on lepinguvälise kahjunõude eeldused õigusvastane tegevus, kahju tekkimine ning põhjuslik seos kahju tekitava tegevuse ja kahju tekkimise vahel, samuti süü olemasolu.
lg 1 p 5 järgi on õigusvastane kannatanu omandi rikkumine ning
Kahju hüvitamise eesmärk on
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks oleva asjaolud ei olek esinenud. Kahju tekkimise ja õigusvastase tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos.
Kohtule esitatud väärteo otsusest (tl 3) nähtub, et kostjat on karistatud liiklusõnnetuse põhjustamise eest ja liiklusnõuete rikkumise eest. Hagejat ei ole karistatud liiklusnõuete rikkumise eest. Kohtule esitatud hageja selgitusest liiklusõnnetuse kohta (tl 84) nähtub, et hageja sõitis kolmandal rajal ning kostja sõitis jalgrattal ülekäigurajal risti üle sõidutee. Väärteomenetluse käigus ei ole tuvastatud ega kostja pole ka tõendanud, et hageja oleks ületanud lubatud sõidukiirust. Liiklusseaduse § 35 lg 4 järgi peab juht ülekäigurajale lähenedes valima sõidukiiruse, mis ei ohustaks jalakäijat. Kostja sõitis jalgrattal. Jalakäija ja jalgratturi liikumiskiirus on erinev, jalakäija märkamine enne ülekäigurada on seega juhile oluliselt kergem ning tal on võimalik sõidukiirust vähendada. Jalgratturi märkamine tema sõidukiirusest tulenevalt ja sellel järgnev võimalus juhil reageerida on oluliselt lühem. Kohtu hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et hageja oleks oma tegevuse rikkunud liiklusseadusest tulenevaid nõudeid. Kostja on rikkunud liiklusseaduse nõudeid, sest liiklusseaduse § 17 lg 21) järgi peab juht teed andma ülekäigurada ületavale jalakäijale. Kui jalgrattur ületab ülekäiguraja jalgrattal, ei ole ta jalakäija ning tee andmise kohustust juhil ei ole. Järelikult tegutses kostja seadusest tulenevat kohustust rikkudes, mis põhjustas liiklusõnnetuse, sest ta ületas ülekäiguraja jalgrattal sõites. Kohtule esitatud fotodest (tl 9- 13) nähtub, et hageja sõidukil on viga saanud esiklaas, katus, parem esituli, kaitseraud, registreerimismärk, kapott. Samad vigastused on nähtavad ka politsei poolt tehtud fotodel (tl 90-95). Näiteks on politsei fotol nr 8 ja 9 näha registrimärgi vigastused, fotol 11 parempoolne esinurk ja fotol nr 14 esimese parempoolse tule vigastused, fotol 15 kapoti vigastus, fotol 16 esiklaasi vigastus, fotol 17 katuse vigastus. Kohtu hinnangul on liiklusõnnetuse põhjustamise ja sõidukil tekkinud kahjustuste vahel põhjuslik seos. Kohtule esitatud fotodelt ja hageja selgitustest nähtub, et kostja sõitis sõiduteel paremalt poolt vasakule ning põrkas kokku hageja sõiduki parema esiküljega, maandudes sõiduki kapotile ja esiklaasi vastu. Järelikult on kahjustused tekitatud kõik kokkupõrke tagajärjel. Kohtule esitatud sõiduki remondikalkulatsioonidest (tl 4-8) nähtub, et sõiduki remontimiseks on vajalik teha järgmised tööd: sõiduki detailide maha ja peale komplekteerimine (lagi, katuse 3 reelingud, kapott, esimene stange ja iluvõre, esimene parem ja esimene vasak tiib, esimene parem tuli). Kohtu hinnangul vastavad kalkulatsioonides nimetatud peale ja tagasi monteerimist vajavate auto osade nimekiri vigastuste fotodega. On ilmselge, et vigastada saanud autoosad tuleb maha monteerida, seejärel remontida või vahetada ning siis tagasi monteerida. Kalkulatsioonides esitatud tööde nimekiri (katuse plekitööd, esiklaasi vahetus, kere värvitööd, plastitööd, registrimärgi parandamine ja kinnitusaluse vahetus) ning vahetamise vajavate autoosade nimekiri vastab avarii käigus saadud vigastustele. Kohtule esitatud kalkulatsioonide kohaselt on kahjustuse kõrvaldamise maksumus 2709 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et parandustöid oleks saanud teha või varuosi hankida odavamalt. Kohtu hinnangul on tõendatud, et otsene kahju, mis seisneb sõiduki kahjustuste kõrvaldamist ja õnnetuse eelsesse seisukorda viimises, on 2709 eurot. Kostja palub vähendada kahju hüvitist, sest hageja on majanduslikult kindlustatud isik ja kostja on töötu ning tema tervis on liiklusõnnetuse tõttu kahjustada saanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta ei ole süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises või esineks muid aluseid hüvitise vähendamiseks. Kostja vigastused on tema enda süülise tegevuse tulemus. Asjaolu, et hageja on majanduslikult kindlustatud, mille kohta tõendeid esitatud ei ole ja mida kohus ka ei analüüsi, ei välista kostja vastutust. Kostjalt tuleb välja mõista kahjuhüvitis 2709 eurot. Tsiviilasja hinna määramine TsMS § 124 lg 1 1 järgi on hagi hinnaks 2709 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv 275 eurot. Muid hüvitatavaid kulusid ei ole. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.