← Eesti

2-19-9329/97

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-9329 Kohtuasi X avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks Y vastuavaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. augusti
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja liik Q-le ja W-le määratud esindaja määruskaebus ning Q isiklik määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X (isikukood esindaja Kunnar Korsten xxxxxxxxxxx), lepinguline Vastuavaldaja Y (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isikud Q (isikukood xxxxxxxxxxx) ja W (xxxxxxxxxxx), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse lepinguline esindaja Liis Juulik Menetluse liik kaudu), Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  7. Jätta Q määruskaebus rahuldamata. Jätta Q-le ja W-le määratud esindaja esitatud määruskaebus rahuldamata. Jätta Pärnu Maakohtu
  8. augusti
  9. a määrus muutmata. Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud Q-le ja W-le määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. 2-19-9329 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja menetlusosaliste seisukohad
  10. X (avaldaja, isa) esitas
  11. juunil 2019 Pärnu Maakohtule avalduse (täpsustatud
  12. veebruaril 2020), milles palus määrata kindlaks isa ning laste Q (puudutatud isik I, tütar) ja W (puudutatud isik II, poeg) suhtluskorra järgmiselt: - - - - - - - - lapsed kohtuvad isaga kord kuus laste elukohaks olevas linnas lastekaitsespetsialisti (võimalusel K) osavõtul neutraalsel pinnal, milleks on eelistatult kohvik või muu sobiv söögikoht; lastega kohtumised kestavad esialgu mitte üle tunni, kuid isa ja laste vahelise suhte süvenedes võivad need olla ka pikemad, arvestades seejuures laste valmisolekut ja soovi isaga pikemaks suhtluseks ning lastekaitsespetsialisti arvamust kohtumiste kestuse ja korralduse kohta; vanemad lepivad lastega suhtlemise konkreetsed päevad kokku ja kooskõlastatavad need lastekaitsespetsialisti vahendusel vähemalt üks kuu ette, arvestades laste igapäevase hõivatusega (koolikohustus, huvialaringid jne); muutustest kokkulepitud lastega suhtlemise aegades teavitatakse ette vähemalt kolm päeva. Ettenägematute olukordade (sh haigestumise) puhul ei ole kolmepäevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik; ettenägematute olukordade (sh haigestumise) puhul on õigus kohtumine ära jätta ning selle asemel lepitakse kokku kohtumine mõnel muul päeval, arvestades võimalusel, et kohtumised toimuksid vähemalt kord kuus; isal ja lastel on õigus omavahel suhelda sidevahendite (Skype, e-post, telefon jms) kaudu, arvestades lapse tavapärast päevakava ning valmidust ja soovi suhtlemiseks. Lapsele peab igal ajal olema tagatud võimalus eemal viibiva vanemaga suhelda ja talle helistada; isal on õigus edastada lastele kingitusi ja saadetisi (kirju, pakke jne) lastekaitsespetsialisti vahendusel ning isa ja laste suhte arenedes ka otse postiteenuse vahendusel; suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult (sh e-kirja teel) nõustunud; kumbki vanem ei planeeri lastele selliseid tegevusi, mis takistavad suhtluskorra täitmist; vanemad ei tohi lapse juuresolekul teineteist ega teineteise lähikondseid halvustada; suhtluskorras reguleerimata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse parimaid huve. Avalduse kohaselt sündis isa ja Y (vastuavaldaja, ema) abielust XX.XX.XXXX tütar ja XX.XX.XXXX poeg. Vanemad lahutasid
  13. a-l ning leppisid kokku, et lapsed jäävad elama emaga ja ema võimaldab isal lastega suhelda. Ema kolis
  14. a-l lastega Itaaliasse ning isa andis selleks notariaalse nõusoleku tingimusel, et ta saab lastega suviti kohtuda. Ema ei ole siiski alates
  15. a-st isal lastega kohtuda võimaldanud, põhjendades seda sellega, et lapsed ei taha bioloogilist isa näha ja ema uus abikaasa on neile isaks. Ema kolis
  16. a-l uue abikaasaga 2 2-19-9329 tagasi Eestisse. Vanemad üritasid
  17. a-l kasutada ka perelepitust, kuid ema ei ilmunud perelepitaja juurde. Isa soovib osaleda laste elus ja nendega suhelda, mistõttu on vaja kindlaks määrata isa ja laste suhtlemise kord. Isa saab aru, et pikaajaline sunnitud lahusolek ja kontakti puudumine on viinud laste võõrandumiseni isast. Seda saab suhtluskorra määramisel arvestada. Suhtluskorraga saab isa ja laste suhte järkjärguliselt taastada, arvestades laste valmisolekut ja suhtlemise käigus tekkiva suhte arengut. Ei ole alust arvata, et isaga suhtlemine võiks mõjuda lastele halvasti. Kuigi lapsed on isaga suhtlemisele vastu, ei ole nad esitanud selleks ühtegi konkreetset põhjust. Ei ole usutav, et lastel võiks väliste mõjutusteta kujuneda niivõrd negatiivne suhtumine isasse, keda nad praktiliselt ei mäleta. Ema on lapsi mõjutanud ning takistanud isa ja laste suhtlust. Ema käitumine on arvatavasti tingitud ka uuest abielust ja tema abikaasa suhtumisest isasse. Ema peaks tegema kõik endast oleneva, et veenda lapsi isaga suhtlema.
