2-21-11714/17

Tsiviilasi nr 2-21-11714 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tartu Tsiviilasja number 2-21-11714 Tsiviilasi D.L. hagi D.K. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind 1728 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja D.L.(isikukood xxx; xxx; e-post: xxx) Kostja D.K.(isikukood xxx; xxx) Kostja seaduslik esindaja V.K. (isikukood xxx; xxx; e-post: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg 09.11.2021 RESOLUTSIOON
3. Rahuldada hagi osaliselt.
4. Mõista D.L-lt D.K. kasuks välja elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras, millest on maha arvestatud pool lastetoetuse summat. Otsuse kuulutamise ajal on elatise suuruseks 262 eurot kuus.
5. Elatis on kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud summas välja mõistetud alates 26.07.2021 kuni D.K. täisealiseks saamiseni.
6. Elatis tasuda V.K. arveldusarvele. Elatist tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
7. D.L. esitas 26.07.2021 Tartu Maakohtule D.K. vastu hagi, milles palus hagejalt välja mõistetud elatusraha vähendamist 100 euroni kuus. Hageja selgituste kohaselt on tema perre lisandunud xxxx. ja xxxx. aastal laps, sobivaks elatise summaks on 100 eurot kuus. Hageja selgitas kohtuistungil, et tema sissetulek on keskmiselt X eurot kuus, aga tal on eluasemekulud nii Eestis kui xxx. Hageja vähendas kohtuistungil oma nõuet ning palus elatist vähendada poole lastetoetuse summa ulatuses.
8. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et hageja sissetulekud võimaldavad kostjale miinimumsummas elatist tasuda. Hageja tegeleb xxx xxx, üürib xxx ridaelamut ning kasutab uusi sõidukeid. Kostja oli kohtuistungil nõus, et seadusjärgsest elatisest arvestatakse maha pool lastetoetuse summat. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
9. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
10. Tartu Maakohus suurendas 29.05.2015 otsusega D.L. poolt D.K. kasuks välja mõistetavat elatist ning mõistis elatise välja miinimummääras. Kohus määras, et kuupalga alammäära muutumisel muutub ka kostja poolt tasutava elatise suurus (tsiviilasi nr x-xx-xxxx). TsMS § 459 lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohtulahendiga määratud maksete suuruse muutmist, kui võrreldes eelmise lahendiga on maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Kohus on rahvastikuregistrist kontrollinud hageja väidet, et hageja perre on xxxx. ja xxxx. aastal sündinud laps. Seega on asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga muutunud.
11. PkS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates
12. aasta algusest on elatise miinimummäär 292 eurot kuus. Riigikohus on 25.05.2011 otsuses nr 3-2-1-37-11 väljendanud seisukohta, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega. Riigikohus on samale seisukohale jäänud 28.10.2015 otsuses nr 3-2-1-124-15 ja 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-
13. Kohus leiab, et arvestades kostjale makstavat lapsetoetust 60 eurot kuus tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja elatise miinimummäära, milles on maha arvatud pool lapsetoetuse summat. Hetkel on see 262 eurot. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid oma sissetuleku või varalise seisundi kohta, ei ole kohtul võimalik elatise summat rohkem vähendada.
14. TsMS § 459 lg 2 sätestab, et elatise suurust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus leiab, et kuna üldjuhul saab elatise suurust muuta alates hagiavalduse esitamisest, tuleb ka käesoleval juhul sellest lähtuda. Kohus vähendab elatise summat alates hagiavalduse esitamisest 26.07.
16. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, hagejaks on laps ning kohtule teada olevalt pooltel menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et otsuse päises olev hagihind on menetluslik märge, selle tasumise kohustust ei ole kummalgi poolel. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik