← Eesti

1-21-3195/83

Obsah (13)§ 274§ 183§ 180§ 126§ 318§ 189§ 387§ 268§ 7§ 199§ 312§ 306§ 175

1-21-3195 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3195 (21233000226) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtu

) §-dest 306, 311-315, maakohus otsustas: 1 1-21-3195 Lõpetada

§ 274lg 1 alusel kriminaalmenetlus Sergei Matvejevi süüdistuses Kar

S § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, kuna süüdistatavale süüdistusaktis inkrimineeritav lahkumisnõude täitmata jätmine võib vastata väärteo tunnustele. Tunnistada Sergei Matvejev süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.02.2021 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21-474 järgi ära kandmata karistuse, s.o 1 (ühe) aasta 8 (kaheksa) kuu ja 11 (üheteist) päeva vangistuse võrra ning mõista Sergei Matvejevile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 8 (kaheksa) kuud ja 11 (üksteist) päeva vangistust. Liitkaristuse algusajaks lugeda Sergei Matvejevi vahistamise algus, s.o 05.03.2021. Sergei Matvejevile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata ning tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist või karistustähtaja saabumist. Jätta Sergei Matvejevi kaitsja Igor Belugini taotlus süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Jätta

§ 183lg 1 alusel kriminaalasja, mis on seotud süüdistusega Kar

S § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, maakohtu menetluses tekkinud menetluskulud, s.o 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot 20 senti, Eesti Vabariigi kanda. Mõista Sergei Matvejevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot sundraha ja 1796 (üks tuhat seitsesada üheksakümmend kuus) eurot 28 senti muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Vabastada Sergei Matvejev

§ 180

lg 3 alusel osaliselt menetluskulude tasumisest, jättes menetluskulud 672 (kuuesaja seitsekümne kahe) euro 28 sendi ulatuses Eesti Vabariigi kanda.

§ 180

lg 1 ja 3 alusel kohustub Sergei Matvejev hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude summas 2000 (kaks tuhat) eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700027567 ning selgitus „Sergei Matvejev, 1-21-3195, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: - 2 CD-R plaati häirekeskuse kõnesalvestistega ja DVD-R plaadid (vormikaamera videosalvestisega ja arestimaja videosalvestistega) jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde; 2 1-21-3195 - punast värvi mobiiltelefon Nokia, mis asub Narva PJ asitõendite hoiukohas, tagastada tunnistaja O N

§ 126lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib

§ 318

ja 319 alusel 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest esitada kirjaliku apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt

§ 189

lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt

§ 387

lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtulahendi teinud kohtule. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja menetluse käik 1.1.Süüdistusakt Sergei Matvejevi süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi saabus Viru Maakohtusse 30.04.2021 ja kriminaalasi registreeriti kohtute infosüsteemis kriminaalasjana nr 1-21-3195 ning jagati kohtunik Mari-Liis Aviksoni menetlusse. 1.2.Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse Sergei Matvejevit selles, et ta pani toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. Täpsemalt süüdistatakse teda selles, et omades kehtivat karistust KarS § 113 ja 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, tarvitas ta 05.03.2021 kella 22:40 paiku XXX asuvas majas tahtlikult V S suhtes füüsilist vägivalda – lõi S pudeliga pähe, mille tagajärjel tekitas S füüsilist valu ning haava pea ja näo vasakul küljel. 1.3. Kohtuistungil, mis toimus 01.06.2021, täiendas prokurör

§ 268lg 2 alusel Sergei Matvejevile esitatud süüdistust süüdistusega Kar

S § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, s.o valdaja poolt esitatud hoonest ja ruumist lahkumise nõude täitmatajätmine, mis on toime pandud eluruumi tungimisega ja vägivallaga. Eeltoodud süüdistus seisnes selles, et Sergei Matvejev 05.03.2021 XXX kella 22:30 paiku vaatamata eluruumi seadusliku valdaja V S sellekohasele nõudmisele keeldus eluruumist lahkumast, tõukas eluruumi valdaja diivanile ja ronis talle otsa, hoides S kätt kinni ja püüdes S käest väänata pudelit, st kasutas eluruumi valdaja suhtes vägivalda. 1.4.Viru Maakohtu 03.05.2021 määrusega andis kohus Sergei Matvejevi kohtu alla ning määras, et eelistung korralduslike küsimuste lahendamiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste lahendamiseks toimub selles kriminaalasjas Viru Maakohtu Narva kohtumajas

  1. mail 2021 kell 09:
  2. Ka tõi kohus kohtu alla andmise määruses välja, et kohtumenetluse pooltega eelnevalt kooskõlastatuna jätkata kriminaalasja kohtulikku arutamist üldkorras vahetult pärast eelistungit Viru Maakohtu Narva kohtumajas aadressil
  3. Mai 2, Narva
  4. mail 2021 pärast eelistungit kuni 16:00,
  5. juunil 2021 kell 09:00-16:00 ja
  6. juunil 2021 kell 09:00-16:
  7. 1.5.Kaitseakt kriminaalasjas nr 1-21-3195 saabus Viru Maakohtusse 04.05.2021, kus kaitsja esitas taotluse lubada tal esitada kohtulikul uurimisel tõendina kohtuvaidluste kuule eelnenud viimane Statistikaameti poolt avaldatud kvartali keskmine brutopalk. Kaitsja esitas 17.05.2021 kaitseakti täienduse, kus taotles lisaks eeltoodud tõendi esitamise võimaldamisele ka lubada tal esitada kohtulikul uurimisel tõendina 21.04.2021 Viru Vangla Tervishoiuasutuse Sergei Matvejevi haigusjuhtudest väljavõte, kus on kirjeldatud süüdistataval olemas olnud kehavigastused, millised kinnitavad süüdistatava seisukohta asjas. Süüdistatava kaitsja tõi kaitseaktis välja, et süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ei ole põhjendatud. Eeluurimise käigus oma süüd KarS § 121 lg 2 p 3 järgi Sergei Matvejev ei tunnistanud ja seletas, et kannatanut lõi ta pudeliga tegutsedes enesekaitse eesmärgil, kuna tahtis vabastada ennast kannatanu 3 1-21-3195 kägistavast haardest. Kaitsja arvamusel kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid Sergei Matvejevi seisukohta süüdistusaktis kirjeldatud kuriteo episoodis. 1.6.Eelistungil, mis toimus 31.05.2021, rahuldas kohus kaitsja taotlused täiendavate tõendite esitamise võimaldamiseks. 1.7.Süüdistatav Sergei Matvejev ennast kohtuistungil süüdi ei tunnistanud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. Süüdistatava kaitsja Igor Belugin toetas enda kaitsealuse seisukohta ja arvas, et Sergei Matvejevi süü ei ole tõendatud asja materjalidega. 1.8.Kohtuistungil rahuldas kohus prokuröri kõik taotlused süüdistusaktis nimetatud tõendite vastuvõtmiseks. Kohtuistungil toimus kannatanu V S ja tunnistajate M M, G H ja O N ülekuulamine. Ka toimus kohtuistungil süüdistatava Sergei Matvejevi ülekuulamine, kes ei keeldunud kohtulikul uurimisel ütluste andmisest. 1.
  8. Prokurör palus süüdistuskõnes süüdi mõista Sergei Matvejevi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning karistada teda KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 3 aastat ning KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega 6 kuud. Kuna Sergei Matvejev pani kuriteod toime katseajal, siis palus prokurör moodustada liitkaristuse, suurendas mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse osa võrra. 1.
  9. Kaitsja palus kaitsekõnes süüdistatava õigeks mõista ning jätta kõik menetluskulud riigi kanda. Ka esitas kaitsja kohtuvaidlustes taotluse, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral tuleb riigilt mõista süüdistatava kasuks välja 4517, 20 eurot. II Maakohtu seisukohad ja põhjendused 2.1.Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid kogumis, jõudis kohus veendumusele, et Sergei Matvejev on toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning ta tuleb süüdi mõista selle kuriteo toimepanemises. Samas pole kohtu hinnangul usaldusväärselt kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist leidnud see, et Sergei Matvejev pani toime ka 05.03.2021 XXX kella 22:30 paiku KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavale inkrimineeritava lahkumisnõude täitmata jätmine võib aga vastata väärteo tunnustele. Seetõttu tuleb lõpetada

§ 274lg 1 alusel kriminaalmenetlus Sergei Matvejevi süüdistuses Kar

S § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. 2.2.Esmalt hindab kohus mõlema inkrimineeritava kuriteo puhul nende koosseisupärasust, võttes seisukoha selles, kas Sergei Matvejev on toime pannud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (I) ning seejärel seda, kas ta on toime pannud KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (II). Seejärel otsustab kohus, milline karistus tuleb mõista Sergei Matvejevile (III), võtab seisukoha Sergei Matvejevile kohaldatud tõkendi osas (IV) ja ka selles osas, milliseid meetmeid tuleb kohaldada asitõenditele (V). Ka võtab kohus kohtuotsuses seisukoha kaitsja poolt esitatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas (VI). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (VII). I Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 4 1-21-3195 Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus 2.