  18. Ema esitas
  19. juulil 2019 Pärnu Maakohtule vastuavalduse (täpsustatud
  20. veebruaril 2020), milles palus lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise, hariduse, tervise ja reisimise küsimustes ning anda selles osas emale ainuhooldusõiguse. Avalduse kohaselt ei ole isa nii vanemate abielu ajal kui ka pärast selle lõppemist laste kasvatamises faktiliselt osalenud ning ema on teostanud hooldusõigust üksi. Isa ei ole emaga suhelnud laste igapäevaelu puudutavates küsimustes, huvitunud laste vajadustest ja heaolust ega sellesse mingil moel panustanud. Lapsed on isa tegevuse tõttu isast täielikult võõrandunud ja keelduvad teda isaks kutsumast. Isa ja laste vahel ei ole loomulikku sidet ning isa ei ole näidanud mingil moel üles kiindumust lastesse. Lapsed peavad oma isaks ema uut abikaasat. Kuna isa on laste kasvatamisest võõrdunud, ei ole ta võimeline vastu võtma laste huvidele vastavaid otsuseid. Lisaks on emal olnud raskusi isalt laste kasvatamiseks vajalike nõusolekute saamisel. Isa ei täida laste ülalpidamise kohustust korrektselt ja tal on kujunenud laste ees suur elatise võlg. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine vastab laste huvidele ning viiks faktilise olukorra kooskõlla õigusliku olukorraga.
  21. Ema vaidles isa avaldusele osaliselt vastu. Kui vanemate kooselu lõppes, soovis ema, et lapsed jääksid isaga suhtlema. Samas toimusid isa ja laste kohtumised selliselt, et isa kuritarvitas oma õigusi. Kohtumised toimusid üksnes isale sobival ajal ja isa ei pidanud kokkulepetest kinni, rääkis lastele emast halvustaval toonil ja keeldus kohtumiste lõppedes lapsi emale tagastamast. Lapsed nägid vanemate vahelisi konflikte pealt ja tundsid tõsist hirmu. Seetõttu hakkasid lapsed isa kartma ega soovinud temaga enam kohtuda. Ema pöördus lastega
  22. a-l psühhiaatri juurde, kes leidis, et lapsi ei tohiks edaspidi isaga kohtuma sundida ega mõjutada ning edasine suhtlus peaks toimuma üksnes siis, kui lapsed on selleks piisavalt tugevad. Pärast seda otsustas ema, et laseb lastel otsustada, kas nad soovivad isaga kohtuda. Lastel on tugev vastuseis isaga suhtlemisele, kuigi ema on julgustanud neid suhet taastama. Praeguseks on lapsed teismelised ja kohtumenetlus on neis tekitanud veelgi suuremat vastuseisu isaga suhtlemisele. Kui lapsed ei ole valmis suhet isaga taastama, ei ole laste huvides neid selleks survestada. Ema on nõus, et lapsed kohtuvad isaga kord kuus laste elukohaks olevas linnas lastekaitsespetsialisti juuresolekul neutraalsel pinnal. Edasised kohtumised võiksid toimuda kord kuus, kuid ainult juhul, kui lapsed on andnud lastekaitsespetsialistile edasisteks kohtumiseks nõusoleku ning lapsed on lastekaitsespetsialisti hinnangul selleks valmis. Ema ei ole nõus asendama suhtluskorra alusel ära jäänud kohtumisi, kuna see ei võimalda arvestada olukorda, kus kohtumine jääb ära laste vastuseisu tõttu. Ema ei ole ära jäänud kohtumiste asendamisele 3 2-19-9329 vastu juhul, kui laste ja isa vahel tekib usalduslik suhe ning lapsed ei ole enam isaga kohtumisele vastu. Suhtluskorda tuleks täiendada punktiga, mille järgi tagab ema laste kohtumise isaga, kui lapsed soovivad isaga kohtuda rohkem, kui suhtluskord ette näeb. Samuti tuleks suhtluskorda täiendada punktiga, mis kohustab isa arvestama ja austama laste seisukohti. Kui lapsed ei soostu suhtluskorda kuue kuu jooksul täitma, tuleks selle täitmine lõpetada. Sellest pikem laste survestamine on ebamõistlik ning võib tekitada lastes hirmu ja tugevdada vastumeelsust.
  23. Isa vaidles ema vastuavaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale üleandmiseks ei ole sisulist vajadust ega põhjust. See ei vastaks laste huvidele ning takistaks isa ja laste suhtlemist veelgi. Vanematel ei ole laste hooldusõiguse teostamisel tekkinud vaidlusi ning isast ei lähtu lastele ohtu. Väär on ema väide, et isa ei ole soovinud lastega suhelda ja laste võõrandumine isast on isa tegevuse tagajärg. Isa on järjekindlalt soovinud lastega suhelda ning on ema vastuseisu tõttu pidanud korduvalt lastekaitse poole pöörduma. Ema on teinud kõik selleks, et isa ei saaks lastega suhelda. Ema väited selle kohta, et isa on kuritarvitanud oma õigusi lastega kohtumiseks või lapsi hirmutanud, on pahatahtlikud ja paljasõnalised. Isa on andnud lastele ülalpidamist vastavalt võimalusele ning püüdnud igal võimalusel elatise võlga vähendada.
