Obsah (9)

§ 659§ 465§ 660§ 173§ 171§ 174§ 175§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 16.12.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-7087 Kohtuasi Friedegggames O

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks, kuid maakohtu määruse põhjendusi tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 21 järgi täpsustada.

Määruskaebus jääb rahuldamata. 15.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab võlgnik üksnes ärikeelu kohaldamist. Osas, milles ei ole maakohtu määrust edasi kaevatud, on see jõustunud. 16. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus õigesti materiaalõigust ja vaidlustatud määrus vastab edasikaevatud osas üldjoontes

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu 3 2-21-7087 määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ringkonnakohus möönab siiski, et maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised, mistõttu tuleb alljärgnevalt põhjendusi täpsustada. Määruskaebuses viidatud olulist menetlusnormide rikkumist, mis annaks aluse ärikeeld tühistada, ringkonnakohus ei tuvastanud.

1. Määruskaebuse viited PankrS § 91 lg-le 2 ja selles sätestatud ärikeelu kohaldamise eeldustele ei ole asjakohased, kuivõrd nimetatud säte kohaldub juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti korral kohaldub PankrS § 91 lg 1, mille kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgnikul keelata kuni pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija või prokurist. Kuni 05.01.2021 kehtinud PankrS § 91 lg 1 redaktsiooni järgi kohaldus füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamisel ärikeeld automaatselt. Praegu kehtiva PankrS § 91 lg 1 järgi on kohtul ärikeelu kohaldamisel kaalumiskohustus. Pankrotiseaduses ei ole sätestatud täpsemaid aluseid ärikeelu kohaldamiseks. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks füüsilisest isikust võlgniku puhul ärikeelu seadmise vajalikkust hinnata vastavalt asjaoludele.
2. Ajutise halduri andmetel võlgnikul registreeritud vara puudub. Võlgnik on juhatuse liige kahekümnes osaühingus, mis on asutatud paari viimase aasta jooksul sissemakset tegemata. Lisaks on võlgnikul osaühingutes osalused, mille osas leidis haldur, et osaluste väärtus on pigem negatiivne, kuna äriühingutel kas puudub majandustegevus või on neil maksuvõlad. Võlgnik ei ole esitanud haldurile andmeid, et ta saab äriühingutest tulu. Majandusaasta aruanded on kõigil äriühingutel aastaid esitamata. Oma erialalt on võlgnik keevitaja ja kuni novembrini 2020 töötas ta XXX. Varem kuulus võlgnikule OÜ Y osa, kuid praegu on äriühingu osanikuks võlgniku abikaasa. Asjaolu, et märtsis 2021, s.o vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, muudeti abikaasade varasuhteks varalahusus, viitab pigem võlgniku soovile muuta end varatuks. Eeltoodud asjaolusid hinnates saab nõustuda maakohtu järeldusega, et tõenäoliselt on võlgnik asunud varjama oma vara.
3. Harju Maakohtu 03.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-18854 mõisteti võlgnikult välja 235 000 eurot põhjusel, et võlgnik oli võlausaldaja juhatuse liikmena hoolsuskohustust rikkunud. Ringkonnakohus ei nõustu võlgniku seisukohaga vastuses pankrotiavaldusele, et viidatud kohtuotsuses tuvastatud asjaolud ei oma pankrotimenetluses tähtsust. Vastupidi, võlausaldaja nõude olemasolu ja selle ulatus ning kohtuotsuses tuvastatud asjaolud koos ajutise halduri aruandes esile toodud asjaoludega võimaldavad kohtul hinnata nii võlgniku senist käitumist äriühingu juhtorgani liikmena kui ka teha järeldusi, kui tõenäolised on sarnased rikkumised tulevikus. Võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega ei võlausaldaja juhatuse liikmena ega kõigi teiste temaga seotud osaühingute juhina. Võlgnik on oma tegevusega põhjustanud olulise kahju võlausaldajale ja rikub järjepidevalt juhatuse liikme kohustusi oma tegevusetusega (sh majandusaasta aruannete esitamata jätmine kõigi äriühingute puhul). Isiku varasem käitumine juhatuse liikmena mitte üksnes ei ole vastanud juhtorgani liikmelt nõutavale hoolsusele, vaid võlgnik on kuritarvitanud oma positsiooni. Ka tema praegune osalemine äritegevuses (äriühingute hulk, sissetulekute puudumine, aruannete esitamata jätmine) ei ärata usaldust. Majandusaasta aruannete süstemaatilisele esitamata jätmisele ei ole reeglina õigustust.
