Õxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
Esimene aruanne esitada 01.06.2022, järgnev 01.12.2022 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 13. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.
lg 2 alusel võib 3 võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja
lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Õxx Õxxxx esitas 16.11.
§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 01.12.
lg 2 p 1) Pankroti väljakuulutamise seisuga võlgniku kontol rahalisi vahendeid ei olnud. Ka muud pankrotivara võlgnikul ei ole. Pankrotipessa ei ole midagi laekunud. 2. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta (
lg 2 p 2) 1) Pankrotimenetluses
2)
lg p 4 alusel kuuluvad välja maksmisele pankrotimenetluse kulud, mille hulka kuulub § 150 lg 1 p 3 alusel halduri tasu.
lg 1 esimese lause kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 4 tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lõike 112 alusel kehtestatud justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Sama määruse § 1 lg 2 kohaselt arvestatakse tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevaid toimingud: teabenõuete koostamine ja edastamine võlgniku vara ja kohustuste 1 tund • kindlakstegemiseks; võlausaldajate väljaselgitamine, teavitamine pankrotist ja nõudeavalduse esitamise kohustusest • suhtlemine võlgnikuga: päringud tema vara ja kohustuste kohta, teabe 1 tund 30 min andmine pankroti- ja kohustustustest vabastamise menetluse toimumise põhimõtete kohta, pangakonto kasutamistingimuste selgitamine, panga ja võlgniku vahelise suhtlemise korraldamine, nõusoleku andmine konto kasutamiseks • ettekande koostamine võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse 1 tund 30 min põhjuste kohta • võlausaldajate I üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine 1 tund • nõudeavalduste materjalidega tutvumine, nõuete põhjendatuse ja 2 tundi tähtaegsuse kontrollimine, esialgse võlausaldajate nimekirja koostamine ja võlausaldajatele tutvumiseks saatmine, AT teate koostamine • andmete ülekontrollimine, lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine ja 30 min kohtule esitamine • aruande ja ettepaneku koostamine menetluse lõpetamiseks raugemisega 1 tund • halduri toimiku koostamine 1 tund Kokku 9 tundi 30 min Pankrotihaldur palub ülesannete täitmise eest 9 tunni 30 minuti, s.o. 19 pooltunni ulatuses määrata tasuks 627 € (19 pooltundi*33€), millele lisandub käibemaks 125,40 €, kokku tasu 752,40 €. Pankrotihaldur taotleb määrata halduri tasu hüvitamine riigi vahenditest, kuna võlgnikul ei ole vara, millest väljamakseid teha. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (
lg 2 p 3) Jaotisi ei ole võimalik Õxx Õxxxxxpankrotimenetluses välja maksta pankrotivara puudumise tõttu. 4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (
5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (
6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (
lg 2 p 6) Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (
lg 2 p 7) 5 Jrk nr Võlausaldaja nimi ning registrivõi isikukood Võlausaldaja Võlausaldaja Väljamakse Saamata tunnustatud nõude jaotis % nõue € nõude suurus € 1108,29 5,81% 0,00 1108,29 3752,08 19,68% 0,00 3752,08 1955,16 10,26% 0,00 1955,16 730,64 3,83% 0,00 730,64 471,54 2,47% 0,00 471,54 6612 34,68% 0,00 6612 1963,37 10,30% 0,00 1963,37 2027,93 10,64% 0,00 2027,93 444,16 2,33% 0,00 444,16 19065,17 100,00% 0,00 19065,17 Eesti Inkasso OÜ
lg 2 p 8) Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (
10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (
lg 3) Õxx Õxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Laene hakkas võlgnik võtma
Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Õxx Õxxxxxxpankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine 16.11.2020. a esitas võlgnik Õxx Õxxxxx(pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kuna avalduses ei sisaldanud kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma
§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. 01.12.2021. a esitas võlgnik avalduse täienduse ja nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses.
lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 26.02.2021.
lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis
lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Õxx Õxxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamist
lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta
Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt
lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Õxx Õxxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.
sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.
lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. 7
lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 14.12.2021 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik avaldas valmisolekut täita ise usaldusisiku kohustusi, teha eraldisi võlausaldajate tarbeks ja neid välja maksta. Võlgnik on aru saanud toimuva menetluse sisust. Võlausaldajad Eesti Inkasso OÜ ja OK Incure OÜ on pankrotihaldurile esitanud nõusoleku, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Õxx Õxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Õxx Õxxxxxkäitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Õxx Õxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime. Võlgnik ärakuulamisel avaldas, et ta praegu ikka veel ei tööta, kuid ta otsib tööd ja soovib osaleda kursustel, et ametioskusi omandada.
Kohus kohustab Õxx Õxxxxxesitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue
lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.
lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Õxx Õxxxxx tööandjale) teatama.
lg 4 järgi,
lg 3 nimetatud tulust (Õxx Õxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.
lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb
Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud
Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.
lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (2021. aastal 1752 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku 752,40 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 9,5 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 19 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 752,40 eurot, sh käibemaks 125,40 eurot. 9
lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 9,5 töötunni puhul on: 9,5 h × 66 eurot ehk kokku 627 eurot, millele lisandub käibemaks 125,40 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Margo Normanni taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 752,40 eurot, sh käibemaks 125,40 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja
MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2020 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584 eurot, kahekordne alammäär on 1168 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning Õxx Õxxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 752,40 eurot, sh käibemaks. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.