  24. Laste esindaja vaidles isa avaldusele vastu ning toetas ema vastuavaldust. Lapsed on väga hea koduse kasvatusega, arukad ja laia silmaringiga, mistõttu saab lähtuda nende soovidest. Sellises vanuses lapsi ei saa sundida kellegagi suhtlema ja kedagi armastama. Isa avaldus sisaldab valeväiteid, et näidata ema halvas valguses. Ema ei ole manipuleerinud lapsi isaga mitte suhtlema. Lapsed rääkisid, et kardavad isa ja ei taha temaga ühelgi tingimusel suhelda. Isa proovib lastega suhelda vaid ametiasustuste kaudu, mis näitab tema suhtumist lastesse. Lastel puudub isaga igasugune side. Poeg rääkis, et ta peaaegu ei mäletagi isa. Laste sõnul ei ole isa neile juba aastaid helistanud ega neid sünnipäevade puhul õnnitlenud. Isa on põhjustanud lastele ja emale ainult emameeldivusi. Isa väljapakutud muudetud suhtluskord võiks samas toimida ja olla lastele vastuvõetav. Vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine ja emale üleandmine vastab laste huvidele. Ema on kõigi laste igapäevaelu küsimustega tegelenud üksi.
  25. Saaremaa Vallavalitsus toetas isa avaldust ja ema vastuavaldust osaliselt. Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist vestles nii vanemate kui ka lastega ning pidas vajalikuks kaasata menetlusse eriteadmistega spetsialisti (pereterapeudi). Pereterapeudi kaasamise vajaduse tingib laste tugev stressiseisund isaga suhtlemise küsimuses ning tema arvamus peaks olema suhtluskorra määramisel määrava tähtsusega. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on lastel kujunenud vanemast võõrandumise sündroom, mida ilmestab laste äärmiselt negatiivne suhtumine isasse ja isa näiv vihkamine. Selle sündroomi üks tekkepõhjusi on asjaolu, et vanemad ei suuda omavahel koostööd teha ja üks lapsevanem halvustab teist lapsevanemat, mis ei ole tingimata teadvustatud tegevus, kuid laps teeb järeldusi ka vanema tegevustest. Sellele lisandub lapse ebaküpsusest ja objektiivse info puudumisest tingitud negatiivne suhtumine vanemasse. Samas ei ole ka isa oma õiguste maksmapanekul lastega suhtlemise küsimuses olnud järjepidev. Isal on raskusi lastega sotsiaalse kontakti loomisel ja hoidmisel ning ta vajaks sellekohast nõustamist ja juhendamist. Ema ja lapsed vajavad tuge seoses enda läbielatud kogemustega, mis väljenduvad suure ärevusena isaga kohtumisel, vaatamata sellele, et viimasest kohtumisest on möödas kuus aastat. 4 2-19-9329 Isa selgitas, on proovinud alates kooselu lõppemisest emaga lastega suhtlemist korraldada ja otsinud abi erinevatelt asutustelt. Isa on valmis kasutama lastega emotsionaalse sideme taastamiseks erinevaid meetmeid ning mõistab, et see võtab aega. Ema mõistis, et on takistanud isa ja laste suhtlemist, kuid on soovinud sellega kaitsta lapsi, kes ei ole tahtnud isaga suhelda. Lapsed olid vestlusel viisakad ja sõbralikud ning väljendasid ennast verbaalselt väga täiskasvanulikult. Lapsed iseloomustasid isa väga negatiivselt, kuid ei toonud välja konkreetseid negatiivseid olukordi. Lapsed rääkisid, et isa tekitab neis väga paha tunde, nad ei soovi isaga mingit kontakti ja neil juba on perekond. Nad tunnevad, et isa ei ole nende perega seotud ja soovib seda lõhkuda. Lapsed kutsusid isa „inimeseks“. Nad ei mõistnud, miks neid sunnitakse isaga suhtlema, kui nad on selle suhtes avaldanud korduvalt vastumeelsust. Saaremaa Vallavalitsuse hinnangul ei ole laste soov isaga mitte suhelda laste parimates huvides ja seda ei saa arvesse võtta. Laste huvides on regulaarne kontakt mõlema vanemaga. Kuna isa ja lapsed on teineteisest võõrandunud, on vaja taastada isa ja laste vaheline usaldus. Selleks on väga oluline lastega koos elava vanema toetus ning vanemate vahelise usalduse ja koostöö tekkimine. Lastega suhtlemise täielik takistamine ei ole mõistlik ega lubatav, vaatamata soovile lapsi kaitsta. Vanemate vahelised lahkhelid ei tohi mõjutada lapsi ega eraldada lapsi vanemast. Selleks, et laste vastuseis ei süveneks, peaksid kohtumised toimuma loomulikult ja survestamiseta ning laste arvamust arvesse võttes. Kui lapsed ei soovi kohtumistel osaleda, avaldab kohtumistel esinev emotsionaalselt pingeline õhkkond lastele otseselt kahjulikku mõju. Suhtluskorda võiks täiendada punktidega, et isa ja laste kohtumisel võivad juures viibida lapsele turvatunnet pakkuvad isikud ning lapsest tingitud põhjusel ära jäänud kohtumist ei loeta suhtluskorra rikkumiseks. Vajadusel võib määrata ka astmelise suhtluskorra. Põhjendatud on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine laste hariduse, tervise ja reisimise küsimustes ning nendes küsimustes emale ainuhooldusõiguse üleandmine. See vastab laste parimatele huvidele ning tagab lastele stabiilse elukorralduse jätkumise ja vajalike otsuste langetamise. Ema on hooldusõigust nendes küsimuses pärast vanemate lahutust ka faktiliselt teostanud. Kuna laste taoline elukorraldus on kestnud juba enam kui kuus aastat, sekkutakse laste elukorraldusse minimaalsel määral.