  1. Sergei Matvejevile esitatud süüdistus kehalise väärkohtlemise toimepanemises on järgmine. Omades kehtivat karistust KarS § 113 ja 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, tarvitas ta 05.03.2021 kella 22:40 paiku XXX asuvas majas tahtlikult V S suhtes füüsilist vägivalda – lõi S pudeliga pähe, mille tagajärjel tekitas S füüsilist valu ning haava pea ja näo vasakul küljel. Selliselt pani Sergei Matvejev toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt. 2.
  2. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette kriminaalvastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest kui see on toime pandud korduvalt. Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Selle kuriteokoosseisu objektiivne külg sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on erialakirjanduses välja toodu kohaselt tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis. Seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Valu põhjustanud muu kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Löömine ja peksmine on näited sellistest kohtlemistest, samuti kuuluvad siia käe väänamine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine jne (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-04, p 8). 2.
  3. Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava, kannatanu ja tunnistajad, uurinud kriminaalasjas kogutud muid tõendeid ning hinnanud neid kogumis ja poolte seisukohtade valguses, jõudis kohus järeldusele, et Sergei Matvejev tuleb süüdi mõista talle inkrimineeritud kuriteos ning süüdistusaktis on tema kuritegelikule käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Kohus järgnevalt toob välja põhjendused, miks ta leiab, et Sergei Matvejev on süüdi süüdistuses toodud ajal ja kohas toime pandud kehalises väärkohtlemises kannatanu V S suhtes. 2.6.Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et 05.03.2021 kella 22:40 paiku viibis Sergei Matvejev XXX asuvas majas. Nimetatu aset leidmist on kinnitanud süüdistatav enda ütlustes (KoTo, tl 167 pöördel-176) ning lisaks on see tõendatud nii kannatanu V S (KoTo, tl 130-135) ning tunnistajate M M (KoTo, tl 160 pöördel-166), G H (KoTo, tl 136-141 pöördel) ja O N (KoTo, tl 142-146 pöördel) ütlustega. Samuti tõendab eeltoodut isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 19-25). Nimetatud protokolli kohaselt peeti Sergei Matvejev kinni 05.03.2021 kell 23:00 eramaja aadressil XXX. Ka asitõendi vaatlusprotokoll 10.03.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 50-63) tõendab seda, et Sergei Matvejev asus 05.03.2021 õhtul XXX asuvas majas. Nimetatud protokolliga on tõendatud see, et lisaks süüdistatavale viibisid 05.03.2021 õhtul XXX asuvas majas kannatanu V S ja tunnistajad G H ja O N, mida ka eeltoodud isikulised tõendiallikad on enda ütlustes kinnitanud nagu ka seda, et nad kõik koos süüdistuses toodud ajal ja kohas tarvitasid alkoholi. 2.7.Samuti puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus selles, et Sergei Matvejev 05.03.2021 kella 22:40 paiku XXX asuvas majas lõi V S pudeliga pähe, mille tagajärjel tekitas kannatanule füüsilist valu ning haava pea ja näo vasakul küljel. Seda, et kannatanu V S 05.03.2021 kella 22:40 paiku tekitati haav pea ja näo vasakul küljel tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 1-4). Nimetatud protokolli kohaselt vaadati läbi V S ning läbivaatusega tuvastati, et isiku nägu oli verine, vasaku meelekoha piirkonnas oli lahtine haav rebitud naha tükiga. Eeltoodud tõendiga haakub isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 5-9). Nimetatud protokolli kohaselt vaadati läbi V S, kelle näol vasakult on kolm õmblust. Seda, et eeltoodud vigastused tekitati kannatanule 05.03.2021 kella 5 1-21-3195 22:40 paiku ja tal esines süüdistusaktis ära toodud vigastus tõendab kiirabikaart XXX (KoTo, tõendite köide, tl 10), mille kohaselt sündmuskohaks on XXX ning kuupäevaks on 05.03.
  4. Teatatud kell 22:
  5. Patsiendiks V S, sünniaeg XXX. Diagnoos: Põhihaigus S01 Lahtine peahaav – S01.4 Põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtine haav. Trauma 05.03.2021 23:00 mehhanism – löök, lõikevigastus, pea- oimupiirkond haav, verejooks; (vasak põsk) haav, verejooks. Ka patsiendikaart (KoTo, tõendite köide, tl 11-13) tõendab süüdistusaktis ära toodud samu faktilisi asjaolusid ja on kooskõlas eeltoodud kiirabikaardil kajastatuga. 2.8.Kohtu hinnangul on eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendamist leidnud ka see, et süüdistatava tegevuse tulemusena lisaks kannatanu V S tervise kahjustamisele tekitati talle füüsilist valu. Riigikohus on enda otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-29-15 välja toonud, et valu organismi kaitsefunktsioonina on käsitatav kudede tegeliku või potentsiaalse kahjustamise või ülekoormatusega kaasneda võiva ebameeldiva aistingu ja tundeelamusena, mille ülesandeks on motiveerida ohtlikku olukorda lõpetama või vältima. Üldtuntud on asjaolu, et valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik tunneb valuna, on subjektiivne nähtus. Valu subjektiivsust silmas pidades tuleb valu tekitava kehalise väärkohtlemise tuvastamiseks kõigepealt kannatanu ülekuulamisel küsida, kas ta tundis valu. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis tuleb üldjuhul asuda seisukohale, et valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis on tuvastamata. Ei saa aktsepteeritavaks pidada seda, et tervel inimesel aistingu olemasolu loetakse tuvastatuks tema enda ütlusi arvestamata jättes. Kui kannatanu kinnitab valu tundmist, siis tuleb täiendavalt hinnata, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada ka valu tekitava kehalise väärkohtlemise objektiivse koosseisu olemasolu. Sellise lisanõude eesmärk on vältida isiku alusetu süüditunnistamine kuriteos olukorras, mil nn sõltumatu kolmanda isiku objektiivne hinnang isikutevahelisele füüsilisele kontaktile eitab karistusõiguslikult relevantse valu tekkimise võimalikkust. Nähtuvalt kiirabikaardil (KoTo, tõendite köide, tl 10) kajastatust on seal ära toodud, et kuna patsient oli tugevasti purjus, siis ta ei tunne valu. Kohtuistungil antud ütlustes on kannatanu V S välja toonud, et see vigastus, mille ta sai ei paranenud, pea valutab ja ühel pool otsmikku ka. Kui hakkab valutama, siis ta peab peavalu rohtusid võtma. Kohus leiab, et arvestades süüdistavapoolset lööki klaasist pudeliga pähe ja selle tulemusel tekitatud haavu, siis on kannatanule valuaistingu tekitamine süüdistatavale tema teo tagajärjena ka objektiivselt omistatav. 2.
  6. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et usaldusväärselt leidis kohtuliku uurimise tulemusena tõendamist see, et süüdistatav Sergei Matvejev kehaliselt väärkohtles kannatanut süüdistuses toodud ajal ja kohas, kahjustades kannatanu tervist ja põhjustades talle valu. Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo subjektiivse koosseisu täidetus 2.
  7. Tahtluse tuvastamiseks tuleb kohtul hinnata, kas süüdistatav teadis (intellektuaalne külg) ja tahtis (voluntatiivne külg) koosseisupäraste asjaolude esinemist (vt ka RKKKo 3-1-1-13-07, p 12). Toimepanija tahtlus avaldub KarS § 121 koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (KarS § 16 lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist. 2.
  8. Kohus leiab, et Sergei Matvejev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kannatanu V S ütluste 6 1-21-3195 kohaselt, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need on kooskõlas ka teiste kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, on enda ütlustes välja toonud, et nad sõimasid süüdistatavaga. Pärast siis Sergei tõusis püsti, võttis pudeli ja siis järgnevalt tal lihtsalt läks silme eest pimedaks ja verd hakkas jooksma. Samalaadsed ütlused toimunu osas on andnud ka tunnistaja G H, kes on samuti kohtu hinnangul usaldusväärne tõendiallikas, sest puudub alus kahelda tema ütluste tegelikkusele vastavuses. Selle tunnistaja ütluste kohaselt Sergei oli seal kõndimas, võttis pudeli kätte, nad arvasid, et tema hakkab aknast vaatama. Sergei lõi V. Ta ei tea, mis neil toimus. Sergei lõi selle pudeliga näkku. Eeltoodust järeldub see, et süüdistatav teadlikult haaras pudeli sõimlemise käigus ja lõi sellega süüdistatavat pähe. Nimetatu annab aluse asuda seisukohale, et süüdistatav Sergei Matvejev lüües kannatanut klaasist pudeliga pähe sai aru, et põhjustab enda tegevusega kannatanule valu ja kehavigastusi ning tahtis seda. Lüües teist isikut klaasist pudeliga pähe ei ole võimalik mitte teadvustada, et see on ohvrile valus ja sellega kaasneb teise inimese tervise kahjustamine. Otsene tahtlus on seega tuvastatud tehiolusid silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust. Iga keskmine inimene peab arvestama, et elementaarne tagajärg klaasist pudeliga pähe lüües on peahaavad ja valu põhjustamine. Seda pidi Sergeid Matvejev teadma ja kohtule pole esitatud andmeid, mis kinnitaks vastupidist. 2.
  9. Kohus peab seega tõendatuks, et Sergei Matvejev pani talle inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise 05.03.2021 V S suhtes toime otsese tahtlusega. Seega on KarS § 121 lg 2 p 3 koosseis tervikuna täidetud, kuna ta on ka varasemalt kahel korral teist isikut kehaliselt väärkohelnud. Nimelt nähtub Sergei Matvejevi kehtivatest karistusregistri andmetest (KoTo, tõendite köide, tl 34-35), et süüdistuse sisus on õigesti välja toodud, et süüdistatavat on varasemalt karistatud KarS § 113 ja KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.02.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-474 on Sergei Matvejevit karistatud KarS § 113 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 16.02.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-474 karistati teda KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega 2 aastat, millest koheselt kuulus ärakandmisele vangistus 3 kuud ja 19 päeva. Õigusvastasust välistavate asjaolude esinemine 2.
  10. Põhiliseks vaidlusküsimuseks käesolevas kriminaalasjas on see, kas Sergei Matvejev pannes toime süüdistuses ära toodud kohas ja ajal süüdistuse sisus ära toodud viisil kannatanu V S kehalise väärkohtlemise teostas õigust hädakaitsele. Vastavalt KarS § 28 lõikele 1 tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Riigikohus on välja toonud, et hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. veebruari
  12. a otsus asjas nr 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). 2.
  13. Süüdistatav on enda kohtuistungil antud ütlustes välja toonud, et ta ei ole süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema ütluste pinnalt saab järeldada, et ta tõrjus vahetult eesseisvat kannatanu V S poolset õigusvastast rünnet tema suhtes. Nimelt on ta kohtuistungil antud ütlustes 05.03.2021 kella 22:40 paiku XXX asuvas majas toimunut selgitanud järgnevalt. Kolm minutit hiljem hakkas jälle ütlema (kannatanu), et ta lööb mu maha. Meie jõime siis pitsi ära. Tema ärritus millegi peale, kargas püsti ja ütles, et minge siit 7 1-21-3195 ära. Mina ütlesin, et me äsja tulime ja sa ajad meid juba välja. Ta hakkas siis karjuma, et ta tahab magada, et tal on homme tööle vaja minna. Mina pakkusin talle, et mine heida magama, meie jääme viieks minutiks ja koos O lahkume. Meil on vaja kutsuda takso välja ka. Vastuseks seepeale haaras ta oma parema jala juurest viinapudeli, kust oli pisut rüübatud. Ta vehkis sellega ja mina arvasin, et ta tahab lüüa sellega. Lükkasin käega teda diivani peale. Sattusin tema peale, ronisin tema peale ja hakkasin pudelit tema käest haarama. Algul ei andnud ta pudelit tagasi. Mina ei ulatanud temani. Mina ajasin end sirgeks, et kuidagi haarata sellest viinapudelist. Mul oli seljas kolm t-särki ja tema hakkas siis t-särkidega mind kägistama. Mina ei saanud ei mingil moel temast püsti tõusta. Sel ajahetkel oli mul jalas kolm paari sokke. Jooksis H juurde ja tiris minu sokist ehk jalast, et tõugata mind diivani peal S pealt. Ta võttis paremast jalast villase ja tavalise soki maha. S hoidis sel ajal minu kraest ega lasknud enda juurest. Mul on meeles, et ma olen tingimisi karistatud, teades eelnevalt, et ei tohi kedagi lüüa. Ei teadnud ma, kuidas lahti saada sellest haardest. S näeb, et mina ei lämbu. Hakkas kahe suure sõrmega rebima nahka, mis oli kõrisõlme peal. Keerasin pead. Tema näeb, et ei saa läbi kõrisõlme teha, ta hakkas siis oma küüntega unearterit rebima. Ei tea, miks ta on soovinud seda. Siis tuli tagasi minu kõrisõlmele vajutama ja kogu see aeg olingi tema peal sellises asendis ja lisaks pudelile ei olnud mul mitte midagi käes. Kuskile mujale ulatuda ei suutnud ka. Mul on hästi meeles, et viin oli olemas ja mul oli kahju temale hüvasti öelda. Mina, kui kaotasin teadvuse, siis lõin ei tea ise kuhu kohta. Isegi siis, kui pudel läks puruks, ei lasknud ta vabaks kõrisõlme ja mind. Siis hakkasin mõtlema, et mida peaksin tegema. Ei olnud midagi, mille abil võiksin teda peatada. Haarde jättis ta ainult siis maha, kui veri sattus tema silma peale. 2.
  14. Eeltoodud süüdistatava kaitseversiooniga on kooskõlas isiku läbivaatuse protokoll 06.03.2021 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 26-32), mille tegelikkusele vastavuses kohtul alus kahelda puudub. Selle protokolli kohaselt on kahtlustataval Sergei Matvejevil kõrisõlmel marrastus, kaela alguspiirkonnas paremal pool on kaks marrastust, kaela alguspiirkonnas vasakul pool ja keskel on kriimustused, parema käe pöial on kinni seotud. Ka asitõendi vaatlusprotokollist 10.03.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 50-63) nähtub, et videosalvestuse vaatlusel, mis on tehtud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga nr P33368 05.03.2021, on kuvatõmmisel nr 2 nähtav Sergei Matvejevi kõrisõlmel olev marrastus. Eeltoodud tõenditega haakub ka kaitsjapoolsel tõendil, s.o väljavõte haigusjuhtudest 21.04.2021 kajastuv (KoTo, tõendite köide, tl 77). 09.03.2021 on süüdistataval fikseeritud järgmised nähtavad kehavigastused: välisel vaatlusel tuvastatud parema õlavarre sisepinnal paranev hematoom mõõtmetega 10 cm×3 cm. Vasaku õlaliigese piirkonnas paranev mitme päeva vanune hematoom mõõtmetega 2 cm×1, 5 cm. Kaelal punane laik mõõtmetega 2 cm×1, 5 cm ja punased triibud mõõtmetega 4 cm×0, 3 cm. Parema peopesa piirkonnas marrastus mõõtmetega 0,5cm×0,3 cm. Parema pöidla peal kaks kriimustust mõõtmetega 0,6 cm×0,2 cm ja 0,5cm×0,1 cm. Vasaku käe III sõrme piirkonnas marrastus mõõtmetega 0,3cmx0,3 cm. Parema käe II sõrme peal marrastus mõõtmetega 0,3cm ×0, 3 cm. Parema käe III sõrme peal marrastus mõõtmetega 0,4 cm ×0,3 cm. Vasaku randmeliigese piirkonnas 1, 8 cm pikkune kriimustus. 2.
  15. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõendid ka ainukesed tõendid, mis haakuvad süüdistatava versiooniga sellest, mis toimus 05.03.2021 kella 22:40 paiku XXX. Nimelt on kannatanu V S enda ütlustes välja toonud, et nad sõimasid. Pärast siis Sergei tõusis püsti, võttis pudeli ja siis järgnevalt tal lihtsalt läks silme ees pimedaks ja verd hakkas jooksma. Kui Sergei püsti tõusis, siis ta istus nagu istus. Ta ei läinud sellel õhtul S. Matvejeviga käsipidi kokku. Ta ei kägistanud S. Matvejevit. Ta ei olnud võimeline kägistama. Ta ei tea, kuidas S. Matvejevil tekkisid 8 1-21-3195 niisugused kehavigastused. G. H viibis löögi tekitamise hetkel koos temaga. Istus kõrval. Eeltoodud kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja G H ütlused. Tema ütluste kohaselt Sergei oli seal kõndimas, võttis pudeli kätte, nad arvasid, et tema hakkab aknast vaatama. Sergei lõi V. Ta ei tea, mis neil toimus. V. S selle õhtu jooksul S. Matvejevi suhtes füüsilist vägivalda ei tarvitanud, mitte midagi. Löömise ajal S oli istuli. 2.
