← Eesti

2-20-11973/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-11973 Tsiviilasi A.A. hagi G.O. vastu elatise saamiseks 2628 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik G.O. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant/kostja: G.O. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilja Zuev Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja/hageja: A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja: O.D. (eestkostja) RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud G.O. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaksmääramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 1 Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
  8. Hageja esitas
  9. augustil 2020 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimummääras alates
  10. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja vajadused moodustavad ühes kuus kokku 585 eurot. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust. Hageja elab talle määratud eeskostja juures. Kostja on hageja isa. Kostja viibib alates novembrist 2019 vahi all, jaanuaris 2021 on oodata kohtuotsust. Hageja märkis vajalikeks kulutusteks - 100 eurot eluasemekulu, kulutused toidule 300 eurot, transpordile 50 eurot, sidekulud 10 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, koolikohustuse täitmise kulud 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot kalendrikuus keskmiselt aasta lõikes. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust.
  11. Kostja leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt, hageja kulud on ülepaisutatud. Kostja viibib alates
  12. aasta novembrist vanglas, sissetulekut ei ole, vanglas ei ole võimalik tööd saada. Kostjal ei ole Eesti Vabariigis vara, kostja on Venemaa kodanik. Kostja pakkus kokkuleppe korras maksta hagejale elatist määras 100 eurot kuus, arvates, et sugulased saavad sellisel määral hagejale kostja asemel elatusraha maksta ajal, mil kostja ise asub vanglas. MAAKOHTU OTSUS
  13. Viru Maakohus rahuldas
  14. jaanuari
  15. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 292 eurot alates
  16. augustist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni
  17. oktoobril
  18. Juhul, kui hagejale elatise maksmise perioodil muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäär, arvestatakse hageja igakuise elatise määraks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu (kuutasu) alammäärast. Maakohus kohustas kostjat tasuma igakuis elatusraha hageja arveldusarvele Swedbankis hiljemalt jooksva kuu esimeseks kuupäevaks koos vastava selgitusega. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.
  19. Vaidlust ei ole, et kostja on hageja isa ning hagejale ülalpidamist andma kohustatud isikuks. Hageja on alaealine laps ja õigustatud elatist nõudma. Hageja elab kostjast eraldi, kostja viibib vanglas ning kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida.
  20. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse
  21. detsembri
  22. a määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  23. jaanuarist 2020 minimaalne kuutöötasu 584 eurot ja sellest pool ehk elatise minimaalne summa 292 eurot kuus.
  24. Maakohus on seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi 2 kohtumenetluses tõendada (Riigikohtu
  25. märtsi
  26. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).
  27. Kostja ei ole hageja igakuiste kulude osas konkreetseid vastuväiteid esitanud ega hageja väiteid ümber lükanud. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid, millest võiks järeldada, et hageja kulud on ülemäära suured ega vasta hageja vajadustele. Maakohus luges hageja igakuiste vajaduste minimaalseks suuruseks 585 eurot, millest kostja peab kandma 292 eurot, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud igakuise elatusraha miinimumäärale.
  28. Maakohus leidis, et kostja vangistuses viibimine ei ole PKS § 102 lg 2 kohane mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut lapse ülalpidamiseks ning ta ei vabane ülalpidamiskohustusest põhjendusega, et tal sissetulek ja vara puuduvad. Ka vangistuses viibides peab kostja tegema kõik selleks, et tema laps saaks elatist. Kostjal on võimalik kasutada sugulaste või teiste vabaduses viibivate isikute abi oma lapse ülalpidamisel, peale süüdimõistmist asuda vanglas tööle või vabanemisel koheselt leida töökoht või muu sissetulek ja hakata hagejat ülal pidama. Vangistuses viibimine ei ole selline objektiivne takistus ülalpidamiskohustuse täitmata jätmiseks, mida kostja ise mõjutada ei saanud. Kostja ise on oma eluviisiga jõudnud selleni, et temalt on võetud vabadus. Eluviisi valikul pidi kostja arvestama, et tal on alaealine laps ülal pidada ning vastavalt ka käituma. Vabaduse kaotus oli kostja enda valik, mitte objektiivne põhjus, mida kostja ise ei oleks mõjutada saanud. Maakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis oleks kooskõlas PKS § 102 lg 2 eesmärgiga ning seetõttu ei ole põhjendatud elatise vähendamine alla PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäära.
