Obsah (4)

§ 121§ 45§ 43§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2690 Määruse kuupäev 1. detsember 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Ruslan Gusseinovi kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ruslan Gusseinov (kaebaja) esitas
2. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale rohkem kui kuu aega tagasi erinevaid taotlusi ja selgitustaotlusi (6 avaldust
3. septembril 2021, ühe avalduse
4. septembril 2021 ja neli avaldust
5. oktoobril 2021), kuid siiani ei ole vangla kaebajale vastanud. Samuti ei ole vangla kaebajat teavitanud selgest põhjusest, miks vastused hilinevad. Kaebaja on mitu korda pöördunud probleemiga seoses oma inspektor-kontaktisiku poole, kuid ametnik ignoreerib kaebajat. Kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, et vangla edaspidi sellist käitumist väldiks.
6. Tartu Vangla esitas kohtule
7. novembril 2021 vastuse kohtunõudele, milles selgitab järgnevat. 2.
8. Vangla registreeris
9. septembril 2021 kaebaja kuus avaldust kokku nr-ga 2-3/2569-1 ning vastas avaldustele
10. oktoobri
11. a vastusega nr 2-3/2197-
12. 2.
13. Vangla registreeris
14. septembril 2021 kaebaja avalduse nr-ga 2-5/846-1 ning vastas kaebajale
15. novembri
16. a vastusega nr 2-5/846-
17. 2.
18. Vangla registreeris
19. oktoobril 2021 kaebaja kaks avaldust kokku nr-ga 2-3/2881-1 ning vastas avaldustele
20. novembri
21. a vastusega nr 2-3/2881-
22. 2.
23. Vangla registreeris
24. oktoobril 2021 kaebaja kaks avaldust kokku nr-ga 6-24/4806-1 ning vastas avaldustele
25. novembri
26. a vastusega nr 6-24/4806-
27. 3-21-2690 2.
28. Kaebaja ei ole esitanud vanglale avaldusi, milles väljendab rahulolematust viivituse osas pöördumistele vastamisel. KOHTU SEISUKOHT
29. Kohtu hinnangul esineb kaebuse tagastamiseks alus tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 121 lg 2 p-st 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 4. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus tema avaldustele hilinenult vastamisel õigusvastaseks.

§ 45

lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

§ 45lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse esitamiseks ei ole täidetud.

1. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huviks võivad olla rehabiliteerivad või preventiivsed eesmärgid (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-3-1-11-02, p 15). Kaebaja selgitab, et tema põhjendatud huviks on, et vangla edaspidi sellist käitumist, s.o hilinenult vastamist väldiks. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi
4. novembri
5. a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
6. Haldusasja materjalidest nähtub, et käesolevaks ajaks on vangla kõikidele kaebaja avaldustele vastanud. Kuuele neist, s.o vanglas
7. septembril 2021 registreeritud avaldustele, vastas vangla juba
8. oktoobri
9. a vastusega nr 2-3/2197-2 ehk enne kaebuse esitamist. Sealjuures on vangla kinni pidanud ka avaldustele vastamise 30-päevasest tähtajast (märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 6; Tartu Vangla direktori
10. veebruari
11. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.1.3). Ülejäänud avaldustele on vangla vastanud
12. novembri
13. a vastustega nr 2-5/846-2, 2-3/2881-2 ja 6-24/4806-
14. Viimati nimetatud avaldustele on vangla vastanud küll hilinenult, kuid vangla on vastamisega viivitamise pärast kaebaja ees kõikides vastustes vabandanud ehk oma õigusvastast käitumist tunnistanud. Sellises olukorras ei ole enam kaebaja ja vangla vahel vaidlust rikkumise toimumise üle, kujunenud on õiguslikult selge olukord ning vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale mingisugust eelist. Vanglal on kohustus järgida õigusaktides sätestatut ning olukorras, kus haldusorgan oma vigu tunnistab, ei ole alust arvata, et ta järgmisel korral oma vigu kordab. Seega ei esine reaalset ohtu, et vangla edaspidi kaebaja etteheidetaval viisil uuesti käitub ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatav.
15. Samuti juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kui vangla tulevikus tõepoolest uuesti kaebaja avaldustele vastamisel hilineb, siis on kaebajal oma õiguste kaitseks praegu esitatud tuvastamiskaebusest tõhusam pöörduda vangla poole, juhtida vangla tähelepanu viivitusele ning nõuda oma esitatud avaldustele vastamist. Kuigi kaebaja väidab, et pöördus ka käesoleval juhul inspektor-kontaktisiku poole seoses vastuste hilinemisega, siis ei nähtu vangla vastusest kohtunõudele, et kaebaja oleks siiski vanglale vastavaid kirjalikke avaldusi esitanud.
16. Lisaks ei nähtu kohtule asjaolusid arvestades tuvastamiskaebuse esitamise vajadust rehabiliteerival eesmärgil. Kaebeõigust ei saa tuletada ka seoses hilisema hüvitamiskaebuse 2 3-21-2690 esitamise kavatsusega. Vanglale kahju hüvitamise taotluse või kohtule hüvitamiskaebuse esitamiseks ei ole vajalik eraldiseisvas menetluses vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine.
17. Kohus peab vajalikus selgitada kaebajale täiendavalt järgnevat. Kaebaja avaldustest nähtuvalt on kaebaja eelkõige rahulolematu talle vangla poolt riskihindamise tulemusena antud hinnangute osas. Kaebaja viitab ka tema suhtes koostatud iseloomustusele. Riskihindamine, kaebajale määratud ohutase vms ei ole aga haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses eraldiseisvalt vaidlustatavad, kuivõrd need ei oma kinnipeetava õigustele vahetut mõju ja iseseisvat tähendust. Otsustused, mis kinnipeetava suhtes regulatiivset toimet omavad, nt avavanglasse paigutamist puudutav otsustus, tehakse üldjuhul eraldi haldusaktidega. Kui nendes haldusaktides tuginetakse mingile kaebajale antud hinnangule, millega kaebaja ei nõustu, siis on võimalik selle õiguspärasust hinnata haldusakti vaidlustamise raames (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
18. aprilli
19. a määrus asjas nr 3-18-111, p-d 13-14; Tartu Halduskohtu
20. jaanuari
21. a määrus asjas nr 3-19-58, p 12). Seega ei ole kaebajal otstarbekas oma õiguste tõhusaks kaitseks vaidlustada käesolevas asjas esitatud vangla vastuseid või riskihindamise tulemusi, vaid kaebajal tuleb oodata ära vangla reaalne otsustus, millest saabuvad kaebajale talle antud hinnangu tõttu mingid negatiivsed tagajärjed.
22. Eelnevale tuginedes tagastab kohus Ruslan Gusseinovi kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 1 alusel, siis ei kuulu kaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (

§ 104lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3