  16. Kohtul ei ole alust kahelda eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsuses ja tegelikkusele vastavuses, kuna nende ütluste vahel vastuolud puuduvad. Samuti haakuvad nende ütlused kannatanu läbivaatuse protokollides kajastatuga (KoTo, tõendite köide tl 2-4 ja 5-9), kus on fikseeritud see, et isiku vasaku meelekoha piirkonnas oli lahtine haav rebitud naha tükiga ning hiljem näol vasakult on kolm õmblust. Arvestades kannatanule tekitatud tervisekahjustuse asukohta ning kannatanu V. S ja süüdistatava S. Matvejevi paiknemist 05.03.2021 kella 22:40 paiku XXX asuvas majas ühise alkoholitarvitamise ajal, milles vaidlus puudus ja mis haakub asitõendi vaatlusprotokollis 10.03.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 50-63) kuvatõmmiselt nr 1 nähtuvaga, siis puudub kohtul kahtlus selles, et kannatanu V. S ja tunnistaja G. H on andnud kohtuistungil tegelikkusele vastavad ütlused. Nimelt arvestades süüdistatava, kannatanu ja viinapudelite paiknemist sündmuskohal, siis on eluliselt igati usutavad kannatanu ja tunnistaja G. H ütlused toimunust, kus süüdistatav kargas ootamatult püsti, haaras viinapudeli ja lõi sellega istuvat kannatanut tema enda suhtes kõige lähemasse ja käepärasemasse kohta, s.o V. S vasaku meelekoha piirkonda. 2.
  17. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ja tunnistaja G. H ütluste tegelikkusele vastavuses ka seetõttu, et nende ütlusi kõrvutades usaldusväärse kõrvalise isiku tunnistaja M M ütlustega ei tõusetu ebakõlasid, mis annaksid aluse kahelda nende kui isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuses. Nii on tunnistaja M M enda ütlustes välja toonud, et koht, kus kannatanu pea verine oli pea vasak pool ja meelekoht, kus oli lahti rebitud nahatükk. Olles sündmuskohal, siis pudelipõhja ja kaela ta ei leidnud, aga maas olid klaasikillud. Mitte siledad, vaid just kumerad. Klaasikillud olid elutoa põrandal kannatanust eespool. Kannatanu oli tugitoolis istudes. 2.
  18. Ka asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 50-63) vaadeldud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaamera nr P33368 salvestus kinnitab eeltoodud tunnistaja ütlusi sündmuskohal paiknenud klaasikildude asukoha osas. Seega kinnitab klaasikilude asukoht sündmuskohal kannatanu V. S ja tunnistaja G. H ütlusi toimunust ning ei haaku süüdistatava kaitseversiooniga. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et ta lõi kannatanu V. S pudeliga pähe siis, kui nad olid mõlemad diivanil pikali. Seega jaatades eeltoodud sündmuste käiku pidid klaasikillud langema diivanile ja mitte diivani ette, arvestades seda, et usaldusväärselt on tuvastatud see, et kannatanu vasaku meelekoha piirkonnas oli lahtine haav rebitud naha tükiga. Tulenevalt kannatanu V S ütlustest, mille kohaselt peale pudelilööki läks tal lihtsalt silme eest pimedaks ja verd hakkas jooksma, siis ei ole eluliselt usutav see, et ta oleks klaasikillud lükanud diivanilt diivani ette. Ka ei selgu ühegi teise isikulise tõendiallika ütlustest, et keegi sündmuskohal viibinud neljast isikust oleks muutnud klaasikildude asukohta sündmuskohal. 2.
  19. Samuti ei anna kohtu hinnangul tunnistaja O N ütlused alust asuda seisukohale, et kannatanu ja tunnistaja G. H kohtuistungil antud ütlused ei vasta tegelikkusele. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et kui ausalt, seda kõike ta ei mäleta, sest esiteks loomuliku vajaduse tõttu väljus ta ja kui tagasi tuli, siis S oli katkirebitud ehk nahatükike maha võetud. Sergei hoidis aga siis kurgust ja küljest kinni. Üks sel ajal hoiab peast kinni, teine kurgust, kas tema siis sai aru toimuvast. Tema juuresolekul ei toimunud mitte mingit kaklust. Matvejev ütles talle nagu, kui ta hoidis sellest kohast, et too hakkas teda kägistama. Ta istus tugitoolis. Tähendab ta ei käinud WC-s. Ta vist jäi magama. Praegu ei mäleta ju, kas siis ärkas üles. Meeles on, et seda kaklust 9 1-21-3195 ta ei näinud üldsegi. Eeltoodud tunnistaja ütlustest tuleneb seega see, et ta ei näinud pealt seda kui süüdistatav kannatanut 05.03.2021 pudeliga pähe lõi. Ka järeldub tema ütlustest see, et ta mäletab 05.03.2021 aadressil XXX toimunud sündmusi väga hägusalt. Seda, et eeltoodud tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavusse tuleb suhtuda kriitiliselt kinnitab lisaks eeltoodule ka tunnistaja M M ütlused, mille kohaselt üks naisterahvas oli tugevas alkoholijoobes ja teine, kes siis väheke adekvaatsem, suutis anda ütluseid hetkel toimunud sündmuse kohta. Nimetatud tunnistaja edasistest ütlustest saab järeldada seda, et naisterahvas, kes oli tugevas alkoholijoobes, oli tunnistaja O N. 2.
  20. Tunnistaja O N on küll välja toonud enda ütlustes, et nägi sündmuskohal süüdistatavat hoidmas kurgust ja küljest kinni ning süüdistatav ütles talle justkui, et kannatanu hakkas teda kägistama. Kohus leiab, et eeltoodu tegelikkusele vastavuses on põhjust kahelda, sest see ei haaku muude usaldusväärsete tõenditega. Nimelt tuleneb tunnistaja M M ütlustest, et süüdistatav ei rääkinud midagi sellest, et talle on justkui kallale tungitud või teda on üritatud tappa või kägistada või meel midagi muud teha. Süüdistatav ise ei kaevanud, et kaelal on valus või et kaela pealt on katki. Kohtu hinnangul kui oleks tõesti eeltoodud kägistamine sündmuskohal aset leidnud, siis ei oleks seda süüdistatav jätnud ka politseipatrulli saabudes enda teada, sest nagu ta enda ütlustes välja tõi oli tal meeles, et ta on tingimisi karistatud. Arvestades seda, et süüdistataval on karistusregistri andmete kohaselt (KoTo, tõendite köide, tl 34-25) Viru Maakohtu 16.02.2021 otsuse järgi kriminaalasjas nr 1-21-474 mõistetud karistusest kandmata 1 a 8 k ja 11 päeva vangistust ning tal oli 05.03.2021 kehtiv katseaeg, siis pole kohtul alust kahelda süüdistatava ütluste tegelikkusele vastavuses selles osas. Seda ka seetõttu, et Viru Maakohtu 16.02.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-474 mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust, mis kuulus reaalselt vanglas ärakandmisele. Seega saab järeldada eeltoodust, et süüdistatav Sergei Matvejev oli teadlik sellest, mida tähendab pikaajalise karistuse ärakandmine kinnipidamisasutuses. Seega on põhjendatud asuda seisukohale, et kui süüdistatav oleks teostanud süüdistuses toodud ajal ja kohas hädakaitset, siis poleks ta jätnud seda sündmuskohale saabunud politseipatrullile ütlemata, arvestades ka tema tõrksust sündmuskohalt väljatoimetamisel, mida kinnitab asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaamera nr P33369 vaatlusest nähtuv (KoTo, tõendite köide, tl 50-63). 2.
  21. Ka ei saa tunnistaja O N ütlusi hinnates tähelepanuta jätta seda, et ilmselgelt ei ole ta ükskõikne selle kriminaalasja lõpptulemuse suhtes, tuues enda ütlustes välja, et kõiki kodutöid tegi Sergei Matvejev ja tal hakkab haigus õitsema närvide pärast, kuna süüdistatav on praegu kinni. Ka esitas ta küsimuse: „Milleks on vaja teda vanglasse saata? Ta ju niigi 10 aastat ära istunud G pärast“. Eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et kaheldav on selle tunnistaja objektiivsus toimunud sündmuste kajastamisel. Nimetatut kinnitab ka tema poolt välja toodu, mille kohaselt V. S tunneb ta halvast küljest. Samas oli ta ka kohtuistungil ise seda meelt, et ilma tõenditeta kellegi süüdistamine varguste toimepanemises põhjendatud ei ole. Seda, et tunnistaja O N ei tajunud sündmuskohal kõike täpselt kinnitab ka see, et süüdistataval küljevigastusi fikseeritud ei ole, kuigi tunnistaja ütluste kohaselt hoidis süüdistatav lisaks kurgule kinni ka küljest. Arvestades süüdistatava versiooni 05.03.2021 toimunust, kuhu oli kaasatud tema ja kannatanu ja mis eelnes hädakaitse teostamisele, siis pole võimalik kuidagi tervikpilti kokku panna selliselt, et sinna sobituksid ka kannatanu löögid vastu süüdistatava külge. Ka eeltoodu kinnitab seda, et süüdistatava versioon 05.03.2021 XXX asuvas majas toimunust ei vasta tegelikkusele. 2.
  22. Seda, et süüdistatava ütlused kannatanu kehalise väärkohtlemise faktiliste asjaolude kohta ei vasta tegelikkusele tõendab ka asitõendi vaatlusprotokoll koos CD-plaadiga (KoTo, tõendite 10 1-21-3195 köide, tl 14-18), milles on vaadeldud telefonikõne salvestist, mis oli tehtud Häirekeskusesse 05.03.2021 kell 22:37:18 numbrilt XXX (fail XXX.mp3). Nimetatud protokolli kohaselt kõne kestab 26 sekundit. Häirekeskuse töötaja räägib naishäälega: Jah! Häirekeskus! Teataja räägib naishäälega: Tere! Tagaplaanil on kuulda meesterahva hääl: Üldiselt … (ebaselgelt) … sattusin. Teataja: Tere! Palun vabandust… Häirekeskuse töötaja: Ma kuulan Teid. Tagaplaanil on kuulda meesterahva hääl: Kurat, kas kutsud mente… Häirekeskus: Hallo? Hallo? Hallo! Hallo, kas keegi räägib? Tunnistaja O N on enda ütlustes välja toonud, et ta helistas 112, kuid nemad ütlesid mitte midagi, et ei ole vaja kiirabi. Ta helistas sinna oma telefonilt. Tema telefoninumber oli sellel ajal XXX… ei mäleta viimaseid numbreid. Eeltoodud tunnistaja ütlused ei haaku seega asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga, sest sealt selgub üheselt, et helistamist ei peetud vajalikuks mitte seoses sellega, et pole vaja kiirabi, vaid hoopis sellega, et politseiametnikud ei saabuks sündmuskohale. 2.
