Obsah (6)

§ 163§ 376§ 333§ 652§ 657§ 368

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-18-1

§ 163lg 1 tähenduses nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt.

Seetõttu jättis maakohus

§ 163lg 1 esimese lause kolmanda alternatiivi alusel menetluskulud poolte endi kanda.

5 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning menetluse kestel kaebuse täienduse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega:
2. Jätta Renald Kärmase hagi rahuldamata;
3. Rahuldada B. Hallingu vastuhagi;
4. Jagada B. Hallingu ja Renald Kärmase ühisomandis olev XX kinnistu (registriosa number XXXXX, pindala 32 793 m²) reaalosadena kaheks iseseisvaks kinnistuks ligikaudsete pindaladega vastavalt 20 000 m² ja 12 793 m². 3.
5. Jätta moodustatav kinnistu pindalaga 20 000 m², millel asub kõrvalhoone, B. Hallingu ainuomandisse ja moodustatav kinnistu pindalaga 12 793 m², millel asub elamu, Renald Kärmase ainuomandisse vastavalt vastuhagiavaldusele lisatud plaanile.
6. Alternatiivselt eraldada kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, lõunapoolses servas vastavalt käesolevale menetlusdokumendile lisatud plaanile (lisa 1) maatükk ligikaudse pindalaga ca 21 842 m², millest moodustatav iseseisev kinnisasi koos selle oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist B. Hallingu ainuomandisse. 4.
7. Kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, põhjapoolsest osast moodustada iseseisev kinnisasi ligikaudse pindalaga ca 10 951 m², mis koos selle oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist Renald Kärmase omandisse.
8. Teise alternatiivina eraldada kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, lõunapoolses servas vastavalt käesolevale menetlusdokumendile lisatud plaanile (lisa 2) maatükk pindalaga ca 15 000 m², millest moodustatav iseseisev kinnisasi koos selle oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist B. Hallingu ainuomandisse. 5.
9. Kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, põhjapoolsest osast moodustada iseseisev kinnisasi pindalaga ca 17 793 m², mis koos selle oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist Renald Kärmase ainuomandisse.
10. Määrata, et XX kinnistu jagamisega ja uute katastriüksuste moodustamise ning kinnistamisega seotud kulud jäävad võrdsetes osades Renald Kärmase ja B. Hallingu kanda;
11. Jätta moodustatavate kinnistute piiril asuv puurkaev kui tehnorajatis võrdsetes mõttelistes osades XX kinnisasja jagamisel moodustatavate kinnistute omanike kaasomandisse.
12. Alternatiivselt kohustada Renald Kärmast andma nõusolek tasuta reaalservituudi seadmiseks XX kinnistu jagamisel moodustatava kinnistu, milline jääb B. Hallingu ainuomandisse (valitsev kinnistu), veega varustamiseks XX kinnistu jagamisel moodustatavale ja Renald Kärmase ainuomandisse jääval kinnistul (teeniv kinnistu) asuvast puurkaevust ja teenival kinnistul paikneva puurkaevu ja veetrassi valitseva kinnistu veega varustamiseks ning kohustada Renald Kärmast omal kulul rajama XX kinnistu jagamisel moodustatava kinnistu, milline jääb B. Hallingu ainuomandisse, kinnistu piirini veetrass, mis võimaldab reaalservituuti teostada.
13. Märkida lahendis, et XX kinnistu jagamiseks ja uute kinnistute moodustamiseks vajalikke nõusolekuid ja tahteavaldusi, samuti reaalservituudi seadmiseks vajalikke nõusolekuid ja tahtavaldusi asendab käesolevas asjas jõustunud kohtulahend.
14. Tuvastada, et vaidlusalune maal kuulub Renald Kärmase ja B. Hallingu ühisomandisse.
15. Jätta menetluskulud Renald Kärmase kanda.
16. Märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui tegi hageja alternatiivnõude kohta otsuse ilma, et oleks nõude menetlusse võtnud või teatanud pooltele muul viisil, et ta hageja alternatiivnõuet menetleb. 6 Samuti ei nähtunud kohtuistungi protokollist, et maakohus oleks pooltega arutanud ühisomandi lõpetamise viiside sobivust. Maakohus rikkus pooltega asjaolude arutamise kohustust. Kui maakohus oleks kostjale selgitanud, et tema poolt vastuhagis nõutud ühisomandi lõpetamise viis ei pruugi olla mõistlik, oleks kostjal olnud võimalik vastuhagi muuta või täiendada. Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et hageja pakutud kinnistu reaalosadeks jagamise viis on õiglane ja mõlema ühisomaniku huvides. Arvestades kinnistu väärtust ja kostjale kuuluvat pärandiosa suurust, ei ole võimalik kompensatsioonina tasutav summa piisav, et rajada kinnistule elamiskõlblik hoone. Seevastu kostja pakutud ühisomandi lõpetamise viisi korral oleks kostjal võimalik viia abihoone sellisesse seisukorda, et seda saaks eluasemena kasutada. Privaatsuse säilitamise kaalutlus on asjakohatu. Hageja elukoht on XX ning temale kuuluval XX kinnistul juba asub elamu, mida hagejal on võimalik kasutada. Eeltoodust tulenevalt rikkus maakohus otsuse tegemisel Riigikohtu juhiseid, mille kohaselt peab kohus kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega. Kostja loobus maali enampakkumisel võõrandamise nõudest, ent jäi tuvastusnõude juurde. Maakohus ei võtnud arvesse, et T.P. ja T.K. kinnitasid 21.12.2017 lepingute punktis 1.1.5, et kuni lepingu sõlmimiseni ei olnud nad neile kuuluvaid mõttelisi osasid pärandvara ühisusest kellelegi võõrandanud ega pantinud. Kuna maakohus jättis 21.12.2017 lepingu tõendina põhjendamatult käsitlemata, oli tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Kostja soovib esmalt, et kohus tuvastaks maali omandiõiguse ning seejärel saab kostja otsustada, milline on kõige õigem viis taiesega edasi toimetamiseks. Samuti jättis maakohus kostja põhjendamatult vande all üle kuulamata. Otsus oli kostjale üllatuslik osas, millises maakohus arvestas tunnistajate ütlustega L.K. väidetavalt avaldatud soovide osas, samuti osas, millises maakohus omistas tähtsust asjaolule, millal T.P. vaidlusaluse maali otsese valduse sai. Kostja täiendas apellatsioonkaebust alternatiivsete pärandvara jagamise viisidega. Hagi muutmine on vastaspoole või kohtu nõusolekul võimalik ka kõrgemas kohtuastmes, eelkõige kui see on asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik (

§ 376lg-d 1 ja 2).

Alternatiivsed pärandavara jagamise viisid tagavad, et hagejal tuleks tasuda väiksem hüvitis, kostja aga saab kompensatsioonina selle eest suuremas ulatuses maad. Arvestades, et hagejale kuulub ka XX kinnistu põhjapiiril asuv XX kinnisasi pindalaga 7 549 m², oleks sellise lahenduse korral hagejal piisavalt omavahel ühendatud maad. Moodustuvate kinnistute piiril asuva kaevu jätmine võrdsetes osades kummagi kinnistu igakordsete omanike kaasomandisse oleks mõistlik, kuivõrd sellisel juhul on mõlemate kinnistute omanikud huvitatud ja ka vastutavad puurkaevu korrashoiu eest. Kui kohus leiab, et puurkaevu kaasomandisse jätmine ei ole põhjendatud, on kostja taotletud alternatiivne lahendus hagejale ebasoodsam (ent mitte ebaõiglane, kuivõrd kaevust varustatakse ka hageja XX kinnistut), aga kuna hageja on korduvalt avaldanud, et ta ei soovi puurkaevu jäämist kaasomandisse, on servituudi seadmine ainuvõimalik tagamaks kostja õiguste kaitset. 8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus apellatsioonkaebuse täiendust ja sellele lisatud tõendeid mitte vastu võtta ning jätta menetluskulud kostja kanda. Väide, et maakohus ei võtnud määrusega menetlusse hageja poolt esitatud alternatiivseid nõudeid, on asjakohatu. Hageja tegi menetluses varem ettepanekuid kinnisasja samal viisil jagamiseks (vt 21.01.2019 menetlusdokument, 29.10.2019 kohtuistungi protokoll). 7 Isegi kui leida, et tegemist oli hagi muutmisega

