KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsembril 2021. a Tartu kohtumajas, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-21-3504 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

§ 227lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kaheks

) § 15 lg 1 p 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Kohtuväline menetleja määras A. Stepanovile karistuseks

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

A. Stepanov esitas 03.09.2021 kaebuse (tl 1, tõlge tl 6) PPA Ida prefektuuri 19.08.2021 otsusele väärteoasjas nr 2330,21,

1. Menetlusalune isik palub kohtul asendada karistus rahatrahviga ja mitte peatada juhilubade kehtivust. Menetlusalune isik elab koos xxxxx linnast väljas ning ta kasutab transporti laste vedamiseks koolidesse ja lasteaedadesse. Samuti tegeleb A. Stepanov xxxxx ning ilma autota kaotab töö. Tööd kaotades ei saa menetlusalune isik ka xxxx tasuda. A. Stepanov kahetseb oma tegu ning loodab mõistmisele. A. Stepanov ei soovi kohtuistungil osaleda. PPA Ida prefektuur 28.10.2021 vastuses kaebusele (tl 11) on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puudub alus. A. Stepanov on varasemalt karistatud kahel korral samalaadsete rikkumiste eest ning rahatrahvi määramine ei ole olnud tulemuslik. Määratud rahatrahvid on kaebaja poolt tasumata ning ta jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Seega leiab kohtuväline menetleja, et rahatrahvi määramine soovitud tagajärgi ei anna ning senised karistused ei takista menetlusalust isikut rikkumisi kordamast. Seega tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Mõistetud karistus on menetlusaluse isiku süü suurust ja kahetsust arvestades kohane ja proportsionaalne, kuna A. Stepanov tahtlikult ületas lubatud sõidukiirust. Juhtimisõiguse äravõtmine karistusliigina kaotaks oma eesmärgi, kui seda ei saaks kohaldada töökohustusi täitvate isikute suhtes. Samuti on liiklemiseks võimalik kasutada ühistransporti. Ka töö tegemiseks juhtimisõiguse vajalikkus oli kaebajale enne väärteo toimepanemist teada. Kaebaja pidi korduva rikkumise sooritamisel arvestama rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmisega. Eeltoodu alusel kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Ida prefektuurile edastanud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasja arutamine ab ovo tähendab muu hulgas maakohtu 2 kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja näidata VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. Kohtu siseveendumuse kujunemine peab olema otsuse lugemisel jälgitav ja selles sisalduvad järeldused seostatud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludega. Samuti tuleb kohtul vastavalt VTMS § 133 p-le 4 muu hulgas välja selgitada, kas tegu on väärtegu ja kas see on õigesti kvalifitseeritud. Eelöeldu tähendab, et otsuses peab sisalduma menetlusalusele isikule etteheidetava teo koosseisupärasuse ja vajadusel ka õigusvastasuse ning süülisuse analüüs (vt RKKKo 3-1-1-122-13, p 7 koos edasiste viidetega). Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on väärteoprotokoll, kiirusmõõturi kasutamise protokoll, tunnistaja ja menetlusaluse isiku ülekuulamine vormistatud nõuetekohaselt. Väärteoprotokollist nähtub, et A. Stepanovile on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja (tl 13 pöördel). Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud ütlused väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik. Vaidlust ei ole asjaoludes, et A. Stepanov juhtis 25.07.2021 kella 23:19 ajal xxx maakonnas xxx vallas xxxx
2. kilomeetril suunaga xxx, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit MercedesBenz C 220 CDI reg-nr-ga xxx kiirusega 122 +/- 8 km/h (s.o 114 km/h). Lubatud suurim kiirus sellele teelõigul oli 90 km/h. A. Stepanov ületas lubatud sõidukiirust seega mitte vähem kui 24 km/h. Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka A. Stepanov kohtueelses- ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Väärteoasjas kogutud tõendid (kiirusmõõturi kasutamise protokoll, menetlusaluse isiku ja tunnistaja ülekuulamise protokoll, politsei pardakaamera videosalvestised) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et A. Stepanov juhtis 25.07.2021 kella 23:19 ajal xxx maakonnas xxx vallas xxxx
3. kilomeetril suunaga xxx, s.o asulavälisel teel mootorsõidukit Mercedes-Benz C 220 CDI reg-nr-ga xxx kiirusega 114 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 17) nähtub, et 25.07.2021 kella 23:19 paiku mõõtis PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik A.T. xxx maakonnas xxx vallas xxxx
4. kilomeetril suunaga xxx, kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr. DP009663 (tabloo 200-0654-00, antennid KC031279 ja KR009147), mõõtevahendi taatlustunnistuse numbriga xxxxx, mootorsõiduki Mercedes-Benz C 220 CDI reg-nr-ga xxx sõidukiiruseks 122 km/h. Lubatud sõidukiirus oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 8 km/h ning lõplikuks mõõtetulemuseks loetakse 114 km/h. Kiiruse mõõtmist segavaid asjaolusid ei esinenud. Kiirusmõõturit taadeldi taatlustunnistusest nähtuvalt 13.07.2021 (tl 27). Majandus- ja taristuministri 18.12.2018 määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded“ lisa „Kohustuslikule metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistu sõltuvalt nende kasutusalast koos eranditega ja nõuded mõõtevahenditele ning mõõtevahendite taatluskehtivusajad“ p 7.2 kohaselt on liiklusjärelevalves kasutatavate kiirusmõõturite taatluskehtivusaeg 1 aasta. Seega on sõiduki liikumiskiirus mõõdetud mõõtevahendi taatluskehtivusajal. Mõõtmise viis ka läbi ametnik, kes on läbinud 22.-23.05.2018 pädeva mõõtja koolituse (tl 25). Kiirusmõõturi kasutamise protokollis fikseeritud asjaolud nähtuvad ka toimiku juurde lisatud politsei patrullsõiduki pardakaamera videosalvestistest, millega kohus on tutvunud. 3 Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl 14, tõlge tl 19 pöördel) andis A. Stepanov ütlused selle kohta, et ta kiirustas koju xxx alevikku. Menetlusalune isik tunnistab süüd ja väga kahetseb tehtut. A. Stepanov palub ennast mitte karistada juhiloa äravõtmisega, kuna ta elab maal ning linna on raske jõuda. Tunnistaja T.F. ütlustest (tl 15-16) nähtub, et teostades liiklusjärelevalvet xxx politseijaoskonna haldusterritooriumil, 25.07.2021 kell 23.19 xxxx
5. kilomeetril liikus politsei patrullsõidukile xxx suunast xxxx suunas vastu tumedat värvi Mercedes-Benz reg-nr-ga xxx, mille kiiruseks fikseeriti 90 km/h alas 122 km/h. Mootorsõidukit juhina tuvastati Artur Stepanov (IK 38904062210). Eeltoodut kokku võttes on kohtu arvates üheselt tuvastamist leidnud, et A. Stepanovi poolt juhitud sõiduki Mercedes-Benz C 220 CDI reg-nr-ga xxx sõidukiiruseks mõõdeti 25.07.2021 kella 23:19 paiku xxx maakonnas xxx vallas xxxx
6. kilomeetril suunaga xxx, s.o asulavälisel teel taadeldud kiirusmõõturiga pädeva ametniku poolt lubatud 90 km/h alas oleval teelõigul lõplikuks kiiruseks 114 km/h. Seega ületas A. Stepanov lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusalune isik on ka ise otsuses märgitud ajal, kohas ja sõidukiga kiiruse ületamist tunnistanud. Seega on täidetud

