Obsah (4)

§ 77§ 70§ 75§ 80

Tsiviilasi nr 2-21-833 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 24. november 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-833 Tsiv

§ 77

lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

1. Praegusel juhul soovib hageja korteriomandit endale, kostja taotleb korteriomandi võõrandamist avalikul enampakkumisel. Kostjal ei ole huvi korteriomandi enda ainuomandisse jätmiseks. Kostja on olnud menetluses nõus korteriomandi hagejale jäämisega õiglase hüvitise vastu ning on esitanud korteriomandi hindamisakti. Kostja ei ole olnud nõus hageja lahusvara panuse arvestamise ning hageja kulutuste hüvitamise nõudega – millega tuleks samamoodi arvestada kinnistu võõrandamisel avalikul enampakkumisel. Asjaoludest nähtuvalt töötab kostja XXX, kuid on Eestis viibides elanud vaidlusaluses korteris ning soovib oma kodu säilitada ja tagasi tulles on olemas koht, kus elada. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta korter hagejale, kohustusega hüvitada kostjale tema osa rahas ning jätta laenulepingust tulenevad kohustused samuti hageja kanda.
2. Hagiavalduses märkis hageja, et korteriomandi väärtuseks tuleb lugeda selle soetusmaksumus (s.o 68 500 eurot), millega kostja vastuses hagile nõustus. Vastuhagis leidis kostja, et korteriomandi väärtus on suurem. Kostja esitatud XXX eksperthinnangu nr XXX (tl 112-128) kohaselt oli 31.05.2021 seisuga korteriomandi turuväärtus 74 000 eurot. Lähtuvalt kostja esitatud hindamisaktist on hageja kostjale makstava hüvitise arvestamisel võtnud aluseks 74 000 eurot. Tõendatud ei ole, korteri hind oleks võrreldes hindamisakti koostamise seisuga oluliselt tõusnud.
3. Kohus nõustub hagejaga, et kostjale omandi kaotuse eest makstava hüvitise määramisel on põhjendatud lähtuda XXX eksperthinnangust, mille kohaselt oli 31.05.2021 seisuga korteriomandi turuväärtus 74 000 eurot.
4. Hageja pangakonto väljavõttest (tl 25) nähtuvalt 20 000 eurot on 14.08.2019 (s.o üks päev enne abiellumist) notari deposiiti kantud hageja kontolt. Seega on makse tehtud hageja lahusvarast. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et notarile sissemakset tehes oli hageja soov teha kinge kostjale. Poolte vande all antud seletused on vastuolulised ning kohus ei pea piisavaks kostja vande all antud kinnitust, et pool sissemaksu summast oli mõeldud kingitusena kostjale. Hageja vande all antud seletuste (tl 153) kohaselt kinkimisest juttu ei olnud. Seega on korteriomand osaliselt soetatud hageja lahusvara arvel. Vara omandamine ühisvarasse ei välista seda, et abikaasa võib hiljem nõuda oma lahusvarast tehtud panuse hüvitamist ühisvara arvelt.
5. PKS § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 34 lg-t 2 ei tule 4 mõista selliselt, et lahusvara ühisvara huvides kasutanud abikaasa saaks n-ö mehaaniliselt nõuda ühisvara huvides kasutatud lahusvara hüvitamist ühisvara arvel. Hüvitada tuleb ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus, mitte aga lihtsalt lahusvarast tehtud kulutused. Kulutuste hüvitamisel n-ö nominaalsummas osaleksid ühisvara soetamisse panustanud abikaasad ühisvara väärtuse tõusus või languses põhjendamatult erinevalt. Riigikohus tõi näite, et kui osaliselt lahusvara arvel ühisvarasse soetatud korter kahjustub (nt tulekahju tulemusena) või kui selle väärtus langeb turuolukorra muutumise tõttu, saaks lahusvaraga korteri soetamisse panustanud abikaasa ühisvara jagamisel oma panuse riskivabalt tagasi ja languses osaleks ainult n-ö ühisvaraline panus. Teisalt kui korteri väärtus turuolukorra muutumise tõttu aga tõuseb, lahusvaraline panus väärtuse tõusus ei osaleks, kuna see tuleks hüvitada panuse nominaalses väärtuses. Seetõttu tõlgendas Riigikohus PKS § 34 lg-t 2 selliselt, et lahusvara arvel konkreetsesse eristatavasse ühisvara eseme soetamisse panustades kuulub ühisvara huvides panustatud lahusvara väärtus hüvitamisele selles suhtes, milles ühisvara ese vastavalt lahus- ja ühisvara arvel soetati (vt Riigikohutu
6. oktoobri
7. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 22).
8. Kostja lahusvara arvel panustati korterisse 20 000 eurot, s.o 29,2% selle soetusmaksumusest. Selles proportsioonis ühisvara huvides kasutatud hageja lahusvara väärtuseks oleks 21 608 eurot 20 senti (29,2% 74 000 eurost).
9. Nii hageja kui kostja arvestavad oma nõudes laenujäägiga abielu lahutamise aja (s.o 20.06.2020) seisuga. Hageja sõnul laenukohustuse jääk abielu lahutamise aja seisuga oli 47 379,46 eurot, mis nähtub laenulepingu maksegraafikust. Kostja väitel ei olnud laenujääk tõendatud ja ei olnud tõendatud, et makseid oleks tehtud – samas kostja ei ole väitnud, et abielu ajal oleks rohkem laenu tagasi makstud ning et laenujääk oleks tegelikult väiksem. Kohus loeb tõendatuks, et laenukohustuse jääk abielu lahutamise aja seisuga oli 47 379,46 eurot. 22.