§ 376

lg 1 mõttes, tuleneb sätte teisest lausest, et kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Kuna kostja ei ole varasemas menetluses esitanud ühtki vastuväidet hageja „alternatiivse nõude“ osas, on ta oma sellekohase õiguse minetanud. Etteheide, et maakohus rikkus pooltega asjaolude arutamise kohustust, on arusaamatu. Ebaõige on väide, et maakohus ei arvestanud poolte huvisid ning rikkus kohustust lõpetada ühisomand viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Otsusest nähtub selgelt arutluskäik eeltoodud nõuete täitmise kohta. Maakohus ei väljunud otsust tehes diskretsiooni piiridest. Maal pole kunagi kuulunud pärandvara hulka. Puudub vastuolu notariaalakti ja tunnistajate ütluste vahel, kuna maal kingiti enne pärandi avanemist. Kinge tehti vanemate eluajal ning perekond oli sellest teadlik. Kui pärijad omavahel arutasid, ei vaielnud kostja kordagi vastu ei maali ega klaveri osas ning ei väitnud, et esemed kuulusid pärandvara hulka. Apellatsioonkaebuse täiendamine pärast apellatsioonitähtaja lõppu pole lubatud, seega on ebaõige ka kohtu tegevus kostjale tähtaja andmise näol. Hageja palub apellatsioonkaebuse täiendust mitte vastu võtta ja ei ole apellatsioonkaebuse täiendamisega nõus, paludes seda käsitleda kui vastuväidet kohtu tegevusele

§ 333mõttes.

Hageja ei nõustu apellatsioonkaebuse täiendamise ega muutmisega, kuivõrd kostja ei esitanud ühtki mõjuvat põhjust, miks täienduses esitatud nõuded võimaldaksid asja lahendada kiiremini ja säästlikumalt. Kostja ei põhistanud piisavalt enda 17.05.2021 menetlusdokumendile lisatud tõendite lubatavust

