KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4856 K K hagi OÜ Herzog Invest

§ 117

lg 1 sätestab, et esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Seega ei tulene erinevalt hageja väidetest seadusest see, millised volitused on esindajale antud. Juhul, kui esindajale on antud õigus tegutseda esindatava nimel, tuleb esindusõiguste ulatuse määramisel lähtuda tegelikult antud õigustest, mitte ei saa eeldada mistahes õiguste andmist. 26.

§ 118

lg 1 näeb ette, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele.

§ 118

lõikest 2 tuleneb, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Seega juhul, kui esindatav teab või peab teadma esindaja tegevust ja ta talub seda, tuleb lugeda volitus antuks. 27.

§ 120lg 2 sätestab, et volituse ulatuse määrab esindatav.

Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Eeltoodust tuleneb, et kui volitus on antud üksnes läbirääkimiste pidamiseks, ei saa sellest 5 tulenevalt eeldada esindaja õigusi leppida kokku nõude vähendamises või võtta esindatava nimel vastu raha. Volituse tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kuid pidi esindatava tahteavaldust mõistma isik, kellele volitus anti.

1. 23.11.2020 eelistungil (toimiku lk 108) selgitas kohus hagejale vajadust oma väiteid tõendada. Kohus selgitas, et kui nõude aluseks on väide võlgnetava summa tasumise kohta, tuleb seda väidet tõendada. Kohus samuti selgitas hagejale VÕS § 79 lõiget
2. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kostja andis sellisel viisil kohustuse täitmiseks nõusoleku või kiitis selle heaks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid ei tõendanud.
3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Harju Maakohus tegi 09.06.2014 kriminaalasjas nr xxx otsuse (toimiku lk 23-37) otsuse, milles muuhulgas mõisteti hagejalt kostja xxx kasuks välja 12 782,33 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.09.2014 otsuse muutmata (toimiku lk 3738). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hagejal tuleb 09.06.2014 kohtuotsust täita.
4. 05.02.2019 allkirjastas kostja seaduslik esindaja volituse (toimiku lk 44, lk 115), kus ta volitas A Pi esindama tema huve võlgniku K K suhtes. Volitus kehtis selles märgitu kohaselt kuus kuud. Volikirja alumises osas on märgitud: „Mina A P xxx ei oma nõudmisi ega pretensioone K K suhtes“. Sellele on lisatud kuupäev 12.02.2019 ja A Pi allkiri. Kohus osundab, et volikirjast endast ei nähtu, et kostja oleks volitanud A Pi võtma hagejalt vastu rahalisi vahendeid või sõlmima temaga kokkuleppeid nõude vähendamise kohta.
5. 26.02.2020 vastas kostja seaduslik esindaja A K täitemenetluses nr 025/2020/27 võlgniku teabenõudes esitatud küsimustele (toimiku lk 4-5). Kostja esindaja avaldas, et kostja kui sissenõudja andis 12.02.2019 ilma edasivolitamise õiguseta lihtkirjaliku ja tähtajalise volikirja A Pile hageja kui võlgnikuga läbirääkimiste pidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud summa kättesaamiseks. Samas kinnitas kostja, et sissenõudjale ei ole üle antud ega üle kantud kohtuotsusega välja mõistetud summat. Kostja kinnitas, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodud tõendist ei saa järeldada, et kostja oleks andnud esindajale volitust võtta kostja eest vastu rahalisi vahendeid või sõlmida kostja nimel kokkuleppeid. Sellist esindaja tegevust ei ole kostja heaks kiitnud.
6. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et viimane ei ole A Pile volitust andnud, vaid seda tegi üksnes kostja seaduslik esindaja oma isiklike huvide kaitsmise eesmärgil. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline isiklik nõue oli tema seaduslikul esindajal hageja vastu. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja andis volituse A Pile nimelt kostja esindamiseks, on ta ise kinnitanud 26.02.2020 vastuses võlgniku teabenõudele. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja volitas ennast esindama A Pi. Samas ei saa esitatud tõenditest järeldada, et kostja oleks andnud A Pile volitusi rahaliste vahendite vastuvõtmiseks või hagejaga võlgnevust vähendavate kokkulepete sõlmimiseks. Kostja ei ole seesugust esindaja tegevust 26.02.2020 vastuses heaks kiitnud ning on eitanud A Pi kaudu rahaliste vahendite saamist. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtte perioodist 01.02.2019 kuni 28.04.2020 (toimiku lk 78-81), millest nähtuvalt ei ole hageja kostjale sellel ajal ülekandeid teinud.
7. Hageja esitas kohtule dokumendi pealkirjaga „K K võla maksmine“ (toimiku lk 45, lk 113), milles on märgitud, et volituse alusel A K nõue rahuldatud A Pi poolt 12.02.
8. Samuti on dokumendis märgitud, et allkirjastamise juures viibisid A P, L P ja K K. Kes ja millal on antud dokumendi koostanud, dokumendist endast järeldada ei saa. Ühtegi allkirja dokumendil tegelikult märgitud ei ole. Samuti ei ole dokumendis märgitud, milliseid summasid on silmas peetud. Seega ei tõenda esitatud tõend mistahes osas kostja nõude rahuldamist. Ka volikirjale 6 tehtud märkest (toimiku lk 44, lk 115) ei nähtu, kas või millises summas andis hageja rahalisi vahendeid üle A Pile. Volikirjas on A P üksnes avaldanud, et tal ei ole nõudeid ega pretensioone hageja suhtes. Kostjale kuuluva nõude või raha vastuvõtmise osas ta avaldusi teinud ei ole.
9. Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtted (toimiku lk 121-122), milliste kohaselt oli ta äriühingute xxx ja xxx juhatuse liige. Hageja abikaasa J K konto väljavõtte (toimiku lk 123) kohaselt oli kontolt 12.02.2019 välja võetud 650 eurot. xxx konto väljavõtte (toimiku lk 124) järgi oli kontolt 11.02.2019 ja 12.02.2019 välja võetud 2500 eurot. xxx konto väljavõttest (toimiku lk 125) nähtub, et 12.02.2019 võeti välja 1000 eurot. Lisaks esitas hageja kohtule xxx kassa väljamineku orderid (toimiku lk 126-130), milliste järgi on kostjale väljastatud sularahana 11.02.2019 ja 12.02.2019 kokku 2500 eurot. xxx kassa väljamineku orderi (toimiku lk 131) järgi on kostjale väljastatud sularahas 1000 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid kogumis tõendavad küll raha väljavõtmist, kuid ei tõenda, millisel eesmärgil välja võetud raha kasutati ja kas või kellele üle anti.
10. 14.04.2021 istungil andis tunnistaja A P (toimiku lk 143 pöördel – 145) vastuolulisi ütlusi. Alguses väitis tunnistaja, et teab võlgnevuse asjaolusid umbmääraselt ega mäleta üksikasju ning summa suurust. Hiljem ta väitis, et võlgnevuse suurus oli üle 10 000 euro. Tunnistaja väitis vastuoluliselt kord seda, et ta on dokumente näinud ja kord seda, et ta ei ole neid näinud. A Pi ütluste kohaselt andis A K talle volituse, et ta suhtleks hagejaga ja leiaks lahenduse. Tunnistaja ütluste järgi andis hageja talle raha 4000 euro „ringis“, mille ta andis edasi A K, misjärel lõpetas asjaga tegelemise. Kokkuleppe sõlmimist nõudest loobumise kohta ta ei mäletanud. Tema sõnul oli volituse eesmärgiks asi lahendada. Samas väitis tunnistaja, et olid läbirääkimised maksegraafiku osas, kuid selle osas ei jõutud kokkuleppeni. Tunnistaja väitis, et ta ei ole andnud allkirja raha saamise kohta, vaid üksnes pretensioonide puudumise kohta.
11. Kohus leiab, et tõsiste vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes ei saa neid ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Tunnistaja ei osanud selgitada, milliste tegevuste jaoks talle tegelikult volitus anti ja mida ta selle volituse raames tegi. Tunnistaja ei ole selgitanud, kas tal oli enda hinnangul volitus kostja esindamiseks rahaliste vahendite vastuvõtmise kohta. Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes ei loe kohus nendega veenvalt tõendatuks 4000 euro tasumist võlgnevuse katteks kostjale. Tunnistaja ei suutnud isegi selgelt vastata küsimustele, milline oli nõude suurus, millest see tulenes ning milline summa talle nõude täitmiseks üle anti. Mistahes kokkulepete sõlmimist kostjaga võlgnevuse vähendamise kohta tunnistaja ei kinnitanud.
12. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud kohtulahendist tuleneva nõude täielikult. Isegi juhul, kui oleksid tõendatud hageja väited nõude osalise rahuldamise kohta, puuduks alus tunnistada sundtäitmist lubamatuks, sest kohtuotsuse kohaselt on tasumisele kuuluv nõue oluliselt suurem kui väidetavalt tasutud 4000 eurot. Menetluse kestel esitatud väiteid kostjaga kokkuleppe sõlmimise kohta nõudest osalise loobumise kohta ei ole hageja mitte ühegi tõendiga tõendanud.
13. Kuigi hageja suhtes varasemalt alustatud täitemenetlus oli lõpetatud hageja enda avalduse alusel (avaldus toimiku lk 43, täitemenetluse lõpetamise otsus toimiku lk 47-29, kohtutäituri tasu maksed toimiku lk 39-42) ning kostja sellele vastu ei vaielnud (toimiku lk 46), ei ole kostja kordagi ise palunud täitemenetlust lõpetada põhjusel, et nõue on täidetud või ta on sõlminud hagejaga kokkuleppe nõudest loobumise kohta. Kuna vastavad hageja väited on jäänud tõendamata, oli kostjal seaduslik õigus esitada uuesti avaldus täitemenetluse alustamiseks. Hageja nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2020/27 tuleb jätta rahuldamata. 7
14. 02.04.2020 tegi kohus määruse, milles ta rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ning peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/27 kuni käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtulahendiga menetluse lõppemiseni. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagi jäi rahuldamata, tühistab kohus 02.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
15. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
16. Menetluskuludena palus kostja mõista hagejalt välja kulud õigusabile. Esmasele kohtumisele ja konsultatsioonile kulus 1 tund ja 50 eurot. Menetlusdokumentidega tutvumisele ja tõendite analüüsile kulus 4,5 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tunnis ning kokku kulus 450 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Istungi protokolli analüüsiks ja kohtukõne teeside koostamiseks kulus 3 tundi ja 300 eurot. Kokku kulus 950 eurot.
17. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamisele on üle paisutatud. Kohus loeb põhjendatuks kulu 50 eurot algsele konsultatsioonile. Menetlusdokumentidega tutvumisele ning istungiks valmistumisele ei saanud esindajal kuluda aega enam kui kokku 3 tundi, sest kõik vajalikud dokumendid enne 14.04.2021 istungit oli esitanud kostja seaduslik esindaja ise ning tegu ei ole keeruka vaidlusega. Kohtukõne koostamiseks ei saanud selle mahtu ja sisu arvestades kuluda aega enam kui 1 tund. Seega loeb kohus kogumis kostja esindaja õigusabikulu põhjendatuks 450 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 450 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 8