1-07-2742\2

KOHTUMÄÄRUS Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks keeldumine Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi täitemenetluses Kohtulahend Menetlus nr 1-07-2742 Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2006 otsus E.Ji süüdimõistmises KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistamises vangistusega 1 aastat, liitkaristus 1 aasta 8 kuud 4 päeva vangistust Vanglast ennetähtaegne vabastamine Määruse tegija täitmiskohtunik Silvi Maiste Prokurör Maiken Mardim Süüdimõistetu E.J (isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxxxxxxx x xxxxxxx xxxx; viibib vangistuses) advokaat Endel Tomson Kaitsja RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu E.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. Asjaolud Viljandi Vangla on esitanud kohtule materjalid süüdimõistetud kinnipeetava vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. E.J on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 30.01.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistatud 1 aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendatud Tartu Maakohtu 13.04.2005 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (8 kuu 4 päeva ) võrra. Lõplikuks karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud 4 päeva vangistust. E.J viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Viljandi Vanglas ning vangistuse lõpptähtaeg on tal 04.10.2007 ning kandmata vangistus 15.03.2007 seisuga 6 kuud 19 päeva. Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu täitmiskavas ettenähtud eesmärkide saavutamine. 01.09.05 alustas kutseõpinguid xxxxxxxxx xxxxxxxxx metallitöö erialal. 11.01.06 jätkas kutseõpinguid xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx metallitöö erialal. Osales 08.09.2005-27.10.2005 ja 02.01.0612.01.06 sotsiaalprogrammides. Iseloomustusest nähtub süüdimõistetu ohtlikkus ja ohustatus. E.Jil on vanglas viibimise ajal tekkinud kuritegeliku maailmaga suhted, mis suurendavad isiku ohtlikkust. Kinnipeetav on vangistuse ajal käitunud vägivaldselt vanglaametniku suhtes. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt on ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras: 105.05.2006- 20 ööpäeva kartserit, kinnipeetav viibis saatjata Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli territooriumil. 29.05.2006- 20 ööpäeva kartserit, kinnipeetav suitsetas tubakatooteid selleks mitteettenähtud kohas. 1 21.11.2006- 20 ööpäeva kartserit, kinnipeetav rikkus päevakava ja tarvitas keelatud (toksilisi) aineid suures koguses. Süüdimõistetul on kriminaalkaristatused peale karistusena mõistetud kohtuotsuse järgi. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetu ennetähtaegase vabastamise kohta andnud arvamuse, milles ta on leidnud, et süüdimõistetul on uure kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid: suured rahalised kohustused, millede hüvitamise kohustus võib tõugata uuele kuriteole; riskiv ja hoolimatu elustiil; on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav ja narkootikumidega kokkupuute olemasolu. Süüdimõistetu küsitlemisel kohtus seletas E.J, et on erialasid õppinud, metallitööd. Eelmisel korral kui vanglas oli, siis ehitust. Haridus on 7 klassi. Ta ei käinud koolis, kuna ta tahtis eriala õppida. On ka töötanud. On teinud euroaluseid. Kriminaalkorras karistatud kolmel korral varguste eest. On kindel, et rohkem tegusid ei tule. On selle üle järele mõelnud, see ei vii kusagile. Teda ootab ema, kui ta vabaneb. Teda on vanglas 3 korral karistatud. Narkootikumide tarvitamise kohta ei leia, et oleks tarvitanud. Lihtsalt lollusest kasutas toksilisi aineid. Elama asuks ema juurde xxxxxxx . Emaga suhtleb. Eelmised teod toime pandud koos sõpradega. Neist praegu eriti ei tea. Üks peaks olema vist vabaduses. Mingeid suhteid nendega ei ole. Ta on muutnud elukohta ja praegu ei oska öelda, kes on uued sõbrad. Kannatanutele on vaja kahju hüvitada. Asub tööle ehitusfirmas, täpselt nime ei oska öelda. See on ema otsitud töökoht. Kui eelmine kord vabanes, jäid kohustused peale. Arvab, et eelmine kord ei mõelnud järele, sellepärast sattus uuesti vanglasse. Süüdimõistetu kaitsja arvamuse järgi süüdimõistetut on võimalik tingimisi enne tähtaega vabastada. Prokurör kohtus leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldaks süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastada tingimisi katseajaga. Kohtu põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg-le 1 teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 ja 4 kohaselt katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine; katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta ning katseajaks allutatakse isik KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tema kaitsja ja prokuröri ning tutvunud süüdimõistetu isikliku toimikuga, iseloomustusega ja kriminaalhooldusametniku seisukohtadega, leidis, et puuduvad asjaolud, mis võimaldavad süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Sellisele järeldusele jõudis kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, tema eeldatavat suhtumist toimepandud kuritegudesse, varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis. KrMS § 426 lg 2 kohaselt kui kohus keeldub süüdimõistetu vabastamisest vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, võib ta määrata VangS § 76 lg-s 3 sätestatud kuuekuulisest tähtajast pikema tähtaja, millal vabastamise küsimust uuesti arutada. 2 Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Viimase all ei tule mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist süüdlase ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärkide saavutamise käik ning iseloomustuses esitatud asjaolud ja tema käitumine vanglas ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. E.Jil puudub põhiharidust. Kutseharidus ja sisulised kutseoskused puuduvad, kuid on võimeline tegema abitöid ja omandama oskused kergemate tööde teostamiseks. Kinnipeetaval on kaaskinnipeetavatega esinenud tõsiseid arusaamatusi ja probleeme. Lahendab tekkinud probleeme sageli ebaõigelt. Enesehinnang kõrge. Hindab lähedasi. E.Jil on soov muutuda, kuid puuduvad selleks vajalikud oskused ja tahtejõud. Kergesti mõjutatav grupi (kaaskinnipeetavate) poolt. Kinnipeetav on vangistuse ajal käitunud vägivaldselt vanglaametniku suhtes. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja käitumine vabaduses ei võimalda teda ennetähtaegselt tingimisi vabastada. Süüdimõistetu iseloomustusest ja isiklikust toimikust nähtuvalt on ta vanglas viibimise ajal toime pannud üleastumisi, mille eest on teda karistatud distsiplinaarkorras 3 korral. Silvi Maiste Kohtunik 3