§ 652lg 4 mõttes.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja tõendite vastuvõtmisega. Kui kohus siiski peab vajalikuks apellatsioonkaebuse täiendamisega arvestada, ei nõustu hageja ühisomandi lõpetamisega kostja täienduses taotletud viisidel. Oleks õiglane, kui kumbki pool saab kinnistu reaalosadeks jagamise korral oma osa suurusele vastava osa maast. Kui väärtused ei ole võrdsed, toimub tasaarvestus hüvitise maksmise teel. Äärmiselt ebaõiglane on, kui hagejale kuulub 2/3 pärandvara ühisusest, kuid ta saaks maad pindala mõttes oluliselt vähem, nagu on pakkunud kostja. Kostja pakutud jagamise plaanid ei arvesta ka mõlema poole vajadustega. Põhjapoolsele kinnisasjale jäävad hooned, sh elamu, kuid elamu ümber ei ole piisavalt maad, et tagada privaatsust. Tegemist on maapiirkonnaga, kus otsitakse suuremat privaatsust kui linnas. Kaevu jätmine võrdsetes osades kummagi kinnisasja igakordse omaniku kaasomandisse pole mõistlik ega poolte huvides, kuivõrd see tekitaks vaid vaidlusi juurde. Alternatiivne nõue asendada nõusolekud puurkaevule servituudi seadmiseks veega varustamiseks on samuti hilinenud, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. XX kinnisasja kasuks on juba seatud veega varustamiseks servituut. Vastavalt AÕS § 182 kohaselt jääb kinnisasja jagamise korral servituut mõlemal jagamise käigus tekkival kinnisasjal kehtima. Kostja nõuete rahuldamise korral pole hageja valmis omal kulul rajama moodustatavale kinnistule veetrassi. Eeltoodu pakkus hageja välja kompromissläbirääkimiste käigus hea tahte märgiks, millest kostja aga loobus. Hagejale jääva moodustatava kinnisasja pindala väheneks oluliselt võrreldes esialgse otsusega ning arvestades maa väärtust tänasel päeval ei väheneks samas hiljem tasumisele kuuluva hüvitise suurus. 8 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab vastuhagi ning jagab hageja ja kostja ühisomandis oleva XX kinnistu reaalosadeks selliselt, et XX kinnistu lõunapoolses servas asuv maatükk pindalaga ca 15 000 m² koos selle oluliste osadega tuleb jätta B. Hallingu ainuomandisse ja XX kinnistu põhjapoolsest osast maatükk pindalaga ca 17 793 m² jätta koos selle oluliste osadega tuleb jätta Renald Kärmase ainuomandisse. Moodustatavate kinnistute piiril asuv puurkaev kui tehnorajatis tuleb jätta võrdsetes mõttelistes osades XX kinnisasja jagamisel moodustatavate kinnistute omanike kaasomandisse. XX kinnistu jagamisega ja uute katastriüksuste moodustamise ning kinnistamisega seotud kulud jätta võrdsetes osades hageja ja kostja kanda. XX kinnistu jagamiseks ja uute kinnistute moodustamiseks vajalikke Renald Kärmase nõusolekuid ja tahteavaldusi, samuti reaalservituudi seadmiseks vajalikke nõusolekuid ja tahtavaldusi asendab käesolevas asjas jõustunud kohtulahend. Tuvastada, et koopia (mõõtmetega 2x3 m) Henryk Siemiradzki maalist „Phryne on the Poseidon's celebration in Eleusis“ (originaal 1889, õli, asub Peterburis Ermitaažis) (edaspidi maal) kuulub hageja ja kostja ühisomandisse. Ringkonnakohus võtab vastu kostja loobumise maali enampakkumisel võõrandamise nõudest ja lõpetab selle nõude osas menetluse. Käesoleva kohtuotsuse lahutamatu lisa on XX kinnistu jagamise plaan. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

