Obsah (6)

§ 159§ 82§ 115§ 127§ 128§ 113

Tsiviilasi nr 2-21-117827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 24. november 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1178

) § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

1. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et sõiduk numbrimärgiga XXX oli 30.05.2018 pargitud hageja opereeritavale XXX parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Leppetrahvinõudest nähtuvalt seisnes parkimistingimuste rikkumine parkimisloa puudumises. Parkimistingimuste kohaselt parkimine oli lubatud ainult XXX poolt väljastatud parkimisloa olemasolul. Kehtiv parkimisluba pidi olema asetatud sõiduki armatuurlauale täielikult nähtavana. Parkimistingimuste kohaselt oli parkla operaatoril õigus määrata parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahv 30 eurot. Transpordiametilt saadud andmete kohaselt oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja.
2. Kohus leiab, et sõiduki parklasse sisenemisega saab lugeda sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel leping sõlmituks, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustes. Esitatud fotodega on tõendatud, et parkla sissesõidu juurde olid paigaldatud infotahvlid koos parkimistingimustega. Parkimistingimuste kohaselt sõiduki parkimisega loeti sõiduki juhi poolt parkimistingimused aktsepteerituks. Lisaks parkimistingimustele olid parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklus- ja teavitusmärgid, mis andisid parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on hageja ja seal on parkimiseks kehtestatud tingimused. Sõidukijuhile pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja sõidukijuhil oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimise näol.
3. Riigikohus on 25.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 leidnud (p 31), et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku/vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohtu tsiviilkolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omaniku/vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik.
4. Kostja väidab, et tema nimetatud ajal ja kohas sõidukit ei parkinud ning parkimislepingut ei sõlminud, vaid sõiduk oli väidetava parkimise ajal A. T. kasutuses. Oma väite tõendamiseks 3 on kostja esitanud kohtule XXX ainuosaniku ja juhatuse liikme H. L. kirjaliku selgituse. Selgitusest nähtuvalt on XXX ja R. S. Tartus XXX asuva kinnistu kaasomanikud. Selgituse kohaselt XXX asuvat äriruumi üüris A. T. esmalt F. L. O. ja hiljem K. K. & L. O. ettevõtete nimel. Selgitusest nähtuvalt H. L. meenub, et A. T. kasutuses oli sõiduauto Ford Focus (registreerimise märgi number oli vist XXX). See auto võis olla A. T. ainukasutuses juba 2018 talvest ja vähemalt 2018 suve lõpuni. Meenub, et seda sõidukit koos järelkäruga kasutati üüritud ruumides olnud asjade (külmikud jms) äravedamisel märtsis
5. a. Tol korral oli A. T. abiks ka tema XXX. H. L. teab, et see auto kuulus varem R. S.. H. L. ei tea, kas R. S. müüs või rentis seda sõidukit A. T. Kohtu hinnangul ei saa pidada esitatud selgitust tõendina piisavaks – selgitus ei ole piisavalt detailne ega sisalda sõiduki väidetava kasutaja A. T. ütlusi. Kuna kostja ei ole tõendanud, et sõiduk oli parkimise ajal muu isiku kasutuses, tuleb parkimislepingu pooleks lugeda kostjat. 11.

§ 159

lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

1. Kohus leiab, et hageja esitatud fotodega on tõendatud, et leppetrahvi nõue oli pandud kohe pärast rikkumise tuvastamist kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi.
3. Riigikohus on 05.06.2019 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-117146 selgitanud (p-d 12, 13), et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Riigikohus märkis ka, et tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed.
4. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja valis leppetrahvinõuetest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. 16. Ts

ÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lõike 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.

§ 82

lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

1. Hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 30.05.2018, mille maksetähtaeg oli 13.06.
2. Seega leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks 14.06.2018 ja oleks aegunud 14.06.
3. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.06.2021, s.o enne nõude 4 aegumist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega nõude aegumine peatus. Seega ei ole hageja leppetrahvi nõue aegunud.
4. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hageja leppetrahvi nõue summas 30 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 19.

§ 115

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lõike 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 128

lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 20. Kohus luges eelnevalt tõendatuks, et kostja rikkus parkimistingimusi. Kohus leiab, et võla sissenõudmiseks tehtud kulutused on kosja rikkumisega põhjuslikus seoses. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja teinud järelepärimise sõiduki omaniku/vastutava kasutaja ja tema kontaktandmete väljaselgitamiseks ning saatnud kohtueelse nõudekirja. Tegemist on mõistlike kuludega kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks. 21.

§-is 1132 on sätestatud piirangud tarbijalt sissenõudmiskulude nõudmise kohta.

§ 113

² lg 2 p 1 kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõutavad võla sissenõudekulud jäävad eeltoodud piiridesse.

1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ka hageja sissenõudmiskulude nõue summas 10 eurot on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2. Arvestades hagi rahuldamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning lepingulise esindaja kulud – hageja lepingulise esindaja tunnihind oli 80 eurot (ilma käibemaksuta) ning ajakulu kokku 3 tundi – hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 tundi, kostja 10.09.2021 vastuväidetega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 0,5 tundi, kostja 26.10.2021 vastuväidetega tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine ja maakohtule esitamine 0,5 tundi.
4. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 255 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 160 eurot (TsMS § 175 lg 1). Hageja lepingulise esindaja tunnihind 80 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul võib tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks kokku 2 tundi. 5
5. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6