← Eesti

2-21-16615/19

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-21-16615 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2021, Tallinn Kohtuasi Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi pikendamiseks 40 päevani Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised esindajad ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399) Regionaalhaigla Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata.
  7. Jätta X määruskaebus rahuldamata.
  8. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS §-s 536 lg 2 nimetatud isikud (isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed; isiku eestkostja; isiku nimetatud usaldusisik; rehabilitatsioonimeeskonna liikmed; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik) ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Määruskaebuse saab esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1

(4)
  1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst Y esitas
  2. oktoobril 2021 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates
  3. oktoobrist 2021 ja alates kella 05:04 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11 sätestatule. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida nelja ööpäeva vältel. Arvestades eeltoodut taotles avaldaja rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest. Kohtule esitatud psühhiaatri arvamuse kohaselt hospitaliseeriti puudutatud isik esmakordelt elus psühhiaatriakliinikusse kiirabi saatel. Kiirabi kutsus puudutatud isiku ema, sest isik oli viimastel päevadel veider - agiteeritud, kuulis hääli; oli ebaadekvaatne ja pinges; oli möödunud teisipäeval väga veider, kõndinud rahutult toas edasi-tagasi, aeg-ajalt visanud end põrandale pikali; avaldanud, et kuuleb peas muusikat. Puudutatud isik eitab alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamist, kuid ema sõnul tundis ta teisipäeval poja juures veidrat suitsulõhna. Varasemalt psühhootilist episoodi teadaolevalt esinenud ei ole. Vastuvõtuosakonnas oli kaevanud, et viimase kahe nädala jooksul on olnud kopsud tundlikud, teinud kodus remonti, olnud kokkupuude asbestiga ja tuli meelde, et see võib tekitada kopsuvähki, seetõttu hakanud hirm; soovinud kontrollida kopse. Kahe viimase nädala jooksul on kuulnud ka negatiivse sisuga "kuulutavaid" meeste hääli. Käitus vastuvõtutoas kummaliselt, vahetas diivanil veidralt asendeid (sätib end istudes kaldu, katsub-silitab diivanit), vaatab pidevalt ringi justkui midagi otsides. Esinevad kuulmismeelepetted, kontakt raskendatud, mõttekäik tõkestustega, vastab latentsajaga või üldse mitte, autistlik, on nn "omas maailmas". Tunde- ja tahteelu psühhoosist mõjustatud, ebaadekvaatne, arusaamatu. Psühhiaatri arvamusest nähtuvalt hospitaliseeriti puudutatud isik valvearsti poolt tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsusega ägeda psühhootilise episoodiga (kuulmismeelepetted, mõttekäigu vormilised häired, veider ja sihipäratu käitumine). Täna kontakti isikuga polnud võimalik saada. Isik lamab kägaras voodis, silmad kinni, on küll teadvusel (korra avab pooleldi silmad, kuid sulgeb siis kohe jälle), kuid ei reageeri kõnetamisele ega vasta küsimustele. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - äge psühhootiline episood (F23.0.). Puudutatud isikul puudub haiguskriitika, mistõttu ei ole ta võimeline oma seisundit ega ravivajadust adekvaatselt hindama. Psühhoosist juhitud käitumine on ebaadekvaatne ja ettearvamatu, mistõttu võib ohustada nii enda kui teiste inimeste turvalisust.
  4. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära
  5. oktoobril
  7. Maakohus rakendas
  8. oktoobri 2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja määras paigutada puudutatud isik psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega neljaks päevaks alates
  9. oktoobrist 2021 kuni
  10. oktoobrini
  12. Raviarst teatas
  13. oktoobril 2021, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud. Isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele. 2
(4)Maakohtu määrus ja selle põhjendused
  1. Maakohus pikendas
  2. oktoobri 2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates
  3. oktoobrist 2021 kuni
  4. detsembrini
  5. Maakohus märkis, et raviarsti ärakuulamisel
  6. oktoobril 2021 jäi raviarst oma kirjaliku arvamuse juurde ning märkis, et ei ole puudutatud isikuga kontakti saanud, isik põhimõtteliselt ei rääkinud, silmad olid tal kinni. Puudutatud isik on esmakordselt psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik avaldas ärakuulamisel