1. Asjas puudub vaidlus, et hageja omandas kokku 2/3 mõttelise osa pärandvara ühisusest T.P. ja T.K. , kes olid võrdsetes osades koos kostjaga L.K. pärijad. Kostjale kuulub 1/3 mõttelist osa pärandvara ühisusest. Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 148 lg-le 1 võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest ja lg 2 kohaselt lähevad kaaspärija varalised õigused ja kohustused üle osa omandajale. Kuna kaaspärija võib nõuda PärS § 152 lg 1 kohaselt pärandvara jagamist, siis on samad õiguse osa omandajal ehk hagejal. Nii hageja kui kostja soovivad pärandvara jagamist pärandvarasse kuuluva XX kinnistu osas, kuid vaidlus on jagamise viisi osas. Lisaks pärandvarasse kuuluva kinnisasja jagamise nõudele esitas kostja nõude tuvastada, et vaidlusalune maal kuulub pärandvara ühisusse.
2. Ringkonnakohus esitab esmalt seisukoha ja põhjendused XX kinnistu ühisomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise viisi osas. Vastavalt PärS § 152 lg-le 3 kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamist täpsustavad PärS § 159 lg-d 1-5 ning PärS § 159 lg-d 2-4, mis on analoogsed AÕS §-i 77 sättega, mis reguleerib kaasomandis oleva asja jagamist. Ringkonnakohus lähtub pärandvara koosseisu kuuluva kinnistu jagamisel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud asja jagamise viisidest, arvestades ühtlasi PärS § 159 lg-s 1 märgitud täiendavaid tingimusi (kaaspärija erivajadused ja -huvid, kaaspärijate enamiku soovid, samuti testaatori viimane tahe). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-17 p-s 22 rõhutanud, et kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ega ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand (ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem. 9
3. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kostja XX kinnistu jagamise viise ja pooled arutasid kompromissi võimalusi. Ringkonnakohus määras pooletele tähtaja kompromissi läbirääkimisteks ning kostjale tähtaja oma vastuhagi täpsustuste kirjalikus vormis esitamiseks juhuks, kui pooled kokkuleppele ei jõua. Pooled ei jõudnud kokkuleppele ja ringkonnakohus võttis asja juurde kostja apellatsioonkaebuse täienduse, milles 1) kostja loobus nõudest võõrandada pärandvara koosseisu kuuluv maal enampakkumisel ja 2) palus tuvastada, et maal kuulub pärandvara ühisusse ning 3) esitas kinnistu reaalosadeks jagamiseks kaks alternatiivset taotlust koos plaanidega. Hageja esitas täienduste kohta oma seisukoha ja vastuväite ringkonnakohtu tegevusele.
4. Ringkonnakohus jätab hageja vastuväite rahuldamata. Õige ei ole hageja seisukoht, et ringkonnakohtu menetluses ei saa pärast apellatsiooni tähtaja möödumist olukorras, kus pooled on nõustunud ühisomandi lõpetamisega reaalosadeks jagamise teel, kuid vaidlevad, kuidas tuleks kinnisasi reaalosadeks jagada, lisada uusi reaalosadeks jagamise viise. Ringkonnakohus leiab, et poolte ühine tahe on XX kinnistu osas ühisomandi lõpetamine ning seetõttu ei ole menetlusökonoomia ega poolte huvidega kooskõlas piirata käesolevas asjas reaalosadeks jagamise viiside esitamist. Hagejale oli tagatud täiendavate ettepanekute osas oma seisukoha avaldamine. Ringkonnakohus arvestab kostja esitatud apellatsioonkaebuse täiendustega vaidluse lahendamisel. Riigikohus on märkinud, et haginõude täiendamine kohtumenetluse kestel kaas- või ühisomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole hagi muutmine

§ 376

lg 1 tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või vastuhaginõude kaasomandi või ühisomandi lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse. Riigikohus on seisukohal, et ringkonnakohtul olnuks apellatsioonkaebuse alusel õigus kaaluda kinnistu jagamist selle panemisega ühisomanikevahelisele enampakkumisele ka juhul, kui seda saanuks hinnata hagi muutmisena. Hagi muutmine on vastaspoole või kohtu nõusolekul võimalik ka kõrgemas kohtuastmes, eelkõige kui see on asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik (

§ 376lg-d 1 ja 2).

Sel juhul tuleb ringkonnakohtul tagada muudetud nõude osas kostja õiguste järgimine ning teha nõude suhtes vajalikus ulatuses eelmenetluse toimingud (RKTKo

