Obsah (6)

§ 1§ 31§ 28§ 29§ 30§ 23

Tsiviilasi nr 2-21-16909 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 10. detsember 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 järgi võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Üldandmed OÜ Rikman Capital, äriregistri kood 11872370, asukoht Pikk tn 26-XXX Pärnu; asutatud 2.10.

1. XXX: - T.T. (ik XXX) perioodil 11.01.2010 – 11.11.2010; - T.R. (ik XXX) perioodil 11.11.2010 – 07.10.2011; - L.M. (ik XXX) perioodil 07.10.2011 – 23.11.2011; - R.P. (ik XXX) perioodil 23.11.2011 – 02.07.2012; - T.R. (ik XXX) perioodil 02.07.2012 – 16.01.2015; - J.J. (ik XXX) perioodil 16.01.2015 – 24.04.2017; - M.L. (ik XXX) perioodil 24.04.2017 – 22.12.2017; - H.T. (ik XXX) perioodil 22.12.2017 – k.a. Prokuristiks on alates 16.01.2015 nimetatud M.K. (ik XXX). Osanik alates 17.11.2014 kuni k.a on O.P. (rg-kood XXX). Osakapitali suurus 2556 eurot. Viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud
2. a eest. Registrijärgne põhitegevusala registri kohaselt: enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Pankrotiavalduses on XXX märkinud, et alates 2018 puudus sisuline majandustegevus ning juhatus tegeles investeeringute haldamise ja erinevate vaidluste lahendamisega. Vara 1.
3. Kinnisvara Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel võlgnikul kinnisasjad puuduvad. Võlgniku juriidilise asukohana märgitud Pikk tn 26-XXX Pärnus kuulub kinnistusraamatu andmetel N.O.-le (rg-kood XXX) alates 23.02.
4. Antud kinnisasi pole kunagi eelnevalt olnud võlgniku enda omandis. Registri kohaselt on võlgnikule perioodil 2011-2013 kuulunud vähemalt neli kinnisasja: - korteriomand XXX, võõrandatud 23.09.2014; 2 - kinnistu XXX, võõrandatud 10.04.2012; kinnistu XXX, võõrandatud 25.04.2014; korteriomand XXX, võõrandatud 10.04.
5. 1.
6. Sõidukid Maanteeameti liiklusregistri andmetel on käesoleval ajal võlgniku nimele registreeritud kaubik Citroen Jumper (vl. 2008), reg. märk XXX. Sõiduk on võlgniku nimele registrisse kantud 18.08.2016 ning 14.02.2019 on teostatud ajutine kustutamine registrist ning 11.07.2019 on registrikanne peatatud. Võlgniku esindaja on ajutisele haldurile selgitanud, et sõidukit ei antud väidetavalt üle eelmisele XXX M.K. Praegune XXX on selgitanud, et politseiga peeti kõnelusi sõiduki osas vargusekelmuse avalduse esitamiseks, kuid lõppkokkuvõttes ei peetud seda otstarbekohaseks viitega võlaõiguslikule alusele. Ajutine haldur on maateeameti taustauuringu kaudu tuvastanud, et sõiduk osales 08.11.2016 XXX liiklusõnnetuses, kus oli 100% juhi süü ning M.L.F. on tasunud sõidukikahju hüvitist vastaspoolele üle 2000 euro. Samuti selgub, et sõidukile on teostatud viimane tehnoülevaatus 2016 (lõppes 30.09.2016). Eeltoodu kohaselt on käesoleval ajal teadmata sõiduki asukoht ning võib eeldada, et see ei pruugi asuda Eestis ning ei tohiks osaleda liikluses. Ajutine haldur hindab registris oleva vara väärtusetuks. Registri kohaselt on võlgnik kantud registrisse vastutava kasutajana sõiduautole LEXUS IS250 (reg. märk XXX). Sõiduki omanikuks on L.L. ning registrikanne on peatatud 30.11.
7. Sõiduki taustainfo kohaselt puudub kehtiv liikluskindlustus ning viimane tehnoülevaatus oli kehtiv kuni 31.12.
8. Sõiduki omaniku L.L. kinnitusel oli liisinguleping sõlmitud 24.10.2012 ja öeldi liisinguandja poolt üles 12.02.2016 võlgnevuse tõttu. Liisinguvara (Lexus IS250) omanikule ei tagastatud, mistõttu on omanik pöördunud kohtusse ning välja on mõistetud hüvitis 04.07.2017 kohtumäärusega summas 6612 eurot 1.
9. Muu vallasvara (käibevara, põhivara) Ajutine haldur ei ole muud registervara tuvastanud. Pankrotiavalduses ei ole võlgnik muud vara kajastanud.
10. a majandusaasta aruandes on võlgnik kajastanud debitoorseid nõudeid summas 121 369 eurot ning põhivara 31 886 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ilmselt debitoorse võlgnevuse hulgas on kajastatud need nn „investeeringud“, mille sissenõudmist on XXX viimased kolm aastat oodanud. Juba 2017 ja 2016 oli antud vara summa muutumatu. Millest koosnes põhivara, pole tuvastatav. Lähtudes eeltoodust, puudub võlgnikul muu vallasvara. 1.
11. Rahalised vahendid SEB Pank andmetel omab võlgnik arvelduskontot nr XXX, mille saldo on 0,00 eurot. Kontole pole allkirjaõiguslikke isikuid määratud. Konto väljavõtte kohaselt perioodil 2019 jaanuar – aprill on toimunud täitemenetluses laekumised T.V. ja kõik laekumised on kohtutäitur Enno Kermik arestimisakti alusel kontolt debiteeritud. Swedbankis omas võlgnik kontot nr XXX, mille jääk oli sulgemisel (06.11.2019) negatiivne -5,77 eurot. Kuni sulgemiseni omas kontol allkirjaõigust M.K, kes tegutses prokuristina. Konto juurde avatud deebetkaardi kasutajaks perioodil 2015 – 2017 oli M.K. Ajutise halduri poolt konto väljavõtte perioodil 2016-2021 teostatud analüüsi kohaselt võib öelda, et pangakontol toimusid tehingud 20162017 juuli. Suur osa laekumisi on võlgniku kontole laekunud XXX kroonides, mis on konverteeritud eurodeks. Kontole laekunud vahenditest on välja võetud sularaha deebetkaardiga, samuti teostatud eraisikutele ülekandeid (kas need olid töötasu või muul alusel, pole teada). Samuti on konto juurde avatud deebetkaarti M.K. poolt kasutatud ajutise halduri hinnangul ka mitte ettevõtlusega seotud kulude tasumiseks (erinevad toitlustuskohad, kauplused, tervisekeskused, baarid jms). Kui 2018 XXX asunud H.T. tegeles peaasjalikult debitoorsete nõuete aegumise ootamisega, siis selle asemel oleks tulnud analüüsida eelmiste seotud isikute tehinguid pangakontol ning vajadusel ka nende vastu nõudeid esitada. Kuna XXX H.T. ei ole seadnud pangakontodele oma käsutusõigust, puudus tal tõenäoliselt igasugune huvi ettevõtte tegevuses aktiivselt osalemiseks. 1.