§ 70

lg 6 kohaselt ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid, kui ühisomandit sätestavas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 75

lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hageja nõuab kostjalt hüvitist 331,82 eurot seoses asja säilimiseks vajalike kulutuste tegemise ja kommunaalmaksete tasumisega pärast abielu lahutamist (perioodil 20.06.2020 kuni 31.12.2020). Hageja sõnul on ta asja säilitamiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (korteri küte ja haldusteenus) tasunud 447,79 eurot ning tarbitud kommunaalteenuste eest tasunud 185,80 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud kulude katteks hagejale 50 eurot. 23. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud kohtule korteriühistu poolt esitatud kommunaalteenuste arved – kokku summas 633,58 eurot. Viimaselt arvelt nähtuvalt võlgnevus puudub, seega saab eeldada, et arved on tasutud. Arved tulid hageja nimele ning vaidlust ei ole selles, et ühistu arveid maksis hageja. Hageja leiab, et üksnes korteri kütte ja haldusteenuse kulud tuleb poolte vahel jagada võrdselt ning muud kommunaalkulud proportsionaalselt korteris viibitud ajaga. Kohus hagejaga ei nõustu ning leiab, et teistsuguse kokkuleppe puudumisel tuleb

§ 75

lg 1 järgi jagada kõik kulud poolte vahel vastavalt kaasomandi osade suurusele, s.o võrdselt.

1. Kohus märgib täiendavalt siiski, et korteriühistu arvetelt nähtub, et üksnes veekulu (soe vesi ja külm vesi) on arvestatud vastavalt tegelikule tarbimisele – arvetelt nähtub, et prügivedu on arvestatud korteris elavate isikute arvu järgi, elektrienergia, vahetusvaip ja andmeside on arvestatud korteripõhiselt, gaas korteri pindala järgi. Kohus leiab, et igal juhul ei ole kulusid, mida on arvestatud korteris elavate isikute arvu või korteri pindala järgi või korteripõhiselt, põhjendatud jagada võrdeliselt korteris viibitud ajaga. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas 5 XXX. Esitatud reisikinnitustest nähtub, et hageja oli vaidlusalusel perioodil Eestis ca 30% ajast (58 päeval 194 päevast). Eeltoodust ei saa kohtu hinnangul teha aga järeldust selle kohta, kes pooltest kui palju korteris viibis ning rohkem teenuseid tarbis.
2. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka kostja kantud kulutustega. Kostja esitatud pangatehingute väljavõtetest nähtub, et kostja on alates 01.07.2020 kuni 08.03.2021 tasunud elektriühendust puudutavad kulud summas 182,86 eurot (tl 55) ning korteriomandi sideteenuste (sh TV ja netiühendus ning tehniline varustus – ruuterid jne) kulud summas 170,61 eurot (tl 56), kokku 353,47 eurot.
3. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja kulutuste hüvitamise nõude osaliselt, summas 90,65 eurot (633,58 eurot : 2 - 353,47 eurot : 2 - 50 eurot).
4. Seega kujuneb hageja poolt kostjale omandi kaotuse eest makstava hüvitise suuruseks 2415,62 eurot ((74 000 eurot - 47 379,46 eurot - 21 608 eurot) : 2 - 90,65 eurot).
5. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 2 p 2 kohaselt asjaõiguse kustutamisel või selle sisu muutmisel kustutatava või muudetava asjaõiguse omaja, samuti isik, kes omab asjaõigust kustutatavale või muudetavale asjaõigusele. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
6. Eeltoodu alusel tuleb kostjat kohustada andma tahteavaldust, millega ta annab nõusoleku kinnisasja omanikukande muutmiseks ning asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega. 30.

§ 80

lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

§ 80

lg 2 kohaselt omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Seoses ühisomandi lõpetamisega on kostja kohustatud andma korteriomandi hageja valdusse.

1. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poolte taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hageja palub määrata tähtajaks, mille jooksul kostja on kohustatud kinnisasja valduse vabastama, kaks kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kostja ei ole hageja taotluse osas vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus rahuldab hageja taotluse. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud lg-s 1 sätestatust erinevalt, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi.
3. Kohus leiab, et PKS § 164 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda, arvestades et ühisvara jagamine on mõlema poole huvides. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 6