  23. Eeltoodut kinnitavad ka kannatanu V S ütlused, mille kohaselt hiljem kahe päeva pärast kui ta hakkas seal koristama, siis leidis Sergei elukaaslase mobiiltelefoni ja loovutas politseile. Telefon oli katkine. Patarei oli ühes kohas ja too teises. Ta andis uurijale ära. Ta nägi seda telefoni enne Sergei elukaaslase käes, kellega ta tuli. Eeltoodu haakub tunnistaja G H ütlustega, mille kohaselt ta ei hakanud oma korteris politseid kutsuma, sest ta viskas telefoni minema ja tal oli karta, et tema telefon ka visatakse. Sergei koos oma naisega viskas telefoni ära. Sergei haaras telefoni käest ja viskas eemale. Ka nimetatu kinnitab seda, et süüdistatava ütlused selles osas, et tal tekkis seoses kannatanu tegevusega 05.03.2021 õigus hädakaitsele ei vasta tegelikkusele. Seda ka seetõttu, et kannatanu V S on enda ütlustes välja toonud, et ta ei vaadanud, kas S. Matvejevil oli mingisuguseid vigastusi sellel ajal, kui ta nende juurde tuli. Ausõna ei näinud, ei teadnud. Kahjuks ei võtnud S. Matvejev selle sviitri tema juuresolekul seljast, siis oleks tema versiooni kinnitatud, et tema olevat rebinud Sergei t-särki. Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide, tl 50-63) nähtub see, et Sergei Matvejevil oli 05.03.2021 õhtul asudes XXX asuvas majas sviiter seljas (vt kuvatõmmis nr 1). Seega kohtu hinnangul on tõendatud see, et kannatanu V S ei ole kuidagi seotud nende vigastustega, mis on fikseeritud süüdistataval isiku läbivaatuse protokollis (KoTo, tõendite köide, tl 26-32), kiirabikaardis (KoTo, tõendite köide, tl 33) ja väljavõttes haigusjuhtudest (KoTo, tõendite köide, tl 77). Kui jaatada ekslikult seda, et kannatanu V S on midagi varjata seoses süüdistataval Sergei Matvejevil esinenud vigastustega, siis oleks ta tõenäoliselt enda ütlustes välja toonud, et nägi süüdistataval vigastusi koheselt kui kutsumata külalised neile külla tulid, vähendamaks tõenäosust, et teda seostatakse süüdistataval esinenud vigastustega. Ka nimetatu kinnitab seda, et kannatanu V S kohtuistungil ütlusi andes ei ole moonutanud tõde 05.03.2021 kella 22:40 paiku XXX asuvas majas toimunu osas. 2.
  24. Kannatanu V S ja tunnistaja G H ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, et nende ütlused haakuvad asitõendi vaatlusprotokollis (KoTo, tõendite köide, tl 50-62) vaadeldud kõnega, mis on tehtud häirekeskusesse 05.03.2021 kl 22:41:48 telefoninumbrilt XXX. Kõne kestab 37 sekundit. Häirekeskuse töötaja räägib naishäälega: Häirekeskus kuuleb! Tere! Teataja räägib naishäälega vene keeles: Tere! Häirekeskus: Tere! Teataja: Aga võib politseid? Häirekeskus: Aga mis teil juhtus seal? Teataja: Minul pekstakse kutti verele. Häirekeskus: Aga kes seal peksis? Teataja: Teine XXX. Võib, palun, kiiresti? Häirekeskus: Mis aadress? XXX? Teataja: XXX. Häirekeskus: XXX? Jah? Teataja: Jah, XXX. Häirekeskus: XXX. Ja milline korter? Teataja: XXX. Kõne katkestatakse. Ka eeltoodud kõnest nähtub üheselt, et vägivalla rakendajaid oli üks ja see ei olnud tunnistaja G H 05.03.2021 püsisuhtes olev isik, vaid keegi 11 1-21-3195 teine, kelleks sai olla eeltoodud usaldusväärsete tõendite kohaselt üksnes süüdistatav Sergei Matvejev. 2.
  25. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul eeltoodud usaldusväärsete tõenditega tõendatud see, et 05.03.2021 ei viibinud süüdistatav S. Matvejev hädakaitseseisundis ning tema vastupidised detailirohked ütlused ei vasta seega tegelikkusele ning on kantud eesmärgist vältida kriminaalvastustust, mis kaasneb uue isikuvastase kuriteo toimepanemisega katseajal. Süüdistatava süüdiolek kuriteo toimepanemises 2.
  26. Vastavalt KarS § 32 lõikele 1 isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistab asjaolu. S. Matvejevi süüdivuses KarS § 32 lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Kuigi kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt pole võimalik üheselt tuvastada kuriteo toimepanemise motiivi, sest toimunu selgitamine armukadetusega jäi oletuste tasandile nagu ka see, et toimunu on seotud jutuga kolmest isikust, kelle hüüdnimed on M, T ja F, ei välista ka see kuidagi teo õigusvastasust ega süüd. II Süüdistus KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Süüdistatavale inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus 2.
  27. Sergei Matvejevile esitatud süüdistus lahkumisnõude täitmata jätmises on järgmine. Sergei Matvejevit süüdistatakse selles, et ta 05.03.2021 XXX kella 22:30 paiku vaatamata eluruumi seadusliku valdaja V S sellekohasele nõudmisele keeldus eluruumist lahkumast, tõukas eluruumi valdaja diivanile ja ronis talle otsa, hoides S kätt kinni ja püüdes S käest väänata pudelit, st kasutas eluruumi valdaja suhtes vägivalda. Selliselt pani Sergei Matvejev toime KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – valdaja poolt esitatud hoonest ja ruumist lahkumise nõude täitmatajätmise, mis on toime pandud eluruumi tungimisega ja vägivallaga. 2.
  28. Sergei Matvejevile inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu moodustab valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseaduslik täitmata jätmine, mis on toime pandud eluruumi tungimisega ja vägivallaga. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 32 kohaselt on valdus tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Ehkki õigussüsteemi terviklikkuse põhimõtet arvestades tuleks karistusõiguses valduse mõistet üldjuhul sisustada tsiviilõiguslikest arusaamadest lähtuvalt (RKKK 3-1-1-28-09 p-d 8.2-8.3), on kohtupraktikas omaks võetud arusaam, et tulenevalt kahe õigusharu ülesannete erinevusest ei ole valduse mõiste karistusõiguses täielikult kattuv asjaõigusliku valduse mõistega (RKKK 3-1-1-46-08 p 20; 3-1-123-11 p 12). Valdajana § 266 mõttes tuleb vaadelda eeskätt isikut, kes teostab hoone, ruumi, sõiduki või piirdega ala üle tegelikku võimu ja kes samas soovib seda võimu teostada ehk kellel on valitsemissoov (RKKK 3-1-1-23-11 p 12). Eluruumi mõiste sisustamisel ei tule lähtuda mitte niivõrd elamu ehituslikust tähendusest, vaid sellest, kas konkreetses ruumis toimub PS §-s 33 sätestatud kodu puutumatusega kaitstud tegevus ehk kas seda kasutatakse faktiliselt üksikisiku või isikute hulga (enamasti perekonna) elamiseks või on vastav ruum selleks mõeldud. 12 1-21-3195 2.
  29. Kohtu hinnangul on kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendatud see, et kannatanu V S oli 05.03.2021 XXX asuva eluruumi seaduslik valdaja. Nimetatu on tõendatud tema enda ütlustega, mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda ei ole ja mille kohaselt XXX puhul on tegemist elumajaga, kus ta elas koos enda elukaaslase G H. Kannatanu ütlustega haakuvad ka tunnistaja G H ütlused, mille kohaselt elas ta 05.03.2021 XXX ning ta üüris seda eramaja koos V S, kes on tema elukaaslane. Ka tuleb eeltoodud isikuliste tõendiallikate ütlustest see, et neil käis 05.03.2021 külalisi, kelleks olid Sergei Matvejev ja O N. Ka süüdistatav Sergei Matvejev ja O N pole eitanud seda, et nad olid 05.03.2021 külas XXX linnas aadressil XXX. Eeltoodut tõendavad ka tunnistaja M M usaldusväärsed ütlused ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 19-25), kust nähtub, et Sergei Matvejev peeti kinni 05.03.2021 kell 23:00 eramaja aadressil XXX. Samuti tõendab eeltoodut asitõendi vaatlusprotokoll 10.03.2021 (KoTo, tõendite köide, tl 50-63), kus on vaadeldud Narva Politseijaoskonna patrullpolitseiniku rinnakaameraga nr P33368 tehtud salvestust. 2.
