasolust tulenevalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus saab aru, et süüdistatav ei pruugi ka pikaajalist vanglakaristust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ja saada sissetulekut, kuid pikemat tähtaega menetluskulu hüvitamiseks kohus anda ei saa, kuivõrd seadus ei võimalda pikema tähtaja määramist. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Süüdistatava Pavel Volkov menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja liiklusõnnetuses osalenud sõiduki teisaldamise kulu. Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on kompensatoorne eesmärk. Lisaks sellele on kuluks ka liiklusõnnetuses osalenud sõiduki teisaldamise kulu, mis on muuks menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kuluks ja millise kulu tekkimise ilmselgelt süüdistatavate süüline käitumine põhjustas. Kuivõrd süüdistatavad panid
lg 2 ettenähtud süüteo toime grupis, siis tuleb Pavel Volkovilt välja mõista see kulu pooles ulatuses. Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu maksevõimeline. Kuigi nähtub, et süüdistatava tulu kogu eelneva aasta jooksul on olnud 0 eurot, leiab kohus, et süüdistatavat ei saa pidada täielikult maksejõuetuks, kuivõrd süüdistatava ankeetandmete kohaselt ta töötas, seega sai sissetulekut. Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna Pavel Volkovi poolt süüteo toimepanemine olnud süüdistatava vaba ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista. 18 Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistataval tsiviilhagi hüvitamise kohustusest tuleneva konkureeriva rahalise kohustuse olemasolust lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6. ASITÕENDID JA SALVESTISED KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasjas on asitõenditeks CD plaat sündmuskohal tehtud fotodega (tl 11), DVD plaat sündmuskohal viibinud politseiametniku vormikaamera salvestisega (tl 26), DVD plaat Põhjala keskuse turvakaamera salvestistega (tl 46) ja CD plaat häirekeskusesse tehtud kõnede salvestistega (tl 49), milledel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave. Seega on tegemist tõenditega, mis on salvestatud andmekandjatele, mistõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 19
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.