  26. Kuressaare Haigla SA kliinilise psühholoogi L arvamuse kohaselt on lapsed psüühiliselt terved. Spetsialistide abi osutub vajalikuks, kui isaga seotud sündmused nende tundeid edaspidi kahjustavad. Laste arusaam oma vanematest on õiglane. Ema on loonud bioloogilise isa abita perekonna, kus kõigi pereliikmete vahel on head suhted, ning on olemas kõik laste arenguks vajalik. Laste suhtumine isasse, kes võib laste ettekujutuses laste elu oma nõudmistega destabiliseerida, on seotud hirmutundega ja on loomulik. Olenevalt asjade käigust võib toimuda kohanemine, kuid ei ole välistatud ka hirmu ja vastumeelsuse eskaleerumine. Ema suhtumine isasse on kindlasti lapsi mõjutanud, kuid ema ei ole neile sõnu suhu pannud. Lapsed keelduvad isaga kohtumast, kuna ta on neile võõras ja nad ei saa aru, miks ta nõuab oma õigusi. Lapsed on isast võõrandunud ega mäleta isa. Laste ja isa kohtumine võiks toimuda, kuid lastekaitseametniku juuresolekul ja neutraalsel pinnal kestusega kuni tund. Edaspidine suhtlemine oleneb kontaktist, mis saavutatakse, ning austada tuleks laste tundeid. Vanemad peaksid olema suhtlemises paindlikud ja viisakad ning lähtuma laste, mitte isiklikest huvidest. Lapsed ei vaja kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi.
  27. Maakohus kuulas lapsed videosilla vahendusel ära. Tütar ütles, et tema isa on ema uus abikaasa. Bioloogiline isa ei ole tema elus osalenud ja ta ei taha teda enda ellu. See on tütre lõplik otsus ja tema vaba tahe. Ainus, mida tütar isast teab, on see, et isa karjub. Isa ei ole temaga seitse aastat kontakti otsinud. Praegu on tütrel kõik hästi, 5 2-19-9329 kuid kui isa tuleb, on kõik halvasti. Tütar ei taha isaga suhelda ka lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Ta ei välista, et soovib isaga suhelda, kui saab suureks. Poeg ütles, et ka tema ei taha isaga suhelda ja ei taha anda isale uusi võimalusi suhete taastamiseks. Isa kiusab nende peret ja ütleb halvasti. Isal on olnud võimalus nendega varem suhelda, kuid ta ei ole selleks midagi teinud. Ta ei ole lastele isegi õnne soovinud ega pakke saatnud. Poeg ei taha isaga suhelda ka lastekaitsespetsialisti juuresolekul. Maakohtu määrus ja põhjendused
  28. Pärnu Maakohus jättis
  29. augusti
  30. a määrusega ema avalduse rahuldamata ning rahuldas isa avalduse osaliselt, määrates isa ja laste suhtluskorra järgmiselt: 1) lapsed kohtuvad isaga kord kuus laste elukohaks olevas linnas neutraalsel pinnal, milleks on eelistatult kohvik või muu sobiv söögikoht. Esimesed kümme kohtumist toimuvad lastekaitsespetsialisti ning laste valitud lähedase isiku osavõtul. Edasised kohtumised toimuvad lastekaitsespetsialisti osavõtul; 2) lastega kohtumised kestavad kuni tund aega, kuid võivad laste soovil olla pikemad; 3) vanemad lepivad lastega suhtlemise konkreetsed päevad kokku ja kooskõlastatavad lastekaitsespetsialisti vahendusel vähemalt üks kuu ette. Lastega suhtlemise päevade kokkuleppimisel arvestatakse laste igapäevase hõivatusega (koolikohustus, huvialaringid jne); 4) muutustest kokkulepitud lastega kokkusaamise aegades teavitab vanem ette vähemalt kolm päeva. Ettenägematute olukordade (sh haigestumise) puhul ei ole kolmepäevase etteteatamise tähtaja järgimine kohustuslik; 5) ettenägematute olukordade (sh haigestumise) puhul on õigus kohtumine ära jätta ning selle asemel lepitakse kokku kohtumine mõnel muul päeval arvestades, et kohtumised toimuksid vähemalt kord kuus; 6) isal ja lastel on õigus suhelda omavahel sidevahendite (Skype, e-post, telefon vms) kaudu, arvestades lapse tavapärast päevakava ning lapse valmidust ja soovi suhelda. Lapsele peab olema tagatud võimalus igal ajal eemal viibiva vanemaga suhelda ja talle helistada; 7) suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirjalikult (sh e-kirja teel) nõustunud. 9.
