← Eesti

2-21-4340/41

Obsah (4)§ 3§ 1§ 5§ 32

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 3. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4340 Tsiviilasi iTechArt Group,

) § 1 lg 2 järgi maksejõuetu. 3

(6)MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
  1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja jätta pankrot välja kuulutamata. Menetluskulud palub võlgnik panna võlausaldaja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - - - -
  2. mai 2020 e-kiri ei ole võlatunnistus VÕS § 30 tähenduses. Võlgniku juhatuse liige pakkus välja maksegraafiku, kuid selle eesmärk ei olnud nõude tunnistamine, vaid soov saavutada kompromiss ja seeläbi ka võlausaldaja poolne lepingu täitmine; osapoolte kirjavahetusest, mille üks osa oli
  3. augusti 2020 e-kiri, nähtuvalt ei jõudnud pooled kokkuleppele ja võlatunnistust ei sõlmitud. Seega ei ole tegemist tehingulise võlatunnistusega ja võlgnikul on võimalik esitada vastuväiteid võlausaldaja nõuetele; eelnevat arvestades ei ole õige maakohtu järeldus, et nõue on selge ja ei ole vaieldav. Võlgnik on nõudele vastu vaielnud alates ajast, mil ta sai kinnitust kahtlustele, et võlausaldaja tehtav töö ei vasta lepingule; võlgnik ei nõustu maakohtu järeldusega, et võlgnikul on kohustusi 123 917,88 eurot. Võlgniku juhatuse liikmete nõuded ei ole sissenõutavad ja võlausaldaja nõue on vaieldav; asjakohatu on maakohtu viide, et võlgnikul pole muud vara peale ettemaksu. Võlgnik on nn idufirma (start-up), mis loodi ühe toote arendamiseks. Investorid on kavas leida pärast seda, kui valmib toode, mida neile presenteerida. Sellistel äriühingutel ei olegi tegevuse alguses vara, mistõttu ei saa vara puudumisest järeldada maksejõuetust.
  4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Võlausaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga muudab selle põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb rahuldamata ja võlgnik kannab sellega seonduvad menetluskulud.
  6. Maakohus põhjendas pankroti väljakuulutamist mh sellega, et võlgniku
  7. augusti 2020 e-kirjas sisaldub VÕS § 30 tunnustele vastav (konstitutiivne) võlatunnistus. Sellega ringkonnakohus ei nõustu ja muudab võlausaldaja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni. 9.
  8. Võlausaldaja ja võlgniku selgituste põhjal pole vaidlusalune nende vahel töövõtulepingu sõlmimine (VÕS § 635 lg 1). Lepingu ese oli tarkvaralahenduse loomine ja võlgnik pidi selle eest tasuma rahas. Võlausaldaja ei väida, et võlgnik soovis võtta
  9. augusti 2020 e-kirjaga (dtl 35) endale mingi muu rahalise kohustuse, vaid tugineb väitele, et võlgnik tunnistas lepingulist kohustust tasuda vaidlusaluste arvete summa 67 866 eurot. Eesti õiguse järgi on varasema võla tunnistamine kokkulepe, et see võlgnetakse laenuna VÕS § 396 lg 2 tähenduses (st deklaratiivne võlatunnistus). 9.
  10. Kohus ei ole hagita menetluses seotud esile toodud asjaoludega ja peab pankrotiavalduse lahendamisel ise selgitama välja kõik olulised asjaolud (

§ 3lg 3).

Siiski ei tähenda see, et kohus saaks ilma vastavaid asjaolusid tuvastamata anda pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele sisu, mis ei ole kooskõlas võlausaldaja väidetega. Maakohus eiras menetlusosaliste esile toodud ja tsiviilasja toimikust nähtuvaid asjaolusid, kui hindas võlgnikku 25. augusti 2020 e-kirja konstitutiivse võlatunnistusena. Lisaks ei nähtu maakohtu määrusest põhjendusi, miks kohalduks uue kohustuse loomisele suunatud õigussuhtele Eesti õigus. 4