1. aprill 2019, p-d 27 ja 28).
2. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu menetluses esitasid hageja ja kostja XX kinnistu jagamise osas mitmeid viise, ei arvestanud maakohus, milline on kostja tegelik tahe XX kinnistu jagamise osas. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada XX kinnistu jagamisel ebamõistliku kuju määramise ja selle tõttu, et lahendamata jäi kaevu küsimus. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jagada XX kinnisasi kaheks reaalosaks kostja poolt ringkonnakohtule esitatud alternatiivse jagamise ettepaneku alusel. Jagamise tulemusena eraldada XX kinnistu lõunapoolses servas vastavalt otsusele lisatud plaanile maatükk pindalaga ca 15 000 m², millest moodustatav iseseisev kinnisasi koos selle oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist B. Hallingu omandisse. XX kinnistu põhjapoolsest osast vastavalt otsusele lisatud plaanile moodustada iseseisev kinnisasi pindalaga ca 17 793 m², mis koos selle oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist Renald Kärmase omandisse. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kinnisaja jagamise korral oma kulul välja ehitama veetrassi, siis on põhjendatud jätta moodustatavate kinnisasjade piiril asuv puurkaev kinnistuomanike kaasomandisse. Õige on kostja seisukoht, et sellisel juhul on mõlemate kinnistute omanikud huvitatud ja ka vastutavad puurkaevu korrashoiu eest ja puurkaevu hooldus/parandustöid saab teha nii poolte kokkuleppel kui vajaduse korral saab neid teostada ka üks kaasomanik AÕS § 72 lg-le 4 tuginedes ning nõuda teiselt kaasomanikult kulutuste kandmist. 10
3. Hageja seisukoht, et kumbki pool peaks saama kinnistu reaalosadeks jagamise korral oma osa suurusele vastava osa maast, on kaalumisele kuuluv argument, kuid sealjuures tuleb arvestada ka osade rahalise väärtusega. Ringkonnakohus märgib, et jagamisel peaks arvestama pärandvara ühisuse osade suurust. Hageja reaalosale jääb elamu, mis kinnisasja väärtust enim mõjutab, samas ei ole praeguses menetlusetapis, st enne kinnisasja reaalosadeks jagamist, võimalik moodustatavate kinnistute täpset väärtust määrata. PärS § 159 lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. Maakohus märkis õigesti, et AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine ei ole võimalik kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamisega ühes menetluses. Kui pärast kinnistu jagamist selgub vajadus ühele omanikule hüvitist maksta, siis saavad pooled seda teha kokkuleppel. Vajaduse korral saab kohus võimalike hüvitisnõuete üle otsustada vajadusel eraldi menetluses.
4. KRS § 341 lg 8 kohaselt kohtuotsus kaasomandis oleva kinnistu jagamise kohta saab asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut. Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus on teinud otsuse kaasomandi (ühisomandi) jagamise ja selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile kinnistu jagamiseks esitada, sätestab kinnistusraamatuseadus. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid, kinnistu jagamisel tuleb KRS § 36 lg 2 kohaselt kinnistamisavaldusele lisada ka katastriüksuse plaani koopia. Seega saab käesolev kohtuotsus asendada vaid kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud kaasomaniku Renald Kärmase tahteavaldust kinnistu jagamiseks kohtuotsuses märgitud viisil (TsÜS § 68 lg 5) ning vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
5. Kostja esitas maakohtule vastuhagi, milles soovis vaidlusaluse maali võõrandamist enampakkumisel. Pooled nimetasid maali „Daam päevakübaraga“. Ringkonnakohus palus pooltel esitada andmed maali kohta ja kostja kinnitusel on tegemist Poola kunstniku Henryk Siemiradzki maali „Phryne on the Poseidon's celebration in Eleusis“, õli, 1889 (asub Peterburis Ermitaažis) osalise ja mugandatud koopiaga (mõõtmed 2800 mm x 1800 mm, tumepruunis puitraamis). Kostja loobus ringkonnakohtus nõudest maali võõrandamiseks enampakkumisel. Ringkonnakohus võtab kostja vastuhagi nõudest loobumise vastu. Kostjat esindas vandeadvokaat, kelle ülesanne oli nõudest loobumise tagajärgi kostjale selgitada. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on kestvussuhtega, siis ei välista maali võõrandamise nõudest loobumine õigust selle nõudega tulevikus kohtusse pöörduda. Kosta jäi taotluse juurde tuvastada maali pärandvarasse kuulumine.