  31. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud: - vanemad läksid lahku
  32. a-l; lapsed on elanud pärast vanemate lahkuminekut emaga; vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus; isa ja laste vaheline suhtlus on katkenud ning nad ei ole suhelnud alates
  33. a-st; vanemad on üksmeelel, et isa ja laste vahel tuleks kehtestada suhtluskord, kuid ei ole ühel meelel selle sisus. 9.
  34. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei esine asjaolusid, mis annaksid alust laste ja isa suhtlemist piirata, mistõttu tuleb laste huvides ja isa suhtlemise õiguse tagamiseks kehtestada isa ja laste vaheline suhtluskord. Asjas ei ole leidnud tõendamist, et laste suhtlemine isaga oleks laste tervisele ja arengule kahjulik. Laste tahe ei ole suhtlusõiguse piiramisel määrav. Asjas esitatud tõendite ning laste ja 6 2-19-9329 vanemate ärakuulamisel tekkinud vahetu mulje põhjal saab järeldada, et laste vastumeelsus isaga suhtlemisele on tõenäoliselt tingitud vanemate pingelistest suhetest, keerulisest lahkuminekust ning lastele loodud ebaõigest ja negatiivsest kuvandist isa ja tema kavatsuste kohta. Lastel on tekkinud ebaõige ettekujutus, et isa ei ole üritanud nendega suhelda, kuigi tõenditest nähtub vastupidine. Ema sõnul on lapsed tänaseni ärritunud ja hirmul seoses isa väidetavate tegudega laste üleandmisel emale 2010–
  35. a-l, kuid arvestades laste vanust sel ajal, ei ole tõenäoline, et lapsed on tegudest siiani sügavalt häiritud, seda enam, et poeg ei mäleta isa. Lastele isast ebaõige ja negatiivse kuvandi loomist kinnitab ka ema uue abikaasa suhtumine isasse eelistungil ja vahetult pärast selle lõppemist. Laste huvidele ei vastaks isa taotletud suhtluskorra täiendamine punktiga, et pärast esimest kohtumist toimuvad edasised kohtumised vaid laste ja lastekaitsespetsialisti nõusolekul. Asjaolusid arvestades on tõenäoline, et sellisel juhul saaks isa lastega kohtuda vaid ühel korral. Isa ja laste suhete taastamiseks ei piisa ühest kohtumisest. Küll aga võiksid esimesed kümme kohtumist toimuda lastele turvatunnet pakkuva isiku juuresolekul. Põhjendatud on määrata, et ettenägematu olukorra tõttu ära jäänud kohtumise asemel lepitakse kokku uus kohtumine arvestusega, et kohtumised toimuksid vähemalt kord kuus. Pikem kui kuuajaline paus isa ja laste suhtluses võib kaasa tuua taastatud suhte nõrgenemise. Lisaks esineb ettenägematuid olukordi eeldatavasti harva. Suhtluskorda ei ole põhjendatud täiendada punktidega, et laps saab teise vanemaga kohtuda omal soovil, ega vanematele seadusest tulenevate kohustustega. 9.
  36. Täidetud ei ole eeldused vanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale üleandmiseks. Asjas ei ole leidnud kinnitust, et isa oleks pärast vanemate lahkuminekut, s.o 11 aasta vältel takistanud emal laste hooldusõiguse teostamist, mh laste viibimiskoha, hariduse, tervise ja reisimise küsimustes. Vanemate vahel on küll erimeelsusi isa ja laste suhtlemise korraldamisel, kuid isa ei ole keeldunud tegemast koostööd lastega seotud oluliste küsimuste otsustamisel. Vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine vastab laste huvidele, sest lastele on tagatud turvaline ja stabiilne elukorraldus. 9.
  37. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
  38. Laste esindaja ja tütar esitasid määruskaebused, milles paluvad maakohtu määruse tühistada isa avalduse rahuldamise osas ja teha uue määruse, millega jätta isa avaldus rahuldamata. Laste esindaja jäi oma varasemate väidete juurde. On arusaamatu, kuidas peaks saama maakohtu määratud suhtluskorda täita, st kuidas peaks ema viima lapsed isaga kohtuma, kui lapsed on korduvalt väljendanud, et nad ei taha isaga kohtuda. Lastele isaga suhtlemise pealesurumine halvendab laste õpiedukust ja teeb korvamatut kahju nende niigi haprale vaimsele tervisele. Lastel on õigus, aga mitte kohustus isaga suhelda. Teismelised lapsed ei pea suhtlema isaga, keda nad ei tunne ja ei soovi tunda. Tütre väidete kohaselt ei ole tema ega tema vend nõus isaga kohtuma ja suhtlema. Nad ei soovi isaga suhelda mingil juhul. Isa on neile võõras. Nad ei saa tema pärast rahulikult elada ja peavad kohtus käima.
