Obsah (8)

§ 407§ 444§ 436§ 163§ 174§ 175§ 172§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 12. november 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-112779 Tsiviilasi Elis

) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus

§ 444lg 3 alusel põhjendava osata.

Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. 5. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhivõlg 334.34 eurot. 2 6.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1106-13, p 24).

1. Elisa Eesti AS ja kostja vahelised lepingud on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
2. Hageja palub kostjalt mõista välja viivis 0.07% päevas tuginedes hageja üldtingimuste punktile 7.
3. Hagiavalduses märgitu kohaselt on selles punktis sätestatud, et maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja poolt viivist arvele märgitud tähtajale järgnevast kuupäevast füüsilise isiku puhul 0.07% võlasummast iga viivitatud päeva eest.
4. Riigikohus on 10.05.2016 määruse kohtuasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 leidnud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.
5. Hagiavaldusele lisatud hageja üldtingimuste (kehtivad alates 01.10.2013) punkt 7.10 ei puuduta viivisenõuet. Üldtingimuste punkti 7.8 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja poolt viivise arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0.15% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Tarbijakrediidilepingute puhul lähtub hageja viivise arvestamise võlaõigusseaduses sätestatust. Hagiavaldusele lisatud arvel on märgitud, et maksetähtaja ületamisel arvestatakse viivist 0.07% iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul ei ole selge, millisele tingimusele tuginedes nõuab hageja viivist 0.07% päevas ehk 25.55% aastas ning mis ajast alates see poolte lepingu suhtes peaks kehtima.
6. Lepingute sõlmimise ajal, so 26.09.2013 ja 26.12.2019 oli VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane viivisemäär 8.5% (8%+0.5%) - 8% (8%+0%) aastas. Kohus leiab, et üldtingimuste punktis 7.8 sätestatud viivisekokkulepe (0.15% päevas/ 54.75% aastas) on VÕS § 42 lg 1, 3 p 5 alusel tühine, sest ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (54.75/8.5=6.44; 54.75/8=6.84). Kohus märgib, et hageja poolt nõutav viivis 0.07% päevas ehk 25.55% aastas ületas ka juba 26.09.2013 liitumislepingu sõlmimise ajal kehtivat seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda (25.55/8.5=3.01). Alates sellest ajast on seaduses sätestatud viivisemäär vaid langenud 3 8%-ni aastas (25.55/8=3.19). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda viivist maksmisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud määras.
7. Hageja viivisenõue on põhjendatud 34.58 euro ulatuses (arve nr 2026927539 alusel summalt 23.06 eurot on viivis perioodi 19.03.2020 kuni 15.09.2021 eest 2.76 eurot; arve nr 2027188993 alusel summalt 52.65 eurot on viivis perioodi 19.04.2020 kuni 15.09.2021 eest 5.93 eurot, arve nr 2027469613 alusel summalt 27.44 eurot on viivis perioodi 19.05.2021 kuni 15.09.2021 eest 2.91 eurot ja arve nr 2027720330 alusel summalt 231.19 eurot on viivis perioodi 19.06.2020 kuni 15.09.2021 eest 22.98 eurot) ja tuleb jätta rahuldamata 76 euro (110.58-34.58) ulatuses. Kasutatud viivisekalkulaator on aadressil http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator.
8. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka lisanduv viivist alates 16.09.2021 põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täitmiseni.
9. Nõue mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 70 eurot ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta osaliselt rahuldamata. Hageja on viidanud VÕS § 1132 lg 2 p 1-3 ning märkinud, et tema sissenõudekulu on 70 eurot, mis on kujunenud 12 tasulise kirja saatmise tulemusena (1 tasuline kiri 15 eurot, ülejäänud 5 eurot). Arvestades hageja nõude suurust (375.76 eurot) esimese tasulise meeldetuletuskirja saatmise hetkel, on hagejal õigus nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudekulusid maksimaalselt summas 30 eurot (võlausaldaja nõue kuni 500 eurot). Tarbijale võib pärast lepingu lõppu saata kokku vaid kolm tasulist meeldetuletuskirja, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Lisaks on võlausaldajal võimalik saata tarbijale tasuta meeldetuletuskirju. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist ülempiiri ületavas summas, kuid ei ole esitanud seda õigustavaid erandlikke asjaolusid (VÕS § 1132 lg 4). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude nõue vaid 25 euro ulatuses. Ülejäänud osas, so 45 euro ulatuses tuleb hageja sissenõudmiskulu nõue jätta rahuldamata. Menetluskulud 15.

§ 163

lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. 16.

§ 174

lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 17. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 360 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 18. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tegemist on täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

§ 172

lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu kahe tunni ulatuses, s.o 240 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 385 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 70%, seega 269.50 eurot. 4 19.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5