§ 368

lg 1 järgi võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui sellise tuvastamise vastu on õiguslik huvi. Kostja põhjendas oma tuvastushuvi sellega, et tegemist oli pärandajale ja kogu perekonnale olulise esemega, millest tema loobunud ei ole ja mingeid kokkuleppeid ei ole sõlminud, seepärast soovib ta kinnitust, et maal kuulub pärandvarasse. Kostja esimene eelistus ei ole maali müük, ta on nõus pidama läbirääkimisi ning otsima võimalusi, mis ei välista, et maali saab T.P.. 11 Kostja taotlus tuvastada, et maal kuulub hageja ja kostja ühisomandusse, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud alternatiivselt esitatud väiteid, et nimetatud koopia ei kuulunud üldse pärandvaraühisusse või, et see jagati kolme pärija kokkuleppel enne, kui hageja sai 2/3 pärandvara omanikuks. Hageja väited, et maal kingiti pärandaja eluajal ühele tütrele, ei ole tõendatud. Seda ei kinnitanud ka ülekuulatud tunnistajad. Hageja väitis alternatiivselt, et talle teadaolevalt oli pärandvara osaliselt jagatud enne seda kui hageja sai 2/3 vara omanikuks. Selle väite tõendamiseks esitas hageja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Maakohus kuulas üle kaks tunnistajat. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt „isa ütles eluajal meile, vähemalt mulle, et A., kes on minu teine õde, saab maali, B.l on klaver, ja minule ema asjad“. Tunnistaja vastas küsimusele: kas B. Halling teadis, et maali saab T.P.? et „ta sai aru, et T. ja B. suhtlesid omavahel“. Tunnistaja T.P. ütluste kohaselt „Kui isa oli päris haige, siis isa ütles alati, et maal oli tema jaoks väga suure tähtsusega ja ta ei olnud kunagi nõus seda müüma ja ta soovis, et selle saaks üks tütar. Ma avaldasin soovi, et hea meelega oleksin nõus maali saama. Isa ütles tookord, et sina, A., võta maal, B. saab klaveri ja T.ema asjad. Palusin, et isa paneks selle kirja, aga ta kahjuks ei teinud seda“. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei saa lugeda tõendatuks, et pärandaja kinkis maali oma eluajal, muid tõendeid asjas esitatud ei ole. Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et pärandaja avaldas suusõnaliselt oma tahet, kuidas tuleks pärast tema surma vara jaotada, kuid ta ei avaldanud oma tahet testamendis. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei saa lugeda tõendatuks, et maal ei kuulunud pärandvara hulka. Tunnistajate ütluste kohaselt arutasid nad pärandvara jagamise ja maali küsimust pärast pärandaja surma. Kostja kinnitas, et ta ei ole kunagi ühtegi tahteavaldust andnud ühisvara jagamiseks kella ja maali osas ( I kd, lk 157). T.K. ja T.P. kinnitasid notariaalses lepingus, et kuni lepingu sõlmimiseni Renald Kärmasega ei olnud nad neile kuuluvaid mõttelisi osasid pärandvara ühisusest võõrandanud ega pantinud. Ringkonnakohus ei saa tuvastada pärijate vahelist kokkulepet maali osas, kui üks kokkuleppe osaline, kostja, eitab kokkuleppe sõlmimist. Kostja seisukoht ei ole vastuolus tunnistaja T.K. ütlustega, kuna ta ei kinnitanud kokkulepet vaid üksnes avaldas, et ta arvas, et kokkulepe oli. 18. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, kuid jätab

§ 163lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

Käesolevas asjas pöördusid nii hageja kui kostja kohtu poole pärandvara jagamise sooviga. Maakohus lõpetas ühisomandi ja jagas pärandvara ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu menetluses sõlmisid pooled ka vallasvara jagamise kokkuleppe, millel oli kostja märkus, et see ei puuduta maali, klaverit ja kuldkella (I kd, lk184). Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja muudab maakohtu otsust, kuid ka uue otsusega lõpetatakse ühisomand kinnisasjale. Kohtupraktikas on leitud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda (vt Riigikohtu 27.

septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Ringkonnakohus leiab, et pärandvara ühisuse lõpetamine kinnisasja osas on mõlema poole huvides. Apellatsioonkaebus küll rahuldatakse, 12 kuid ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotusel lisaks eeltoodule ka sellega, et kostja muutis vastuhagi nõuet ringkonnakohtu menetluses ning loobus ühest nõudest. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 13