  39. Ema toetas määruskaebusi. 7 2-19-9329 Ema on olnud laste sünnist saati seisukohal, et laste arengu tagamise oluline osa on laste võimalus luua suhe mõlema vanemaga ja toetav lapsevanem annab lapse ellu tohutu väärtuse. Samas tuleb püüda lapsi mõista, kui nad keelduvad püsivalt suhtlusest bioloogilise vanemaga, sest nad ei leia temalt tuge ja turvalisust ning leiavad, et suhe lõhub neid. Lastel on õigus isiklikule seisukohale ning ükski täiskasvanu ei peaks seda ignoreerima. Laste otsus isa suhtes on sügav ja läbimõeldud. Laste negatiivne hinnang isa suhtes on kujunenud välja aastatega ning seotud isa tegevuse ja tegevusetusega nende enda ja nende pere suhtes. Laste vastuseis isaga kohtumisele on jäänud vankumatuks ning seoses kohtumenetlusega veelgi kasvanud. Enne kohtumenetlust ei olnud isa aastaid vahetult laste poole pöördunud ega laste elus kuidagi osalenud. Isa seisukohad ei lähtu mitte laste, vaid tema enda heaolust ja õigustest. Laste jaoks on kohutav mõelda, mis saab siis, kui maakohtu määrus hakkab kehtima ja nad kohtumisele ei lähe. See hirmutab ka ema. Ema ei tea, kuidas saab säilitada sunnitud suhtlemise puhul laste vaimset tasakaalu ja turvalist kasvamist. Lapsed on arukad noored inimesed ning ema mõistab, austab ja toetab nende soovi isaga mitte suhelda. Laste huvides oleks, kui kohtumised isaga jääksid laste täisealiseks saamiseni laste soovi põhiseks.
  40. Isa vaidleb määruskaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab laste huvidele. Laste tahe tugineb isa ja laste vahelise suhtluse kogemuse puudumisele ning lastele isast ja tema kavatsustest loodud ebaõigele ettekujutusele. Laste suhtumine isasse on tingitud eelkõige ema mõjust lastele. Ema on pikka aega takistanud isa ja laste suhtlemist, mis on viinud laste võõrandumiseni isast. Isa on püüdnud lastega suhelda, kuid kõik katsed on luhtunud ema vastutegevuse tõttu ning lastele on sisendatud, et isa ei tunne nende vastu huvi. Lapsed on kindlasti intelligentsed ja hea kasvatusega, kuid neil võib sellegipoolest vähese elukogemuse tõttu ja vanema mõjul kujuneda seisukoht, mis ei vasta nende tegelikele huvidele. Laste huvides on kehtestada isa ja laste vaheline suhtluskord. Ei esine asjaolusid, mis annaks alust isa ja laste suhtlust piirata. Isa soovib suhtluse lastega taastada kasvõi minimaalsel tasemel, et lastel oleks võimalik kogeda vahetut suhtlust isaga.
  41. Saaremaa Linnavalitsus vaidleb määruskaebustele vastu ning palub jätta need rahuldamata. Määruskaebused ei lähtu laste parimatest huvidest. Maakohus selgitas välja kõik olulised asjaolud ja hindas neid põhjalikult ning selgitas välja, mis on laste parimates huvides. Maakohus on suhtluskorra määramisel arvestanud laste heaolu ja vanust ning asjaolu, et lapsed ei ole isa aastaid näinud. Määratud suhtluskord ei ole lastele liialt koormav ning aitab tagada isa ja laste kontakti taastamise. Tuvastatud ei ole ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et isa ja laste kohtumine võiks olla lastele kahjulik või isa võiks olla lastele ohtlik. Praegu teavad lapsed vaid emapoolseid selgitusi sellele, miks ta lastega isa juurest lahkus, kuid lapsed ei tea isa nägemust ja neil ei ole isast objektiivset ettekujutust. Selle võimaldaks anda isaga kohtumine. Laste tahtega ei saa praegu arvestada, kuna laste parimates huvides on suhtlemine mõlema vanemaga. Suhtluskorra täitmine laste tahte vastaselt võib küll minna vastuollu laste heaoluga ja avaldada neile kahjulikku mõju, kuid psühholoog leidis, et lapsed on psüühiliselt terved ja suhtlemine isaga võiks siiski lastekaitsespetsialisti juuresolekul toimuda.
