Obsah (8)

§ 252§ 112§ 110§ 249§ 2§ 251§ 77§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-2197 Määruse kuupäev 6. oktoober 2021 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 15. septembri 2021

§ 252lg 7 ja § 204 lg 1).

Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla määras
2. septembri
3. a käskkirjaga nr 6-3/260 osalise koormusega tähtajalisele vangla majandustööle abitöölise ametikohale kolm kinnipeetavat, sh X. (taotleja). Kinnipeetavate töötamine korraldatakse ajavahemikus
4. september 2021 kuni
5. september 2022 ning kinnipeetavad rakendatakse vangla majandustööle vastavalt vanglateenistuse äranägemisele ja vangla vajadusele töötasuga 0,64 eurot tunnis. Käskkirja kohaselt on arst vangla majandustööle määramisele eelnevalt tuvastanud isikute tervisliku seisundi sobivuse majandustööl osalemiseks.
6. Taotleja esitas
7. septembril 2021 Tartu Vanglale eelnimetatud käskkirja peale vaide. Taotleja põhjendab, et talle toodi
8. septembril 2021 kambrisse koristustööd puudutav juhendmaterjal, mille ametnikud palusid tal allkirjastada. Juhendmaterjal oli aga eesti keeles, mida taotleja ei valda. Taotleja soovis venekeelseid materjale, kuid neid talle ei antud. Taotleja keeldus materjalide allkirjastamisest. Taotleja soovib enne töötamist koristamist õppida. 3-21-2197
9. Taotleja esitas
10. septembril 2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
11. septembri
12. a käskkirja nr 6-3/260 peatamiseks ning vangla keelamiseks sundida taotlejat ilma tema nõusolekuta tööle. Taotleja palub kohtul keelata vangla meditsiiniõel ja ametnikel panna diagnoose arsti eest ning sundida taotlejat tööle. Taotleja märgib, et esitas vanglale esialgse õiguskaitse taotluse asjaoludega seonduva vaide
13. septembril
14. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus. 3.
15. Taotleja põhjendab, et vangla andis
16. septembril 2021 käskkirja, mille alusel peab taotleja koristama vangla ruume, kasutades selleks erinevaid keemilisi elemente sisaldavaid vahendeid. Samal päeval andis vanglateenistuja taotlejale tööjuhised ja ohutustehnika materjalid, kuid need olid üksnes eesti keeles, mida taotleja sellisel tasemel ei valda. Taotleja palus materjalid tõlkida vene keelde, kuid vanglateenistuja keeldus. Materjalide mittemõistmisel võib taotleja tekitada kahju nii endale, vanglas viibivatele teistele isikutele kui ka vangla varale. Järgmisel päeval nõudis vanglateenistuja taotlejalt materjale tagasi. Samuti nõudis teenistuja, et taotleja allkirjastaks ohutustehnika. Sellest taotleja eelkirjeldatud põhjustel keeldus. Taotleja märgib, et enne, kui ta määrati koristaja ametikohale, oleks vangla pidanud tal võimaldama osaleda koristajate kursusel. Taotleja soovib töötada, kuid vangla sunnib taotlejale peale elule ja tervisele ohtlikke töötingimusi. Vangla ei väljasta taotlejale ka töötamiseks eraldi riideid. 3.
17. Taotleja kambrisse sisenesid
18. septembril 2021 kella 18.00 ajal vanglaametnikud ja käskisid taotlejal minna tööle sektorit koristama. Taotlejal valutas pea, ta ei olnud võimeline töötama ning ütles seda ametnikele. Ametnik viis taotleja meditsiiniosakonda, kus meditsiiniõde vaatas taotleja üle. Meditsiiniõde andis taotlejale peavalu vastu ravimit ja ütles ametnikule, et taotleja võib töötada, kuigi meditsiiniõel ei ole õigust diagnoose määrata. Samuti pani meditsiiniõde taotleja perearsti vastuvõtule kirja. Seejärel nõudis vanglaametnik, et taotleja tööle läheks, kuid taotleja keeldus sellest kehva enesetunde tõttu. Vanglaametnik ähvardas taotlejat ettekande koostamise ja kartserikaristusega.
19. Tartu Vangla esitas
20. oktoobril 2021 kohtule seisukoha, milles leiab, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Taotleja on
21. septembril 2021 tööst keeldunud, selles osas viiakse läbi distsiplinaarmenetlus ning talle ei anta töötamiseks uut korraldust enne menetluse läbiviimist. Juhul kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et taotleja ei ole võimeline majandustöödel osalema, siis teeb vangla arst selleks vastava otsuse ning kinnipeetavat tööhõives enam ei rakendata. Lisaks on majandustööd oma olemuselt äärmiselt lihtsad ja mitmekesised. Tolmu võtmine või põranda pühkimine ei vaja eraldi väljaõpet või ohutusjuhendiga tutvumist. Tegemist on igapäevaste toimingutega, mida kinnipeetav teostab ka oma kambris. Vangla seisukohale on lisatud taotlusega seonduvad dokumendid, sh taotleja tervisekaardi väljavõte alates
22. jaanuarist 2021 kuni käesoleva ajani. KOHTU SEISUKOHT
23. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku

1. mai 2021 kuni
2. september 2021 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (

§ 112lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomia põhimõttega, vabastab kohus taotleja

§ 110lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.