  30. Kannatanu V S ja tunnistaja G H ütlused on küll vastuolus süüdistatava ja tunnistaja O N ütlustega selles osas, kas kannatanu saabus koju koos külalistega või oli juba kodus. Kohus leiab, et eeltoodu osas on andnud tegelikkusele vastavad ütlused kannatanu V S ja G H, kelle ütlused on omavahel kooskõlas. Samas kohtu hinnangul süüdistatav on üritanud viia eeltoodu osas kooskõlla enda ütlused tunnistaja O N ütlustega. Nii on tunnistaja O N enda ütlustes välja toonud, et nende juurde tuli S. Ta magas ja teda äratas Sergei, kellel oli puudu 40 sendist. Tema rahakotis oli pisiraha, tema meelest 28 senti ja 50 eurone. Ta andis neile 28 senti. Nad kutsusid takso välja, sõitsid poest läbi ja ta ostis kolm viinapudelit ja siis hakkasid sõitma XXX. Nad läksid sinna XXX, sest G hakkas halb. Süüdistatav Sergei Matvejevi ütluste kohaselt põhjuseks, miks
  31. märtsil otsustasid nad jälle külla minna on see, mida O rääkiski. Ta unustas S kohta, et ta on tulnud 40 sendi järele. Ta ikka mäletab, mis toimus
  32. märtsil sellel aastal. Nad saabusid S külla kolmekesi – O. N ja S, tulid taksoga kohale. Pakkus sõita külla O. N. Kohtu hinnangul annab aluse pidada eeltoodud versiooni tegelikkusele mittevastavaks see, et eluliselt usutav pole see, et süüdistatav unustas ära selle, et V S käis neil 05.03.2021 külas. Nimetatud külaskäigu asetleidmises annab aluse kahelda ka see, et süüdistatava Sergei Matvejevi ütluste kohaselt S peale vanglast vabanemist ähvardas teda tapmisega. Seega ei tundu eluliselt usutav see, et süüdistatav ajas üles tunnistaja O N, et anda kannatanule 40 senti. Eeltoodud versiooni tegelikkusele vastavuses annab aluse kahelda ka see, et tunnistaja O N on enda ütlustes välja toonud, et andis neile 28 senti, kuid tema hilisematest ütlustest ei tulene see, et kannatanu V S oleks ostnud odekolonni, sest ta ostis hoopis ise kolm pudelit viina, millega mindi külla ning mille olemasolu on kinnitanud kõik 05.03.2021 XXX alkoholitarvitamises osalenud isikulised tõendiallikad ja mille tegelikkusele vastavuses kohtul alust kahelda seetõttu ei ole. 2.
  33. Järgnevalt võtab kohus seisukoha selles osas, et kas on usaldusväärselt tõendatud see, et 05.03.2021 XXX kella 22:30 paiku vaatamata eluruumi seadusliku valdaja V S sellekohasele nõudmisele keeldus süüdistatav Sergei Matvejev eluruumist lahkumast. Süüdistatava Sergei Matvejev ei ole tunnistanud ennast süüdi talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Tema ütluste kohaselt kannatanu ärritus millegi peale, kargas püsti ja ütles, et minge siit ära. Ta ütles, et nad äsja tulid ja sa ajad neid juba välja. Kannatanu hakkas siis karjuma, et ta tahab magada. Ta ütles, et nad jäävad viieks minutiks ja koos O lahkuvad. Neil oli vaja kutsuda takso välja ka. Vastuseks seepeale haaras kannatanu oma parema jala juurest viinapudeli, kust oli pisut rüübatud. Kannatanu vehkis sellega ja ta arvas, et V S tahab lüüa sellega. Ta lükkas käega kannatanu diivani peale. Ta sattus kannatanu peale, ronis kannatanu peale ja hakkas pudelit 13 1-21-3195 käest haarama. Ta ei keeldunud eluruumist XXX lahkumast S nõudmisel. Ta ütles vaid, et nad kutsuvad takso O jaoks. Tal ei olnud võimalust kohe lahkuda sellest eluruumist. S ei võimaldanud seda. Kannatanu muutus ju närviliseks, haaras pudeli ja vehkis pea kohal. 2.
  34. Eeltoodud süüdistatava ütluste pinnalt saab järeldada, et ta võis jätta ebaseaduslikult täitmata kannatanu V S kui eluruumi valdaja poolt esitatud lahkumise nõude, kuna kohtu hinnangul, arvestades tema poolt välja toodut, oli tal võimalik objektiivselt seda täita. Nii tuleneb kannatanu V S ütlustest, et nad sõimasid. Pärast siis Sergei tõusis püsti, võttis pudeli ja siis järgnevalt tal lihtsalt läks silme eest pimedaks ja verd hakkas jooksma. Kannatanu ei ole enda ütlustes täpsustanud, milles see sõimamine seisnes ja kas selle käigus esitas ta ka kui eluruumi valdaja süüdistatavale lahkumisnõude või pidi süüdistatav Sergei Matvejevile saama selgeks, et tema viibimine teatud kohas ei ole enam kooskõlas selle valdaja tahtega. Nimelt tuleneb tema ütlustest, et nad rääkisid jamast. Millestki tähtsast ei olnud juttu. Võib-olla ütles ta midagi välja, mille peale Sergei muutus vihaseks. Võib-olla valesti siis väljendas ennast või ütles ekslikult midagi. Ta ütles, et juttu oli maast ja ilmast. Ka ei ole tunnistaja G H olnud kindel enda ütlustes selles, kas kannatanu V S esitas 05.03.2021 kella 22:30 paiku lahkumisnõude tema eluruumist XXX lahkumiseks. Tema ütluste kohaselt vist palus S Matvejevil lahkuda nende majast tol päeval. Ta ei mäleta. Ta ei mäleta sellest, kuna joobes oli. Ka on ta enda ütlustes välja toonud, et nende meeste vahel oli enne seda, kui Matvejev S pudeliga pähe lõi normaalne suhtlemine. Tunnistaja O N ütlustest ei tulene, et talle oleks teada tõendamiseseme asjaolud seoses süüdistatavale inkrimineeritava lahkumisõude täitmata jätmisega. Ta on küll kaitsja küsimusele vastanud, et kui tol päeval
  35. märtsil saabusid nad viinaga S külla, siis hiljem S ei palunud Matvejevil lahkuda tema majast välja. Samas on tunnistaja ka välja toonud enda eelnevates ütlustes, et kõike 05.03.2021 toimunud XXX ta ei mäleta, kuna loomuliku vajaduse tõttu väljus ta. Hilisemates ütlustes selgus, et kui ta tuppa sisse tuli, läks ta kohe sinna ja magas. 2.
  36. Omavoliline sissetung või lahkumisnõude täitmata jätmine on toime pandud vägivallaga (p 2), kui selle käigus pannakse toime mõni
  37. ptk
  38. jao
  39. jaotises „Vägivallateod“ nimetatud süüteokoosseisule (§-d 120-121) vastav tegu (RKKK 3-1-1-25-07; 3-1-1-10-08). Nagu kohus eelpool, andes hinnangut süüdistuse KarS § 121 lg 2 p 3 põhjendatusele, välja tõi, siis ei vasta tegelikkusele süüdistatava ütlused selles osas, et kannatanu V S eeltoodud nõudmisele tõukas ta eluruumi valdaja diivanile ja ronis talle otsa, hoides S kätt kinni ja püüdes S käest väänata pudelit, st kasutas eluruumi valdaja suhtes vägivalda. Seda, et oleks toimunud süüdistuse sisus ära toodud vägivalla kasutamine ei tõenda ka ükski teine kohtule esitatud usaldusväärne tõend. 2.
  40. Ka ei ole võimalik kohtule esitatud usaldusväärsete tõendite pinnalt järeldada seda, et süüdistatav Sergei Matvejev 05.03.2021 tungis XXX kella 22:30 paiku eluruumi, kus elasid kannatanu V S ja O N. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Siiski ei pea sissetungimine olema tingimata seotud füüsiliste tõkete ületamisega (mida võib nimetada ka sissemurdmiseks), selleks on igasugune õigusvastane sisenemine, toimugu see siis kaitseotstarbeliste füüsiliste tõkete ületamise, pettuse või valvuri äraostmisena (RKKK III-1/1-12/95) vms. Ka eluruumi sisenemine nt suletud, kuid lukustamata ukse lahtilükkamisega on sissetungimine (RKKK III1/1-3/94). Seega on sissetungimine tihedalt seotud sisenemise ebaseaduslikkusega (vt Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne lk 850 p 3.6.1.). 2.
  41. Nagu kohus eelpool välja tõi, siis on usaldusväärsed kannatanu V S ja tunnistaja G H ütlused selles osas, et keegi neist ei kutsunud 05.03.2021 külla süüdistatav Sergei Matvejevit ja tunnistaja O N. Nii tuleneb tunnistaja G H ütlustest, et ta ei saanud aru, miks Sergei Matvejev 14 1-21-3195 koos oma elukaaslasega neile sellel õhtul külla tulid. Mitte keegi neid ei kutsunud. Kui nad ukse taga koputasid ja sisse astusid ei öelnud nad mitte midagi. Nad tulid viin käes. Nad võtsid istet ja hakkasid puhkama. Kannatanu V S ütluste kohaselt mitte keegi neid ei kutsunud
  42. märtsi õhtuks nende juurde külla. Nad tulid, sõitsid nende juurde ise. Nad tõid kaasa kolm viinapudelit. Mitte midagi ei rääkinud nad, miks nad nende juurde tulid, ainult tere ja hüvastijätt. Kohtu hinnangul, arvestades tunnistaja G H ütlustest tulenevat koputamist enne eluruumi sisenemist, siis annab see aluse asuda seisukohale, et elamiseks kasutatavasse ruumi tungimine ei ole usaldusväärselt tõendatud. Põhjendatud on asuda kohtule esitatud usaldusväärsete tõendite pinnalt ka seisukohale, et selleks tõenäoliselt puudus ka vajadus, arvestades seda, et nad ei tulnud külla tühjade kätega ning pärast seda asuti ühiselt külakosti tarbima. Kohtul peavad olema objektiivsed tõendid, mille pinnalt saab öelda, et toimus eluruumi tungimine. Käesoleval juhul sellised tõendid puuduvad. Nimelt pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, kes avas ja millistel asjaoludel 05.03.2021 eluruumi XXX ukse. Kooskõlas