12. Nõuded kolmandate isikute vastu 3 Ajutisele haldurile ei ole teada sissenõudmisel olevaid nõudeid kolmandatele isikute vastu. Ajutine haldur ei saa välistada, et edaspidise menetluse käigus võivad nõuded tekkida, kui esitatakse vastav algdokumentatsioon, mida suure tõenäosusega ei ole olemas või ei esitata. Võimalikke nõudeid oleks XXX saanud esitada eelmiste seotud isikute vastu, kuid mingil põhjusel ei ole seda teinud. Käesoleval ajal näiteks M.K. vastu deebetkaardiga tasutud ettevõtlusega mitte seotud kulude tagasinõude õigus on aegumas või juba aegunud. Kohustused Täitemenetluste registris on võlgniku vara suhtes kaheksa aktiivset täitemenetlust. 2.
13. M.L.F. erinevate haldusaktide alusel on alustatud mitu täitemenetlust erinevate kohtutäiturite poolt: - E.K. on
14. aastal võlgniku kontolt arestinud rahalisi vahendeid võlausaldaja nõude ja täituri kulude katteks 348,71 eurot. Ülejäänud täitemenetlustest laekumised puuduvad. Tuginedes võlgniku esitatud avaldusele, siis M.L.F. täitmata nõude suurus on 2389,29 eurot. Nõue on seotud sõiduki Citroen Jumper liiklusõnnetusega XXX. 2.
15. Luminor Liising AS omab võlgniku vastu nõuet 6612,00 eurot. 2.
16. Maksu- ja Tolliameti ees on tasumata kohustused 2372,85 eurot, millest 1406,87 eurot moodustab põhinõue ja 965,98 eurot arvestuslik intress (jooksvalt suureneb). 2.
17. AS SEB Pank ees on täitmata kohustused 353,00 eurot. 2.
18. Võlgniku andmetel on P.L. ees täitmata kohustus 20 eurot. 2.
19. Töötajate ees ei ole võlgnevusi tuvastatud. Töötajate registri kohaselt on kõik töösuhted lõpetatud poolte kokkuleppel TLS § 79 alusel, viimane töösuhte lõpetamine 04.02.
20. Kokku on teadaolevaid kohustusi 13 902,89 eurot Menetluse raugemine Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ja perspektiiv selle taaskäivitamiseks. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 13 902 euro ulatuses ja vara puudub, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus. Võlgniku esitatud avalduse kohaselt on maksejõuetus saabunud 2021, mil aegusid täitemenetluses olnud võlgniku nõuded deebitoride vastu. Täitemenetluse registri kohaselt oli võlgnik sissenõudjaks R.F. ja V.T. vastu. Nõuete aluseks olid Pärnu Maakohtu tagaseljaotsused, mis on tehtud 2008 jaanuaris ja novembris. Nagu nähtub registrist, siis võlgnikult R.F. on kohtutäituri kaudu laekunud 16 698,41 eurot ja V.T. 48,51 eurot. Ajutise halduri hinnangul on need nõuded ilmselt laekunud sissenõudmise varases staadiumis, mitte viimaste aastate jooksul. Seega, võlgniku ootus, et täitemenetlustes on laekumas debitoorsed nõuded, oli ainult formaalselt õigustatud. Tegelikult oli võlgnikule ammu selge, et nõuded on ebatõenäoliselt laekuvad. Tuginedes võlgniku poolt registrile esitatud
21. a majandusaasta aruandele, mis on esitatud viimase XXX H.T. poolt 06.09.2019, siis aruandes kajastatud andmed võlgniku käibe kohta
22. aastal ei vasta tegelikkusele. Tuginedes konto väljavõttele, oli perioodil 2017 jaanuar-juuli laekumine võlgniku kontole 61 518,99 eurot. Seega on küsitav, kas kasumiaruandes näidatud müügitulu 4800 eurot nii
23. kui ka
24. aastatel oli tegelikkusele vastav. Võlgnik on tõenäoliselt lõpetanud tegevuse 2017 juulist kui avati võlgniku suhtes esimene täitemenetlus L.L. nõudes. Uue XXX H.T. asumine XXX kohale, oli ettenähtavalt ühingu lõpetamisele orienteeritud. H.T. on äriregistri kohaselt seotus üle 100 äriühinguga, mis on kas registrist kustutatud või on likvideerimisel. Seega, tegemist on nn likvideerija teenust osutava isikuga. 2017 oli võlgniku tulu seotud mingi tegevusega XXX, sest enamus laekumisi kontole pärinevad XXX. Millist teenust võis äriühing osutada või mille eest ülekandeid teostati, pole ajutisele haldurile teada ning olemasolevate materjalide alusel pole võimalik seda ka välja selgitada. Vastuolulised on ka andmed võlgniku põhitegevuse kohta: registri kohaselt oli see kinnisvaraga tegelemine;
25. a majandusaasta aruande kohaselt mitmesuguste kaupade ja teenuste vahendamine ning pankrotiavalduse kohaselt investeeringute haldamine. Ilma tegevuseta äriühingu registris hoidmise eesmärgiks oligi ilmselt eelmiste XXX tegevuse uurimise takistamine. Käesolevaks ajaks on 4 võimalike nõuete esitamise tähtaeg, kas juba möödunud või möödumas. Ajutine haldur peab maksejõuetuse põhjuseks ja tekkimise alguseks igasuguse tegevuse lõppemist 2017 suvel. 2017 juulis alustati esimest täitemenetlust võlgniku suhtes ning puudus mõistlik põhjus mingeid rahalisi ülekandeid veel võlgniku kontole teha, sest pangakonto arestimise tõttu poleks võlgnik ise neid enam kasutada saanud. Käesolevaks ajaks kogutud asjaolude kohaselt ei ole võimalik väita, et tegemist oleks XXX poolt tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga

§ 28lg 2 mõttes.

Viimane XXX ei ole kolme aasta jooksul äriühingus tegevust teostanud. Formaalselt oodati 10-aasta vanuste debitoorsete nõuete aegumist, et õigustada pankrotiavalduse mitteesitamist pärast tegevuse lõppemist. Kas maksejõuetuse põhjustamises võisid olla süülise käitumise tunnused eelmistel XXX ja prokuristil, pole ajutisel halduril käesoleval ajal võimalik millegagi tõendada. Ainuüksi pangakonto väljavõtte alusel ei saa kinnitada või tõendada rahaliste vahendite mittekasutamist ettevõtte majandustegevuse huvides. Võimalikud kahjunõuded on ilmselt aegunud. Käesolevaks ajaks kogutud tõendite alusel ei esine selgeid tagasivõitmise aluseid. Võlgnikul ei ole tuvastatud vara, mille ta oleks võõrandanud või mille võõrandamisest oleks kahju tekkinud. Vara võõrandamised on toimunud ilmselt kooskõlas ühingu registreeritud majandustegevusega ning sel ajal teadaolevalt puudusid võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõuded.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus on

§ 30

lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 3000 eurot ja maksmise tähtajaks 09.12.2021 ning teatanud 18.11.2021 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et osaühing Rikman Capital pankrotiavalduse menetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Osaühing Rikman Capital dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu XXX H.T. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi ja 50 minutit.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu ühekordne alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (9 tundi) tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot. Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu 5 hüvitamine 584 eurot, millele lisandub käibemaks 116,80 eurot, kokku 700,80 eurot määrata riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu tasumine määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 6