Obsah (4)

§ 76§ 184§ 65§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.11.2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-6117 Kohtunik Kristel Nirgi (end. Vedro) Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Laur

§ 76; Kr

MS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Jätta DMITRI MEŠTŠENSKI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Dmitri Meštšenskilt menetluskuluna kaitsjatasu summas 131,16 (ükssada kolmkümmend üks eurot 16 senti) eurot adv. Merike Allikmäe poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK) või nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK), viitenumbriga 99916700055913. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid kasuks 131,16 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Merike Allikmäe poolt süüdimõistetu Dmitri Meštšenski kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Dmitri Meštšenskile, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 23.09.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Meštšenski elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 11.08.2016 otsusega tunnistati Dmitri Meštšenski süüdi

§ 184

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõisteti Dmitri Meštšenskile liitkaristus Harju Maakohtu 01.07.2015 otsusega nr 1-15-3109 mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva karistusaja hulka, kandmisele kuulus 12 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.11.

1. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Dmitri Meštšenski tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuröri seisukoht Viru Maakohtule edastatud kirjalikus seisukohas teatas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Elle Karm, et ei soovi osa võtta Dmitri Meštšenski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Dmitri Meštšenski vabastamist tingimisi enne tähtaega. Kohtuistung Kohtuistungil selgitas kinnipeetav, et tema käitumine näitab, miks peaks teda vabastama. Väljas ootab teda pere ja rase naine. Selgitab, et tal ei ole kerge elu olnud ja lihtsalt juhtus nii, et tarvitas narkootikume ja peaaegu oleks oma sõbra tapnud. Nüüd õppis ta töötama, ennast tagasi hoidma, suhtlema ümbritsetavatega. Sai endale abikaasa, kes on praegu rase. Õppis keevitajaks ja sellel ametil on ta töötanud juba alates
2. eluaastast. Ta on läbinud erinevaid programme ega taha enam seda elu, mis oli enne vanglat. Ta ei suhtle enam nende inimestega, kellega varem, ei taha enam sellesse ellu tagasi minna, kust ta vanglasse tuli. Vabanemisel hakkab suhtlema ainult oma perega, naise ja lastega. Naisel oli enne abielu lapsed, kuid praegu ootab naine nende ühist last. Varem ta ei töötanud ning kui ta varem vabanes, siis ainult ühel eesmärgil, et minna varastama ja saaks tarvitada narkootikume. Praegu on ta vanglas väga palju õppinud, ta tegeleb õppimise ja tööga. Vangla plaanides on „Viha juhtimise“ programm veel läbida. Ta on nõus olema elektroonilise valve all 10 kuud, on nõus alluma ka käitumiskontrollile, kõik nõuded on arusaadavad. Ta ei ole varem kunagi vabanenud ennetähtaegselt. 2 Kaitsja leiab vastupidiselt prokuröri ja vangla arvamusele, et Dmitri Meštšenskit on võimalik vabastada ennetähtaegselt. Ta on kandnud oma karistusest praktiliselt 7 aastat ja väiksem osa on veel jäänud kanda. Selle pika aja jooksul ei ole kinnipeetavale praktiliselt mitte ühtegi tegu ette heita, ühtegi rikkumist ei ole toimunud. Kinnipeetav rääkis ka ise, et seekordne vangistus oli talle hoopis teistsuguse tähtsusega, ta asus paranemise teele. Ta on palju õppinud, töötanud ja muutnud oma meelt ja suuresti on see seotud oma uue abikaasa leidmisega. Pere on suurenemas ja arusaadav, et see on suurimaks motivaatoriks, mis võib inimese jaoks olla. Tema soov on olla perega ja asuda tööle. Riigikohtu lahendid räägivad ka sellest, et kui isik on vangistuses käitunud õiguskuulekalt, siis puudub alus jätta ta ennetähtaegsest vabastamisest ilma. Pole ühtegi märget selle kohta, et ta oleks keeldunud vanglas töötamisest, on olemas tõend selle kohta, et elektroonilise valve tingimused on vastavad xxxx, on abikaasa nõusolek ja on võimalik asuda tööle. Kinnipeetav on valmis täitma kõiki nõudeid ja võtma lisakohustuse läbida programm „Viha juhtimine“. Samuti avaldas ta, et ei soovi jätkata enam sellist elustiili ja on kindel, et suudab loobuda narkootilise aine tarbimisest. Kaitsja palub taotlus rahuldada. Kohtumääruse põhjendused

§ 76

lg 2 p 1 alusel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud karistusseadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Dmitri Meštšenski kannab liitkaristust esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning käesolevaks ajaks on ta ära kandnud üle 6 aasta 11 kuu vangistust, mis on üle poole temale mõistetud 12 aasta 1 kuu ja 28 päeva pikkusest karistusajast ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetav soovib vabanemisel asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on munitsipaalkorteriga, kus hetkel elab kinnipeetava abikaasa koos oma lastega. Kinnipeetav on eelnimetatud aadressile elama registreeritud, mistõttu on isikul õigus seal elada. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteri omanik Narva Linnaelamu ja abikaasa on andnud oma nõusolekud kinnipeetava elama asumiseks nimetatud korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 kohaselt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Karistusregistri andmetel on Dmitri Meštšenskil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib ta kuuendat korda. Korduv karistatus viitab sellele, et varasemad tingimuslikud ega reaalsed vangistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kehtivad kriminaalkaristused on mõrva katse ja narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise toimepanemise eest. Kuriteod on enamasti ette planeeritud. Varem on kinnipeetav korduvalt rikkunud talle kriminaalhoolduse ajaks määratud kontrollnõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud karistused on pööratud täitmisele. Seega pole varasemalt antud võimalused karistus kanda vabaduses olnud piisavalt mõjusaks rikkumiste toimepanemisest hoidumisel, mistõttu puudub kohtul 3 kindlus ka selles, et käesoleval ajal just katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega mõjutaks isiku käitumist õiguskuulekuse suunas. Kinnipeetava käitumine vangistuses viibimise ajal on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, tema käitumine on olnud probleemideta ja viisakas. Samuti töötab ta alates 21.09.2017 metallilõikepingi operaatorina, ta on omandanud riigikeele B1 taseme ja keevitaja eriala, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud Corrigo tugigrupis ning aastatel 2015-2016 psühholoogilisel nõustamisel. Samas on individuaalses täitmiskavas 2022. aastaks planeeritud ka sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“ läbimine, mis käesolevaks ajaks materjalidest nähtuvalt on täitmata. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-12-17 märkinud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ning kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Käesoleval juhul ei ole kinnipeetav praeguseks ajaks täitnud talle kõiki individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärke. Vabanemisel on kinnipeetaval olemas kindel alaline elukoht ja garanteeritud töökoht. Enne vangistust kinnipeetaval kindel elukoht puudus, ta elas erinevate tuttavate juures, kellest viimase suhtes pani toime ka isikuvastase kuriteo. Kinnipeetav ei ole vangla materjalidest nähtuvalt kunagi ametlikult töötanud, tegi juhutöid ning vahetult enne vangistust ta ei töötanud üldse. Seega tööharjumus väljaspool vangistust on väike. Tulu teenis ta enamasti kriminaalsel teel ning toimetulekut mõjutas ka narkootikumide tarvitamine. Kuigi OÜ P on garanteerinud kinnipeetavale vabanemisel töökoha, mis omakorda tagab igakuise kindla sissetuleku ning abikaasa on samuti nõus Dmitri Meštšenskit igati toetamata, on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid suures ulatuses, mida ta on küll vanglas olles tasunud, kuid mis jätkuvalt võivad mõjutada tema majanduslikku toimetulekut negatiivselt, samuti on majandusliku toimetuleku takistuseks sõltuvusprobleemid. Kinnipeetaval on kalduvus majanduslike raskuste tekkimisel teenida tulu ka kriminaalsel teel, mistõttu on majanduslike raskuste tekkimine uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus, mis hetkel on pika vangistuse tõttu remissioonis. Mõrvakatse pani kinnipeetav toime narkojoobes olles ning narkootiliste ainete käitlemine on toime pandud nii majandusliku kasu saamiseks kui enda narkosõltuvuse rahuldamiseks. Seega esineb otsene seos kuritegude toimepanemise ja narkootikumide tarvitamise vahel. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav narkosõltuvust tunnistab ning on motiveeritud tarvitamisest loobuma. Dmitri Meštšenski läbis vangistuses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osales Corrigo tugigrupis, mille kestel tunnistas sõltuvust ning avaldas motivatsiooni sõltuvusainete tarvitamisest loobuma. Kohus hindab seni tehtud pingutusi sõltuvusest vabanemiseks, kuid peab soovi sõltuvusest vabaneda pigem suusõnaliseks. Kuna kinnipeetav viibib 2014. aasta lõpust alates vangistuses, kus tal temast mittetulenevatel põhjustel ei ole võimalik narkootikume tarvitada, puudub kohtul kindlus, et ta vangistusest vabanemisel suudaks narkootikumide tarvitamisest võimaluse tekkimisel täielikult hoiduda. Vangla materjalidest nähtub, et narkootikume hakkas kinnipeetav tarvitama juba 15. eluaastast ning 2010. aastast tarvitab raskeid narkootikume, s.o fentanüüli. Seega on isiku näol tegemist pikaaegse tarvitajaga, kellel ei ole kerge tarvitamisest loobuda. Kohus ei ole veendunud, et käesolevaks ajaks kantud karistus on vabastanud ta sõltuvusest ning ta suudaks vabanemisel sõltuvusainete tarvitamisest täielikult hoiduda. 4 Kinnipeetaval on eeldused seaduskuulekaks eluks toetava lähivõrgustiku, kindla elu- ja töökoha olemasolu näol olemas, kuid isiku varasem elukäik ja toimepandud kuriteo näitavad pigem madalat motivatsiooni kuritegelikust käitumisest täielikult loobumiseks. Eelnevalt nimetatud positiivsed asjaolud kogumis ei võimalda kohtul konkreetse kinnipeetava puhul teha tõsikindlat järeldust, et käesolevaks ajaks kantud vangistus oleks kinnipeetava kuritegeliku käitumise jätkumise ohtu piisavalt maandanud. Kohus leiab, et isiku senist elukäiku hinnates on sõltuvusainete tarvitamisega jätkamine ja majanduslike raskuste tekkimine uue kuriteo toimepanemise riskiks, mida elektroonilise järelevalve kohaldamine ei maanda. Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning sealhulgas hinnanud kõiki

§ 76

lg 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et süüdimõistetu Dmitri Meštšenski vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks käesoleval ajal ennatlik. Kinnipeetaval on jäänud kanda veel küllaltki pikk vangistus, mille jooksul on tal võimalik läbida kõik individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ning näidata, et suudab ka edaspidi vangistuses viibimise ajal käituda õiguskuulekalt. Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dmitri Meštšenski vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Menetluskulud Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja adv. Merike Allikmäe, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 131,16 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub täies ulatuses kinnipeetavalt väljamõistmisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Nirgi Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 2. novembri 2021 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. 02.11.2021 kohtumäärus 1-16-6117 jõustus 28. detsembril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne referent 5