§ 7lg 3 põhimõttega tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks.

2.37. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et usaldusväärselt ei ole tõendatud see, et Sergei Matvejev on toime pannud süüdistuses toodud ajal ja kohas KarS § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. See ei too aga automaatselt kaasa tema õigeksmõistmist. Riigikohus on selgitanud, et

§ 274

lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus lõpetada, kui

§ 199lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele.

Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. mai
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-12, p 12.). Käesoleval juhul ei ole välistatud, et Sergei Matvejev on toime pannud väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 266 lg 1 järgi. Süüdistatava käitumises võimaliku väärteo tunnuste sedastamine välistab tema õigeksmõistmise ja kriminaalmenetlus tuleb lõpetada. Väärteomenetluse läbiviimine on võimalik, kuna KarS § 81 lg 3 kohaselt ei ole väärtegu veel aegunud. III Süüdistatavale mõistetav karistus 2.
  5. Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost ning üldjuhul ei või süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Siiski tuleb lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest vältimatult arvestada ka süüdistatava isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. mai
  7. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04 ja
  8. veebruari
  9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06). Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04). 2.
  10. Kohus peab süüdistatavale karistuse mõistmisel vajalikuks juhtida ka tähelepanu sellele, et kuigi kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja 15 1-21-3195 menetlusõiguslikest nõuetest ja esitama vastavalt

§ 312

p-le 5 mõistetava karistuse kohta põhistused, on sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. juuni
  2. a otsus kriminaalasjas 3-1-1-79-03). 2.
  3. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate/raskendavate asjaolude esinemisele nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11, p 11). Isiku süü suuruse kindlakstegemisel tuleb seejuures lähtuda eelkõige asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest ja nendes kajastuvast teo ebaõiguse mahust. Nii on asutud ka seisukohale, et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema teosüüd reeglina suurena (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes (Riigikohtu otsus nr 3-11-18-11, p 8.1). Samuti näitavad süü suurust mitme kuriteo toimepanemine, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus ja tagajärje raskus (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-76-12, p 7). 2.
  4. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Sergei Matvejev on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Nimelt nähtub tema karistusregistri väljavõttest (KoTo, tõendite köide, tl 34-35), et teda on varasemalt karistatud Viru Maakohtu 16.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15779 KarS § 113 järgi 10 aasta pikkuse vangistusega. Samuti on teda karistatud Viru Maakohtu 16.02.2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-474 KarS § 121 lg 2 p -de 2 ja 3 järgi 2 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 3 kuud ja 19 päeva. KarS § 74 lg-te 1, 2 ja 3 alusel määrati, et ülejäänud osa karistusest, s.o 1 aasta 8 kuud ja 11 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui Sergei Matvejev ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg 2 p-des 2 ja 21 ning lg-s 4 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi (KoTo, tõendite köide, tl 36-47). Seega on Sergei Matvejevit varasemalt karistatud juba ühe kõige raskema isikuvastase kuriteo toimepanemise eest ja käesoleval aastal ka samalaadsete kuritegude toimepanemise eest. 2.
  5. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad tulenevalt KarS §-dest 57 ja
  6. Hinnates süüdistatava süü suurust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, leiab kohus, et see on keskmisest suurem. Seda seetõttu, et süüdistatava poolt toime pandud kuriteo tulemuseks on see, et kannatanu V S näol on siiani armid. Nähtuvalt isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 5-9) vaadati läbi V S, kelle näol vasakult on kolm õmblust. Kohtul ei ole alust kahelda ka kannatanu ütluste tegelikkusele vastavuses selles osas, et see vigastus, mille ta sai, ei paranenud, pea valutab ja ühel pool otsmikku ka. Ta peab selle jaoks ka ravimeid võtma. Ta võtab peavalu vastu ja määrib salviga, et see arm leevenduks. Enne seda kui teda pudeliga löödi, siis mitte kunagi ei esinenud tal peavalud. Ka tunnistaja G H tõi kohtuistungil kannatanu ütlustega haakuvalt välja, et viimasel valutab siiamaani nägu ja on armid. Viimati nimetatut nägi kohus ka oma silmaga pärast seda kui kannatanu võttis kohtuistungil maski eest. Seega tuleneb eeltoodust, et seoses süüdistatava Sergei Matvejevi poolt toime pandud kehalise väärkohtlemisega kannatanu elukohas 05.03.2021 on kannatanu V S elukvaliteet oluliselt halvenenud ja nimetatu suurendab ka süüdistatava süüd toimepandus. Seega on kohtu hinnangul prokuröri poolt taotletud üle keskmäära jääv karistus, s.o 3 aasta pikkune vangistus Sergei Matvejevile KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest igati põhjendatud, sest arvestamata ei saa jätta ka seda, et teda on varasemalt kahel korral karistatud juba isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ja uue vägivallateo pani ta toime katseajal. Arvestades süüdistatava eeltoodud karistusregistri andmeid ja andmeid tema legaalse sissetuleku kohta (KoTo, tõendite 16 1-21-3195 köide, tl 48-49), siis on pöördumine kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse poole karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks välistatud. Kuna Sergei Matvejev pani talle inkrimineeritava kuriteo toime kehtival katseajal, siis tuleb suurendada KarS § 65 lg 2 alusel talle mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.02.2021 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-21-474 järgi ära kandmata karistuse, s.o 1 aasta 8 kuu ja 11 päeva vangistuse võrra ning mõista Sergei Matvejevile liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 11 päeva vangistust. KarS § 65 lg 3 ls 2 kohaselt kui üks kogumit moodustavatest karistustest on ärakandmata reaalne vangistus, mõistetakse liitkaristuseks reaalne vangistus. Asjakohane on viidata ka sellele, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (Riigikohtu otsus nr 31-1-99-06). 2.
  7. KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aeg, arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Seega KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks 05.03.2021, s.o aeg, mil Sergei Matvejev peeti kahtlustatavana kuriteo toimepanemises kinni (KoTo, tõendite köide, tl 19-25) ning millist aega loeti tema vahistamisaja alguseks. IV Kohtu seisukoht süüdistatavale kohaldatud tõkendi osas 2.44.