  42. Pärnu Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
  43. Ringkonnakohus kuulas lapsed
  44. detsembril 2021 vahetult ära, et mõista nende vastuseisu isaga kohtumistele, selgitas neile olukorda ning arutas võimalikke lahendusi. 8 2-19-9329 Lapsed avaldasid argumenteeritult ja arusaadavalt kohtule oma seisukohad ning väljendasid vahetult ja mõistetavalt oma muret ja hirmu isaga kohtumiste ees. Mõlemad väljendasid endiselt soovi, et nad ei peaks isaga kohtulahendi alusel sunniviisiliselt kohtuma. Tütar selgitas, et ta ei soovi isaga kohtuda, kuna igasugune kokkupuude isaga kutsub temas esile üksnes negatiivseid mälestusi ajast, mil ta isaga koos elas või kohtus temaga. Mõlemad lapsed avaldasid, et nad ei tunne oma isa ega soovi teda tundma õppida, sest ta pole nende elus osalenud. Neid häiris väga see, et isa ei ole nendega aastaid ühendust võtnud muul viisil kui ema kaudu ja kohtusse pöördumisega. Isa on nende jaoks võõras. Tütar mäletab isaga toimunud viimaseid kohtumisi ja need on negatiivsed mälestused, kuid pojal on üksnes üksikud mälupildid temast. Samuti ei ole lastel pärast isaga kohtumiste lõppemist olnud kontakte isapoolsete sugulaste, sh vanaema ja vanaisaga. Lastel on enda kinnitusel praegu väga tore, turvaline ja kokkuhoidev perekond. Ema uus mees on neile isaks ning neil on suur hirm, et bioloogilise isaga suhtlemine võib halvendada nende praegusi peresuhteid ning tekitada tüli nende ema ja bioloogilise isa vahel. Juhuks, kui isaga tuleb suhelda, avaldasid lapsed soovi, et kohtumised toimuksid harvem (kord aastas või kord kahe kuu jooksul), isa ei võtaks nendega ise ühendust telefoni vms vahendite teel ning ema ega nende ülejäänud perekond ei peaks puutuma kokku isaga, sh olid nad nõus kooskõlastama isaga kohtumiste aja ja koha ise lastekaitsetöötajaga, et vältida ema ja isa vahel pingete tekkimist. Tütar avaldas soovi, et kohus teeks talle kohtulahendi sisu teatavaks e-kirja teel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  45. Kolleegium leiab, et määruskaebused tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuste väited ei anna alust kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
  46. Kolleegiumi hinnangul asus maakohus kõiki asjaolusid arvestades põhjendatult seisukohale, et laste ja isa suhtlemise kord tuleb kindlaks määrata, sest praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks isa suhtlusõigust lastega piirata ja jätta sellest tulenevalt suhtluskord kindlaks määramata. Seejuures ei ole maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ega väljunud kaalumispiiridest. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist.
  47. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et lapsel on PKS § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (vt Riigikohtu
  48. novembri
  49. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Seega määrab kohus lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. 9 2-19-9329 Riigikohus on leidnud, et PKS § 143 lg-st 1 tulenevalt on eelduslikult lapse huvides see, et ta teab, kes on tema vanemad, ja et ta saab lahus elava vanemaga suhelda (vt Riigikohtu
  50. märtsi
  51. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18). Seejuures ei saa kohus üldjuhul jätta vanema ja lapse suhtlemise korda kindlaks määramata. Kuigi kohus võib PKS § 143 lg 3 järgi lapse huvides piirata suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate lahendite täitmise, saab kohus PKS § 143 lg-te 3–5 alusel sekkuda vanema ja lapse suhtlemisõigusesse juhul, kui vanemaga suhtlemine ei ole lapse huvidega kooskõlas ning see kahjustaks lapse tervist ja arengut. Seejuures ei ole PKS § 143 lg 3 järgi lapse ja vanema suhtlusõiguse piiramisel määrav lapse tahe, vaid see, et tuvastatud asjaoludel ei ole vanema ja lapse suhtlemine lapse huvides ning kahjustaks lapse tervist ja arengut (vt Riigikohtu
  52. novembri
  53. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2;
  54. aprilli
  55. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-16111, p 18). Eeltoodust tulenevalt peab kohus vanema ja lapse suhtlemise korda määrates arvestama küll lapse tahet ja soovi mitte suhelda oma vanemaga, kuid kohus ei saa ainuüksi lapse vastuseisu tõttu jätta suhtluskorda määramata. Vanema ja lapse suhtlemiskorra määratamata jätmiseks ei anna alust ka asjaolu, et laps on vanemast võõrandunud või ei tunne teda. Kui laps ei ole lahus elava vanemaga pikka aega kohtunud ega suhelnud, tuleb mh hinnata, kas lapse ja lahus elava vanema vahelise suhtlemise taastamiseks on vaja rakendada üleminekumeetmeid. Näiteks tuleb hinnata, kas on vaja muuta suhtluskorda selliselt, et lapse ja lahus elava vanema kohtumisi suurendatakse mingi aja jooksul (vt Riigikohtu
  56. novembri
  57. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9408, p 13.2.2). Lapse vanemast võõrdumise aga ka lapse vastuseisu korral on lapsega koos elav vanem kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema ja olema lapsele teise vanemaga suhtlemisel emotsionaalselt toeks (vt Riigikohtu
  58. märtsi
  59. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-12, p 18).