  7. oktoobril 2021 kohtunikule, et täna on tal enesetunne parem. Puudutatud isikul on osa asjade osas tekkinud kahtlus, kas need asjad on olemas või ei ole. Internetis deep fake näiteks. Kodus on perekonnaga läbisaamine normaalne, on hullemaid aegu olnud. Puudutatud isikul ei ole praegu peas ühtegi häält, kuigi seda on varem juhtunud. Need hääled on olnud hämminguhääled, nagu kahe seina tagant tuleb hämmingus keegi rääkima, et asjad ei tohiks olla nii, nagu nad on. Praegu seda aktiivselt ei toimu. Puudutatud isik on lugenud palju New Age asju. Puudutatud isik märkis, et aineid, nagu kanepit või seeni, ta ei tarvita. Maakohus leidis, et puudutatud isiku seisund ei ole pärast
  8. oktoobri 2021 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, mistõttu esinevad eeldused isiku suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega ohtlik eelkõige iseendale. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Endale ohtlikkus seisneb kohtu hinnangul selles, et isik võib asetada ennast haiguslikust seisundist tulenevalt elu ja tervist ohustavasse olukorda (haiguslikust seisundist tulenevalt käitub ebaadekvaatselt ja ettearvamatult, tal esinevad kuulmismeelepetted, samuti on puudutatud isik äärmiselt kõhn). Sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes pikendada esmase õiguskaitsevahendi kohaldamist. Määruskaebus
  9. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning lõpetada viivitamatult puudutatud isiku tahtest olenematu ravi ja vabastada ta psühhiaatriahaiglast. Puudutatud isik leiab, et tal ei ole raske psüühikahäiret ja täidetud ei ole PsAS § 11 eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Menetluse edasine käik
  10. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja leiab, et eeldused puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks olid täidetud. Avalaja tõi välja, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - F23.2: äge skisofreeniataoline psühhootiline häire, mis väljendub kuulmishallutsinatsioonides, desorganiseeritud mõtlemisprotsessides, mõjutuselamustes, luulumõtetes, ümbritseva ebaadekvaatses tajus ning haiguselamustest juhitud käitumises. Varasem hea toimetulekuvõime on alanenud kahe aasta jooksul süvenevalt ning päädis viimasel nädalal ägedale psühhoosile viitavate sümptomitega.
  11. oktoobril 2021 toimunud vestlusel ravimeeskonnaga kirjeldas puudutatud isik haiglasse saabumise põhjusena valu kopsudes (tegeles ehitamisega, kus sattus võibolla midagi kopsu, valu enam ei esinevat), avaldas kommenteeriva sisuga kuulmismeelepetete esinemist, millest ei 3
(4)tohtivat rääkida. Puudustatud isik oli paranoiale viitava kahtlustava olekuga ja dissimileeriv (haiguslikke elamusi varjav). Püsisid mõttekäigu väljendunud vormilised häired (tõkestused, hüplikkus, laialivalguvus, kohati täiesti seosetud laused), avaldas fragmentaarselt luulumõtteid mõjutamisest ja kontrollist oma tegevuse üle. Ka vestluse ajal oli elavatest kuulmismeelepetetest hõivatud, mis halvendas kontakti veelgi. Avaldaja leiab, et puudutatud isik ohustab psüühikahäire tõttu enda turvalisust, mis avaldub paranoidse luulu, kuulmishallutsinatsioonide, mõjutuselamustena ja neist haiguselamustest juhitud ebaadekvaatse käitumisena, eelkõige iseenda turvalisust (ägedast psühhoosist hõivatud isik ei taju ümbritsevat, sh ohtu liikluses, kõrguses jm olukordades adekvaatselt) ning psühhoosi süvenedes võib käituda agressiivselt ümbritsevate suhtes meelepetete mõjul või luulumõtetest lähtuvalt „enesekaitseks“. Puudutatud isik ei olnud oma seisundist tulenevalt suuteline mõistma endal psüühikahäire esinemist ega ravivajadust, mistõttu keeldus ta ravist. Haiguskriitika ja ravikoostöö puudumise tõttu ei olnud teda võimalik ravida ambulatoorselt
  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata. Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
  3. Puudutatud isik tugineb määruskaebuses sellele, et tal ei ole rasket psüühikahäiret, mistõttu ei ole täidetud PsAS § 11 eeldused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata (edaspidi tahtest olenematu ravi), ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kolleegium leiab, et maakohus on nõuetekohaselt tuvastanud, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - äge psühhootiline episood (F23.0). Täidetud on PsAS §-s 11 nimetatud eeldused ja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  4. Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud avaldajal puuduvad. Riigi õigusabi korras kaebuse esitajale määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.