§ 306

lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Kohus leiab, et arvestades Sergei Matvejevile mõistetud pikaajalist vangistust on põhjendatud jätta talle kohaldatud tõkend muutmata kohtuotsuse täitmise tagamiseks ja jätta ta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumist ning pärast seda tõkend vahistamine tühistada. V Kohtu seisukoht asitõendite suhtes võetavate meetmete osas 2.

  1. Riigikohus on
  2. mai 2007.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-14-07 p-s 11 välja toonud, et lahendades asitõenditega seonduvaid küsimusi, tuleb lähtuda asitõendi olemusest ja õiguslikust kuuluvusest. Kriminaalasja juurde võib jätta vaid kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmise. Muudel juhtudel tuleb need vastavalt seadusele omanikule tagastada, hävitada, anda riigi omandisse või realiseerida tsiviilhagi katteks (

§ 126

). 2.46.

§ 126

lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et 2 CD-R plaati häirekeskuse kõnesalvestusega ja DVD-R plaadid (vormikaamera videosalvestisega ja arestimaja videosalvestisega), mis asuvad hoiul kriminaalasja 17 1-21-3195 materjalides, on põhjendatud jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde, kuna tegemist on kuriteojäljega asitõenditega. 2.47.

§ 126

lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Punast värvi mobiiltelefon Nokia, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna asitõendite hoidlas, tuleb tagastada tunnistaja O N kui selle omanikule. VI Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas 2.48. Kohtuvaidlustes, mis toimusid 04.06.2021, esitas süüdistatava kaitsja taotluse, et kohus mõistaks õigeksmõistva kohtuotsuse korral riigilt välja Sergei Matvejevi poolt vahi all viibitud aja eest 4517, 20 eurot. 2.49.

§ 312

p 81 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) kohaselt. Eeltoodud seadus kehtib alates 01.05.2015 ning selle seaduse § 1 lg-de 1-3 kohaselt sätestab see seadus menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Kui seadusega pole sätestatud teisiti, kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhul. 2.

  1. SKHS § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus otsustab kahju hüvitamise kohtumääruse või kohtuotsusega. 2.
  2. Nähtuvalt 01.06.2021 kohtuistungi protokollist (KoTo, I köide, tl 183) lõpetas kohus sellel päeval toimunud kohtuistungil kohtuliku uurimise selles kriminaalasjas. Süüdistatava kaitsja esitas nähtuvalt 04.06.201 kohtuistungi protokollist (KoTo, II köide, tl 3, tl 9-11) alles kohtuvaidlustes kaitsekõnet pidades taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega pole eeltoodud taotlus esitatud kohtule õigeaegselt, mis tingib selle läbivaatamata jätmise. VII Kohtu seisukoht menetluskulude suuruse ja hüvitamise osas 2.
  3. Vastavalt

§ 189

lg-le 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Kohus peab

§ 180lg 1 alusel põhjendatuks Sergei Matvejevilt välja mõista kõik menetluskulud, mis on seotud süüdistuse Kar

S § 121 lg 2 p 3 järgi menetlemisega. 2.53.

§ 183

lg 1 kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Kui väärteomenetlus jäetakse alustamata, jäävad menetluskulud riigi kanda. 18 1-21-3195 2.54. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 p 4).

2.55.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud hüvitada süüdimõistetul. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-05). 2.56.

§-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Sergei Matvejevilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 876 eurot, milline summa vastab 1, 5 kuupalga alammäärale, kuna 2021.a kehtestatud kuupalga alamäära suurus on 584 eurot. 2.

  1. Sergei Matvejevile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest on kohtueelsel uurimisel määratud tasu kokku 553,44 eurot (KoTo, tõendite köide, tl 64-76). Eeltoodud riigi õigusabi kulu ei ole tekkinud seoses Sergei Matvejevile esitatud süüdistusega KarS § 266 lg 2 p 1 ja 2 järgi, kuna prokurör täiendas süüdistust selle süüdistuspunktiga alles 01.06.2021 toimunud kohtuistungil, mil kohus oli kohtuliku uurimise lõppstaadiumis. 2.
  2. Käesolevas kriminaalasjas on Sergei Matvejevile riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest kohtumenetluses määratud tasu 1406, 04 eurot (KoTo, tl 15- 24). Arvestades taotluses riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisel ära toodud kaitsetoiminguid on põhjendatud asuda seisukohale, et enamik neist on seostatavad Sergei Matvejevile riigi õigusabi osutamisega kaitsmaks kaitsealust KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises esitatud süüdistusega. Nähtuvalt 01.06.2021 kohtuistungi protokollist esitas prokurör ca kell 15:00 süüdistusakti täienduse, mis tingis süüdistatava täiendava ülekuulamise ja kohtuistung lõppes sellel päeval natuke enne kella 16:
  3. Seega kohus leiab, et põhjendatud on jätta seoses 01.06.2021 toimunud kohtuistungiga kaitsjatasust 64, 80 eurot (sh käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. 2.
  4. 04.06.2021 kohtuistungi protokollist nähtub see, et see kohtuistung kestis kell 08:59:1711:22:16, mis on kooskõlas ka eeltoodud tasutaotluses märgitud toimingu kestvusega. Selle kohtuistungiga tekkis kaitsjal õigus kaitsjatasule summas 153, 60 eurot (sh käibemaks). Kohus peab põhjendatuks jätta eeltoodud summast pool, s.o 76, 80 eurot riigi kanda

§ 183lg 1 alusel seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega süüdistuses Kar

S § 266 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Seoses kohtuotsuse kuulutamisega on kohus pidanud kaitsjatasu taotlust rahuldades põhjendatud kaitsjatasuks 43, 20 (sh käibemaks) eurot. Kohus peab põhjendatuks jätta eeltoodud summast pool, s.o 21, 60 eurot Eesti Vabariigi kanda

§ 183lg 1 alusel seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega süüdistuses Kar

S § 266 lg 2 p 1 ja 2 järgi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta kohtumenetluses seoses riigi õigusabi osutamisega tekkinud kulust, s.o 1406, 04 eurost Eesti Vabariigi kanda

§ 183lg 1 alusel 163, 20 eurot.

Eeltoodud menetluskulu ei oleks tekkinud ka väärteomenetluses ja seega ei ole põhjendatud

§ 183lg 2 alusel jätta see menetluskulu otsustamiseks väärteomenetluse lahendis.

2.60. Kokkuvõtvalt on põhjendatud mõista Sergei Matvejevilt seoses riigi õigusabi osutamisega välja 1796, 28 (1242,84+553, 44) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb

§ 180

lg 1 alusel mõista Sergei Matvejevilt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna 2672, 28 (1796, 28+876) eurot. 2.61. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, siis tuleb

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestada kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi 19 1-21-3195 kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seega peab kohus süüdimõistva otsuse tegemise korral kaaluma, kas jätta kõik menetluskulud süüdimõistetu kanda või kohustada süüdimõistetut hüvitama menetluskulud üksnes osaliselt ja kas on põhjendatud määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 2.62. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tulenevalt

§ 180

lg-st 3 põhjendatud jätta osa eeltoodud menetluskuludest riigi kanda, arvestades Sergei Matvejevi varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades seda, et Sergei Matvejev on üle kümne aasta viibinud kinnipidamisasutuses ning tema lähiajal vabaduses viibimise aeg on jäänud lühikeseks ning üldteada olevalt on vanglas teenitav sissetulek väike, siis pole põhjendatud jaatada seda, et tegemist on majanduslikult hästi kindlustatud isikuga. Nimetatut kinnitab ka kriminaalasja materjalidest tulenev, kust selgus, et ta ei ela endale kuuluvas korteris, vaid jagab eluaset veel lisaks enda elukaaslasele kahe isikuga. Seda, et süüdistava varaline seis on nadi kinnitab ka tema enda poolt kohtuistungil välja toodu, mille kohaselt viinapudel maksab nii palju, et ta ei teeni nii palju raha päevas. Kohtul pole alust kahelda süüdistatava eeltoodud ütluste tegelikkusele vastavuses, arvestades seda, kui palju aastaid on tal tulnud veeta kinnipidamisasutuses, kus enda majandusliku järje parandamine on piiratud. Seega peab kohus põhjendatuks jätta eeltoodud menetluskuludest, s.o 2672, 28 eurost riigi kanda 672, 28 eurot. 2.63. Arvestades välja mõistetava menetluskulu, s.o 2000 euro suurust ja seda, et karistuseks on reaalne vangistus ning kinnipeetule ei ole kinnipidamisasutuses tagatud töö tegemise võimalus, siis määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2021 kohtuotsusega. 20

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.