§ 227lg 2 objektiivne koosseis. Kar

S § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus on seisukohal, et A. Stepanovi õigusvastane tegu on toime pandud otsese tahtlusega, kuna ta teadlikult ületas asulavälisel teel kiirust ning järelikult sisimas ka nõustus sellega. Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut A. Stepanovit toimepandud väärteo eest karistada. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku A. Stepanovi kahetsust, mis kaebuses ka selgelt väljendub. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud.

§ 15

lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis.

§ 227

lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Vaidlus on aga selles, kas kohtuväline menetleja on A. Stepanovile määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud A. Stepanovile rikkumise eest kohase, kuid ebaproportsionaalse karistuse.

§ 227

lg 2 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 100 trahviühikut (s.o kuni 400 eurot) või võtta juhtimisõigus ära kuni 6 kuuks. Käesoleval juhul võeti kohtuvälise menetleja otsusega A. Stepanovilt karistusena ära juhtimisõigus keskmises määras, s.o 3 kuuks. Kohtu hinnangul oli juba otsuse tegemise ajal üheselt arusaadav, et 4 menetlusalune isik kahetses rikkumise toimepanemist, s.o esines kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes, ning rikkumise ajal ei esinenud selliseid asjaolusid, mis õigustaks karistuse määramist keskmises või rohkemas määras. Samuti ei ole isikut varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud. Seetõttu ei pea kohus õigeks isikut karistada juhtimisõiguse äravõtmisega sanktsiooni keskmises määras. Kohtu arvates on A. Stepanovi süü keskmisest väiksem. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda Riigikohtu praktikas avaldatud seisukohtadest (vt nt RKKKo 1-18-2232, p 71 koos edasiste viidetega).

§ 227lg 2 juhtimisõiguse äravõtmise sanktsiooni keskmine määr on 3 kuud.

Arvestades menetlusaluse isiku süü suurust (mh süüteo toimepanemise asjaolusid), karistust kergendavat asjaolu, eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi (s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid) on kohtu hinnangul kohane ja proportsionaalne võtta A. Stepanovilt juhtimisõigus ära sanktsiooni keskmisest veidi väiksemas määras, s.o kaheks kuuks. Arvestades A. Stepanovi süü suurust, ei pea kohus võimalikuks temale kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse liiki muuta. Kuigi kohtule on inimlikult mõistetav, et juhtimisõiguse äravõtmine võib menetlusaluse isiku igapäevast elukorraldust muuta, siis karistus peabki olema süüdlasele koormav, et täita karistuse eripreventiivset eesmärki. Õigusrikkumist toime pannes pidanuks menetlusalune isik A. Stepanov arvestama asjaoluga, et süüteo eest määratav karistus ongi temale kui rikkujale koormav. Seda enam asjaolu valguses, et menetlusalust isikut on ka varasemalt korduvalt kiiruseületamise eest rahatrahviga karistatud, kuid ta on jätkanud samaliigiliste rikkumiste sooritamist. Tuginedes eeltoodule, rahuldab kohus menetlusaluse isiku kaebuse osaliselt ja tühistab PPA Ida prefektuuri 19.08.2021 otsuse väärteoasjas 2330,21,002738 karistuse määra osas. Kohus mõistab A. Stepanovile

§ 227lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks.

Muus osas jätab kohus PPA Ida prefektuuri 19.08.2021 otsuse muutmata. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on kiiruseületamiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mille tagajärjel on hiljuti ka mitmed kõrvalised isikud kas tõsiselt viga või surma saanud. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest on leidnud tõendamist, et ta teadlikult kiirendas asulavälisel teel enda poolt juhitavat sõidukit, jättes samal ajal tähelepanuta kiirusepiirangu järgimise. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu /allkirjastatud digitaalselt/ 5