(6)9.
  1. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et tunnistuse tähendus määratakse selle sisu ja ulatusega, kusjuures sõnastus ei ole määrava tähendusega ning lähtuda tuleb eelkõige võla tunnistamise põhjusest ja eesmärgist, samuti võtta arvesse läbirääkimiste asjaolusid, poolte huve jms. VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st neil on eesmärk luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus. Algse kohustuseta konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimist saab eeldada juhul, kui ilma võlatunnistuse sõlmimiseta ei ole poolte taotletud eesmärk saavutatav (Riigikohtu
  2. veebruari 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). 9.
  3. Menetlusosalised ei toonud esile konstitutiivsele võlatunnistusele iseloomulikku põhjust ja eesmärki, mistõttu ei ole alust hinnata võlgniku avaldust konstitutiivse võlatunnistusena. 9.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul andis võlgnik
  5. augusti 2020 e-kirjaga deklaratiivse võlatunnistuse. Viidatud kirjas sisaldub selge avaldus, et võlgnik tunnistab vaidlusalustes arvetes kajastatud põhivõlga ja on valmis selle tasuma. Võlgniku tahteavalduse kehtivust ei mõjuta, et osapooled ei saavutanud kokkulepet maksegraafikus. Tõenditest ei nähtu, et pooled oleks pidanud lisaks läbirääkimisi tehtud töö kvaliteedi üle. Võlatunnistus eeldab üldjuhul ainult kohustatud isiku tahteavaldust ja võlausaldaja ei väitnud varem ega pankrotimenetluses, et võlgniku e-kirjas märgitud võlg ei vasta tema arusaamale võlgniku põhikohustusest. Deklaratiivsele võlatunnistusele kohaldub sama õigus nagu lepingule. 9.
  6. Varasem kohustus ei saanud tuleneda arvetest, vaid lepingust (dtl 7 jj). Võlausaldaja peab üldjuhul tooma esile asjaolud nii, et kohus saab hinnata, kas võlgnikul võis tekkida kohustus tehtud töö eest tasuda. Asjaolude esiletoomise ja tõendamise koormis muutub käesoleval juhul deklaratiivse võlatunnistuse tõttu. Nimelt pole võlausaldajal vaja esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse, aga võlgnik saab tõendada, et tal ei ole tunnistatud võlga. Siinjuures võib võlgnik esitada ainult neid vastuväiteid, millest ta ei loobunud võlatunnistust andes. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (Riigikohtu
  7. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-195601, p 16.4 ja seal viidatud varasem praktika). Need põhimõtted on asjakohased ka pankrotiavalduse lahendamisel. 9.
  8. Eelnevast tuleneb, et võlgnik pidi tooma esile ja tõendama asjaolud, miks ei ole tal kohustust tasuda vaidlusaluste arvete summa 67 866 eurot (dtl 21 jj), kusjuures ta sai esitada vaid neid vastuväiteid, millest ta ei loobunud. Võlgnik oma tõendamiskoormist ei täitnud. 9.7.
  9. Tõendatud ei ole võlgniku väide, et talle pakutud programm ei vastanud lepingutingimustele, sest programmi kvaliteedi kohta tõendeid ei esitatud. 9.7.
  10. Võlgniku väitel ei vasta vaidlusalustes arvetes kajastatud tasu lepingutingimustele. Sellega ringkonnakohus ei nõustu. Lepingu p 1(a) teise lause järgi sõlmiti teenuse osutamise kokkulepped tööaruannete alusel ja samade aruannete alusel tuli lepingu p 2(a) kohaselt teenuse eest ka tasuda. Lepingu p 4(a) nägi ette, et võlausaldaja töötajad järgivad 8-tunnist tööpäeva. Lepingu tähtaeg vältas selle p 6 järgi
  11. novembrini
  12. Tööaruannetes nr 2 ja 3 (dtl 17 jj) lepiti kokku vastavalt kolme ja nelja töötaja osalemine, kvalifikatsioon ning nende tasumäärad. Vaidlusalused arved vastavad neile tingimustele. Võlgnik ei saa enam tugineda lepingueelsete läbirääkimiste käigus esitatud hinnapakkumisele, sest lepingu p 13 järgi sisaldas lepingudokument poolte kõiki kokkuleppeid. Eelmises lõigus refereeritu kohaselt leppisid pooled kokku tunnitasus, töötajate arvus ja tööpäeva kestuses. Leping ei sisalda kokkulepet töö mahu ega ajalise või rahalise ülempiiri osas. 5
(6)Samuti ei saa võlgnik tugineda kolmanda isiku hinnangule, kas temalt nõutud tasu on kohane. Kui võlgnik sõlmis võlausaldajaga lepingu eespool refereeritud tingimustel, siis kohustus ta tasuma vastavalt võlausaldaja valitud töötajate ajakulule. 10. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu sisuliste põhjendustega. Põhjendatud ei ole kaebusest nähtuv arusaam, et idufirma puhul tuleks hinnata maksejõuetust kuidagi erinevalt. Maakohus võttis õigesti arvesse nii võlausaldaja nõude kui ka tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused osanike ees (

§ 1lg 3 teine lause).

Kokkuvõttes ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisud ei ole ajutine (

§ 1lg 3 esimene lause).

Samuti järeldub ajutise halduri aruandest (dtl 129 jj), et võlgnik ei suuda täita pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõuet ja ka see suutmatus ei ole ajutine (

§ 1lg 2).

Järelikult on võlgnik maksejõuetu ja maakohus kuulutas õigesti välja võlgniku pankroti. Vaidlustatud määrus jääb muutmata pankroti välja kuulutamise osas, mistõttu pole alust muuta sellega seotud korraldusi ega menetluskulude jaotust.

  1. Ringkonnakohus jätab rahuldamata võlgniku
  2. augusti 2021 taotluse täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks. Osanike vastused on toimikus ajutise halduri aruande lisana. Võlgnik ei põhjendanud samade dokumentide korduva esitamise vajadust ja vastav taotlus jääb TsMS § 238 lg 1 p 2 mõtte kohaselt rahuldamata. Lepingueelsete läbirääkimiste käigus ja lisaks tööaruannetele esitatud hinnapakkumised ei oma asja lahendamisel tähtsust (eespool p 9.7.2 kolmas lõik) ning võlgnik ei saa tugineda kolmanda isiku hinnangule töötundide arvu kohta (samas neljas lõik). Neil kaalutlustel jäävad vastavad taotlused rahuldamata TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel.
  3. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulud määrab TsMS § 177 lg 2 järgi rahaliselt kindlaks maakohus.
  4. TsMS § 696 lg 1 esimene lause ja

§ 5

lg 2 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale ei saa kaevata, sest kehtiv

§ 32näeb ette üksnes ühekordse kaebeõiguse pankrotimäärusele.

Samuti ei näe seadus ette kaebeõigust tõendite esitamise taotluse rahuldamata jätmise peale. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.