4. Ringkonnakohtu arvates on kohtu ette toodud asjaolud, millest saab järeldada, et võlgnik on äritegevuses tegutsedes olnud ebaaus ja tegutsenud viisil, mis kahjustab võlausaldajaid. Seda, et ta kavatseks edaspidi tegutseda eesmärgiga maksta võlad, järeldada ei saa. Eeltoodut kokkuvõttes on ärikeelu kohaldamine põhjendatud, kuna võlgnik ei ole käitunud äritegevuses korrektselt, täitnud juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt ega ole teinud pingutusi, et 4 2-21-7087 võlausaldajale tekitatud kahju hüvitada. Kohtule on usutav, et võlgnik võib tõenäoliselt oma tegevust/tegevusetust mõne äriühingu juhtorgani liikmena korrata. Menetlusaegne ärikeeld on ennetav sunnivahend, mille eesmärk on välistada võimalikke uusi rikkumisi ja kolmandate isikute kahjustamist.
5. Arvestades, et võlgnik ei ole menetluses väitnud, et ta saab äritegevusest tulu, siis sai maakohus sellest järeldada, et ärikeelu kohaldamine ei muuda võlgniku positsiooni halvemaks. Ärikeeld piirab küll võlgniku õigust tegutseda juriidilise isiku juhtorgani liikmena, kuid ei välista täielikult võimalusi sissetuleku teenimiseks, sh näiteks õigust töötada omandatud erialal.
6. Ärikeelu ulatuse osas märgib kolleegium, et kuivõrd võlgnikuga seotud äriühingute põhitegevusalad on erinevad, siis ei ole praegusel juhul põhjendatud piirata võlgniku tegutsemist konkreetses valdkonnas. Esile toodud asjaolud õigustavad võlgniku põhiõiguste piiramist ärikeeluga, mis keelab tal olemast juhtorgani liige mistahes tegevusvaldkonnaga äriühingus.
7. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium maakohtuga, et võlausaldaja ja halduri poolt esile toodud asjaoludel on alus kehtestada võlgniku suhtes ärikeeld, mistõttu tuleb võlgniku määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. 24.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PankrS § 91 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, võib isik, kelle suhtes ärikeeldu on kohaldatud, esitada määruskaebuse, ning ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib edasi kaevata. Seega on määrus edasikaevatav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 25.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

26.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 27. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et ta on kandnud määruskaebemenetluses menetluskulusid 400 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 4 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). 28.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on võlausaldaja esindaja koostanud seisukoha määruskaebusele, milleks ta pidi tutvuma maakohtu määruse ja määruskaebusega ning suhtlema kliendiga. Arvestades kaebuse ning seisukoha sisu ja mahtu, saab seisukoha koostamiseks kulunud aega 4 tundi lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. 29. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja 5 2-21-7087 kvalifikatsioonist. Kolleegium peab sarnaselt maakohtuga võlausaldaja lepingulise esindaja tunnitasu mõistlikuks ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.

Võlausaldajale tuleb hüvitada menetluskulud ilma käibemaksuta. 30. Eeltoodust tulenevalt kuulub võlausladajale hüvitamisele menetluskulu 400 eurot. Võlausaldaja on esitanud ka

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 31.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 32. Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda. (allkirjastatud digitaalselt) 6