  60. Praegusel juhul esitasid lapsed, sh tütar ka isiklikult määruskaebuse, milles palusid maakohtu määratud suhtluskorra tühistada ja jätta suhtluskorra määramata, sest nad ei soovi oma bioloogilise isaga suhelda. Sisuliselt heidavad lapsed maakohtule ette seda, et maakohus jättis suhtluskorda määrates arvestamata nende tahtega või andis laste tahtele kõiki asjaolusid kogumis kaaludes põhjendamatult väikese kaalu. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kolleegium märgib, et iseenesest peab kohus arvestama vanema ja lapse suhtluskorda määrates ka lapse arvamuse, soovide ning võimaliku vastuseisuga suhtlemisele. Seda peavad arvestama ka vanemad last kasvatades ning temaga suheldes. Seejuures, mida vanem on laps, seda suurem kaal on lapse arvamusel ja soovidel ning võimalikul vastuseisul vanemaga suhtlemisele. Lapse vastuseisu tõttu võib aga kohus täielikult piirata vanema õigust lapsega suhelda, st jätta suhtluskorra määramata üksnes juhul, kui lapse vastuseis on objektiivselt põhjendatud, st lapse vastuseis on tingitud asjaoludest, mis annavad alust arvata, et vanemaga suhtlemine kahjustab last. Kohus määrab lapse ja vanema suhtluskorra, juhindudes eelkõige lapse huvidest, kuid suhtluskorra määramata jätmiseks peab kohus olema veendunud, et suhtluskord kahjustab lapse huve. Praegusel juhul on poeg 13-aastane ja tütar 15-aastane. Ringkonnakohus veendus neid ära kuulates, et nad on oma ea kohta hästi arenenud ning väga mõistlikud ja arukad noored. Seega tuleb suhtluskorda määrates nende arvamust ja soove kahtlemata arvestada. Ringkonnakohus mõistab ka noorte vastuseisu sellele, et nad peavad kohtuma oma bioloogilise isaga, keda nad ei ole ca kaheksa aastat kohanud ja keda nad ei mäleta enam või kellega seoses meenuvad üksnes negatiivsed mälestused, kuid ringkonnakohtul ei tekkinud noortega vesteldes arusaama, et isaga kohtumine kahjustaks neid. Laste vastuseisu peamiseks põhjuseks on negatiivsed 10 2-19-9329 minevikumälestused ja pettumine isas ning sellest tulenev hirm selle ees, et isaga kohtudes võib midagi halvasti minna. Selline hirm on asjaolusid arvestades loomulik ja mõistetav, kuid sellest ei saa järeldada, et isaga kohtumine oleks lastele sedavõrd kahjulik, et kohtumisi isaga ei peaks toimuma. Seda, et kohtumised oleksid lastele kahjulikud, ei ole järeldanud ka asjas arvamuse andnud kliiniline psühholoog L. Lisaks tuleb arvestada, et kohtumised toimuvad vaid kord kuus ja mitte kauem kui tund aega laste elukohaks olevas linnas neutraalsel pinnal lastekaitsespetsialisti ja esialgu ka laste valitud lähedase isiku osavõtul. Ringkonnakohtu hinnangul oleks hea, kui laste valitud lähedase isikuna osaleks kohtumistel neutraalne isik, mitte laste ema ega kasuisa, sest see pingestaks isa ja laste kohtumisi vältimatult. Nii lastekaitse spetsialisti kui ka lastele lähedase muu isiku juuresolek tagab selle, et lapsed tunneksid end kohtumistel turvaliselt. Samuti tagab lastele turvatunnet see, et nad on koos, kui kohtuvad isaga. Siiski peab isa lastega kohtudes arvestama sellega, et vähemalt esimene temaga kohtumine põhjustab lastes tugevaid negatiivseid tundeid (sh ärevust, pinget ja hirmu). Isal tuleb mõista laste tundeid ja aktsepteerida seda, kui lapsed soovivad sellest tulenevalt kohtumise oodatust varem lõpetada. Ühtlasi tuleb isal teha kõik endast olenev, et maandada laste hirmud, võita samm-sammult laste usaldus ning taastada ajapikku läbisaamine lastega. Ka isa peab lastega suheldes pidama alati silmas laste vajadusi ja huve ning arvestades laste vanust, tuleb üha enam arvestada nende arvamusega. Vältimaks vanemate vahelisi pingeid, millel on lastele negatiivne mõju, tuleb isal hoiduda vältimatutest kontaktidest laste emaga ja laste uue perekonna teiste liikmetega. Samuti tuleb emal mõista, et hoolimata minevikusündmustest ja toonastest vanemate vahelistest konfliktidest, tuleb tal lapsi mõistvalt toetada ja veenda isaga kohtuma, st teha kõik endast olenev, et lapsed tunneksid end rahulikult ja turvaliselt isaga kohtudes. Arvestades laste vanust ja vastutusvõimet ning vältimaks vanemate vaheliste erimeelsuste ja pingete tekkimist, võib ema usaldada laste ja isa kohtumiste aja ning koha kokku leppimise ning lastekaitsetöötajaga kooskõlastamise lastele. Lapsed kinnitasid ärakuulamisel, et nad soovivad seda ise teha ning ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et nad ei oleks selleks võimelised. Sellest tulenevalt ei oleks mõistlik piirata ka isa võimalust suhelda lastega telefoni vms vahendi teel. Kuigi lapsed avaldasid ärakuulamisel, et nad sooviksid minimeerida kontakte isaga, mistõttu ei peaks isal olema õigust nendega telefoni vms vahendi teel suhelda, on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik siiski jätta isale see võimalus, et isal oleks võimalik võtta nendega mh ühendust selleks, et nendega kohtumiste aeg ja koht kokku leppida või teatada sellest, kui kohtumine peaks ära jääma.
  61. Ülaltoodut arvestades ei ole kolleegiumil alust laste määruskaebusi rahuldada ega maakohtu määrust tühistada.
  62. Määruskaebuste menetlemise kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 II lause alusel menetlusosaliste enda kanda, v.a laste esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti Vabariigi kanda.
  63. TsMS § 553 lg 2 järgi teeb ringkonnakohus määruse tütrele e-kirja teel isiklikult teatavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.