  29. Maakohus selgitas pooltele, et elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459). Kuna maakohus rahuldas hagi, jäid menetluskulud kostja kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  30. Kostja esitas
  31. veebruaril 2021 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Viru Maakohtu
  32. jaanuari
  33. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt määrata elatiseks 100 eurot kuus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja oli vahistatud alates
  34. aasta novembrist.
  35. jaanuaril 2021 langetati tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus, mille kohaselt määrati talle 7 aastat vangistust ning tal tuleb hüvitada 10 000 eurot menetluskulusid. Kostjal ei ole vara ega sissetulekut. Vanglas on isiku võimalused tulu teenimiseks piiratud. Kohtuotsusega määratud summat arvestades koguneb kostjal pikaajalise vangistuse tagajärjel suur võlgnevus, mida ei ole võimalik kuidagi kustutada. See ei ole proportsionaalne lahend, ei ole arvestatud kostja varalist olukorda. Maakohus ei ole kontrollinud hageja väljaminekuid ega vajadusi. Kui maakohus jätab hagi rahuldamata või määrab alternatiivselt elatisena 100 eurot kuus, siis oleks hagejale tagatud elatise tasumine ja kostja varalise olukorra kaitse. 3
  36. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
  37. jaanuari
  38. a otsus muutmata. Kostja viibimine vanglas ei ole põhjus hageja ülalpidamiseks elatise tasumata jätmiseks. Laps vajab toitu ja majutust iga päev. Hageja ei pea tõendama, millised kulud tal on. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
  40. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõigust. Kostja seisukoht, et maakohus ei kontrollinud sisuliselt hageja kulutuste suurust ei ole õige. Hageja esitas hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks minimaalses seaduses sätestatud määras ja märkis hagiavalduses milliseid kulusid ja millises suuruses ta peab igakuiselt kandma. Maakohus märkis, et kostja ei ole kulutuste suurust vaidlustanud ega esitanud väiteid, et need on osaliselt põhjendamatud. Ringkonnakohus leiab, et hagiavalduses toodud kulutused ei ole ebamõistlikult suured ega põhjendamatud. Nõudes elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras ei pea hageja enda vajaduste suurust tõendama, piisab põhistamisest. Maakohus viitas PKS § 102 lg-s 2 toodud alustele, mis annavad kohtule õiguse elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära ning jõudis põhjendatult järeldusele, et kostja poolt esile toodud asjaolud ei anna alust elatise väljamõistmiseks väiksemas määras. Õige ei ole ka kostja väide, et maakohtus selgus asja arutamise käigus, et kostjal ei ole vara ega sissetulekut. Kostjat esindas õigusteadmistega esindaja ning kostja kohustus oli oma vastuväited maakohtule esitada ning vajadusel neid tõendada. Kostja on nii hagi vastuses kui apellatsioonkaebuses tuginenud üksnes asjaolule, et ta viibib vanglas ja vangla ei paku tööd. Nimetatud asjaolu tõendab, et kostjal puudub käesoleval ajal töine sissetulek vanglas, kuid see ei välista kostjal muude sissetulekute või vara olemasolu. Kostja ei esitanud asjaolusid, mis kinnitaksid või annaksid võimaluse kontrollida väidet, et kostjal üldse vara ja sissetulek puudub. Kostja on Venemaa kodanik, maakohtus väitis ta, et tal ei ole Eesti Vabariigis vara. Kostja on viibinud ja elanud erinevates riikides, mistõttu võib ta vara omada väljaspool Eesti vabariiki. Põhjuse tema kriminaalkorras süüdimõistmiseks andis tulutoomisele suunatud ebaseaduslik tegevus (inimkaubandus). Õige on maakohtu seisukoht, et kostja on end teadlikult seadnud olukorda, mille tulemusena ta peab kandma karistust vanglas ning see iseenesest ei anna iseseisvat alust vähendada elatise suurust. Kostja oli nõus tasuma elatist 100 eurot kuus. Ebaselgeks jääb, millistest vahenditest kostja enda pakutud summas elatist tasuks. Kostja viitas sugulaste abile, kuid millega on põhjendatud summa 100 eurot, seda kostja vastusest ega apellatsioonkaebusest ei selgu.
  41. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata põhjendamatuse tõttu ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.