2 3-21-2197 6.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal. 7. Kohus lähtub

§ 2

lg-st 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotleja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et taotleja eesmärgiks on takistada vanglateenistujaid teda kohustama vangla majandustööd tegema. Selle eesmärgi saavutamiseks on taotlejal kõige efektiivsem nõuda esialgse õiguskaitse korras

§ 251lg 1 p 1 alusel Tartu Vangla 15.

septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/260 kehtivuse osalist peatamist, s.o taotlejat puudutavas osas, arvestades, et vaidlusalune käskkiri on tehtud mitme kinnipeetava suhtes ning taotleja saab ja soovib vaidlustada üksnes tema tööle määramist. Eelkirjeldatud nõudega seonduvalt toimub Tartu Vanglas käesoleval hetkel ka vaidemenetlus, millest tulenevalt on sellise esialgse õiguskaitse taotluse esitamine

§ 249lg-st 2 tulenevalt lubatav.

1. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised tagajärjed, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist.
4. Taotleja määrati
5. septembri
6. a käskkirjaga nr 6-3/260 osalise koormusega vangla majandustööle abitöölise ametikohale. Eelnimetatud käskkirja ja vangla
7. oktoobri
8. a seisukoha järgi on taotleja tööülesandeks eelkõige vangla eluosakonna, ühiskasutatavate ruumide või jalutusruumide koristamine (tolmu võtmine, põranda pühkimine jne). Tegemist on tööülesandega, mis ei vaja kohtu hinnangul põhjalikke instruktsioone ja juhendamist. Kohus nõustub vanglaga, et tegemist on toiminguga, mida isikud niikuinii igapäevaselt teevad. Ka kõik kinnipeetavad on kohustatud oma kambrit koristama (Tartu Vangla direktori
9. veebruari
10. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 1.6.4). Kuigi taotleja tervisekaardi väljavõttest ilmneb, et taotlejal esineb erinevaid terviseprobleeme, ei ole tegemist tervisehäiretega, mis takistaksid tal kohtu praeguse hinnangu kohaselt kergel majandustööl osalemist ning õigustaksid töökohustusest vabastamist esialgse õiguskaitse korras. Tartu Vangla
11. oktoobri
12. a seisukohast nähtuvalt on tervisekaardi andmetele tuginedes ka vangla arst
13. septembril 2021 otsustanud, et taotleja on töövõimeline. Äärmiselt vähetõenäoline on, et taotlejale saavad vangla vähese juhendamise või taotleja terviseseisundi tõttu kaasneda kergete tööülesannete täitmisel mingid negatiivsed tagajärjed, sh oht elule ja tervisele.
14. Taotleja on soovinud ka, et kohus keelaks vanglal sundida taotlejat ilma tema nõusolekuta tööle. Ka nimetatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks ei ole praegusel juhul alust. Kohtul ei ole alust etteulatuvalt võtta seisukohta, et taotleja tööle asumiseks korralduse andmine on igal juhul keelatud. Arvestades käskkirjas märgitud töökohustuste iseloomu, ei ole sellise keelu seadmiseks ka põhjendatud vajadust. Kui taotleja tervislik seisund on pärast tööle määramise käskkirja andmist muutunud ja see takistab konkreetse tööle asumise korralduse täitmist, on tal võimalik sellele tööle asumise korralduse saamisel tugineda ning vanglal lasub siis kohustus seda asjaolu hinnata, kasutades selleks vajadusel ka tervishoiutöötaja abi. Taotluses viidatud asjaolu, et taotleja terviseseisundit võib siis hinnata meditsiiniõde, mis kaebaja hinnangul ei vasta seaduse nõuetele, ei muuda seda seisukohta. Kohus peab sellega 3 3-21-2197 seoses vajalikuks juhtida taotleja tähelepanu kohtupraktikale, mille kohaselt VangS § 37 lgga 3 ei ole hõlmatud olukorrad, kus arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, kuid terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest. Sellises olukorras võib kinnipeetava terviseseisundile hinnangu anda ka tervishoiuteenust osutav õde (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16).
15. Samuti nähtub vangla
16. oktoobri
17. a seisukohast, et taotlejat lähipäevadel tööle veel niikuinii ei suunata, kuivõrd enne viiakse läbi
18. septembri
19. a juhtumiga, s.o taotleja tööst keeldumisega seotud distsiplinaarmenetlus. Kui menetluse käigus selgub, et taotleja ei ole tõepoolest võimeline vangla majandustöödel osalema, siis teeb vangla arst selleks vastava otsuse ning taotlejat tööhõives enam ei rakendata.
20. Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab X. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
21. Kohus kuulutab haldusasja menetluse osaliselt kinniseks, kuna haldusasja toimik sisaldab andmeid taotleja tervise kohta, asja osaliselt kinniseks kuulutamine on vajalik taotleja eraelu kaitseks ning huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole taotleja eraelu kaitse huvist suurem (

§ 77lg 1 koosmõjus Ts

MS § 38 lg 1 p-ga 3). 14. Kohus asendab

§ 175lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis taotleja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4