Obsah (10)

§ 415§ 632§ 187§ 407§ 444§ 173§ 163§ 138§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.11.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on OMEGA INVEST OÜ hagi O Bi vastu võlgnevuse 2130,34 euro, intressi 129,36 euro, viivise 606,93 euro ja sissenõudmiskulu 50 euro nõudes.
2. Hageja nõude aluseks on kostja ja xxx-ga 29.07.2019.a sõlmitud väikelaenuleping nr xxx, mille alusel väljastati kostjale 1000 eurot, intressiga 19,9% aastas. Samuti lisandus lepingutasu summas 35 eurot. 11.11.2019.a sõlmisid xxx ja kostja väikelaenulepingu nr xxx 1400 euro saamiseks, millele lisandus lepingutasu 35 eurot. Intressimäär oli 19,9% aastas. Viivise määraks on mõlema laenulepingu puhul 19,9% aastas. Kostja ei tasunud laenulepingutest tulenevaid makseid kohaselt, mistõttu ütles laenuandja laenulepingud üles 28.04.2020.a seisuga ning samaaegselt loovutas laenuandja laenulepingust tulenevad laenuandja nõuded kostja vastu Omega Invest OÜ-le, s.o hagejale. Hageja palus mõista kostjalt välja lepingu xxx alusel põhivõlgnevuse 803,52 eurot, intressi 48,22 eurot ja viivise 228,92 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja lepingu xxx alusel põhivõlgnevuse 1326,82 eurot, intressi 81,14 eurot ja viivise 378,01 eurot. 2 2-21-120422 Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.10.2021.a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

1. Kohus leiab, et xxx on sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu ülesütlemist sissenõudmiskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus selgitab, et hagiavalduses ei ole märgitud kirjade saatmise tegelikku kulu ega ole viidatud üldtingimustest/hinnakirjast tulenevatele meeldetuletuskirjade saatmise tasule (pärast lepingu ülesütlemist). Märgitud ei ole toimingute tegelikku maksumust ega põhjendatud meeldetuletuskirjade sisu, toiminguid, vaid üldiselt selgitatud, et hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, mistõttu sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga ning sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot.. Hagiavaldusele ei ole lisatud ühtegi tõendit selle kohta. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna kostja on jäänud tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks kostjalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seega eelnimetatud nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 3 2-21-120422 5.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu hagejate menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 98% ulatuses (2916,63/2866,63), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda ja 2% ulatuses hageja kanda. 7.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulu summas 300 eurot, kokku 575 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 375 eurot (275 eurot riigilõiv ja 100 eurot õigusabikulu). Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 367,50 eurot (375*98%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 13.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 4