Obsah (8)

§ 438§ 5§ 230§ 363§ 238§ 445§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuli 2021.a, Jõhvi kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-2403 Tsiviilasi I. S. ja K. S. hagi

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. 03.03.2021 täiendatud hagiavalduses palusid I. S. ja K. S. (hagejad) K. S.ilt (kostjalt) välja mõista tagasiulatuvalt elatis summas 1347,10 eurot (periood 01.10.2020 kuni 31.01.2021) ja alates 01.02.2021 elatis 584 eurot kuus (2x 292) kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb kostjal kanda K. S. pangakontole EExxx iga kuu 10 kuupäevaks (I kd, tlk 85). Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hagejate vanemate abielu lahutatud 28.09.
2. Vanemad elavad eraldi alates oktoobrist
3. Abielust sündisid I. ja K. S.id. Hagejad elavad koos ema K. S.iga ja vanematel on laste suhtes ühine hooldusõigus. Hagejate vanemad sõlmisid 11.12.2020 notariaalse abikaasade vahelise ühisvara jagamise lepingu, hüpoteegiga tagatud nõuete muutmise lepingu, asjaõiguslepingud ning elatise maksmise kokkuleppe. Hagejad märkisid, et kostja eelviidatud elatise maksmise kokkulepet ei täida ja notariaalne elatise maksmise kokkulepe ei ole sundtäidetav. Hagejad nõudsid tagasiulatuvat elatist järgnevalt: oktoober 2020 584285=299 eurot (kostja tasus 285 eurot); november 2020 584-460=124 eurot (kostja tasus 460 eurot); detsember 2020 584-200=384 eurot (kostja tasus 200 eurot); jaanuar 2021 584-43.90=540.10 eurot (kostja tasus 43.90 eurot) Kokku on kostjal hagejate ees tagasiulatuv elatise võlgnevus summas 299 +124+384+540.10= 1347,10 eurot. Lisaks tagasiulatuvale elatisevõlgnevusele nõuavad hagejad kostjalt ka elatist alates 01.02.2021 584 eurot kuus (2x292 eurot) kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagejate püsikulutused on kuude lõikes järgnevad: september 2020 1773 eurot, oktoober 2020 1294 eurot, november 2020 1402,32 eurot, detsember 2020 1704,70 eurot, jaanuar 2021 1336,70 eurot, veebruar 2021 1221,46 eurot (kulutuste tabel I kd, tlk 83-84 ja I kd, tlk 88-93). Hagejate emale kuulub korteriomand asukohaga xxx maakond ja korteris elab K. S. isa; vallasvarana sõiduk Mitsubishi Outlander xxx,
4. K. S. sissetulekuks on töötasu 2200 eurot (bruto, tööandja AS X, ametikohaks 2 on personalijuht) ja lasterikaste pere toetus 577,54 eurot ning elatis 43,90 eurot (veebruar 2021) (I kd, tlk 80-85).
5. 14.04.2021 seisukohas ei nõustunud hagejad kostja 23.03.2021 vastuses tooduga. Asjas tekkinud menetluskulud tuleks jätta kostja kanda. K. S. märkis, et jätkab koos lastega elamist aadressil xxx ka pärast 31.05.2021 (so kuni ühisvara jagamist puudutava kohtumenetluse lõpuni) ja notariaalne leping oli allkirjastatud K. S. poolt vägivalla ja ähvarduse mõjul ning vastava lepingu kavatseb K. S. üles öelda ja kohtule esitada hagi lepingu tühiseks tunnistamiseks. Kostja seisukohad on elukoha osas on meelevaldsed ega vasta tegelikkusele ja kostjal ei ole otsustusõigust hagejate ema elukoha määramise osas. Kostja ostis korteri vabatahtlikult. Alates 24.08.2020 lahutusavalduse sisse andmisest elas igaüks oma eelarvet omades ja laste kasvatamisse panustati erinevalt. Kostja ei täitnud 19.02.2021 ajutist suhtlemiskorda (rikkus jämedalt ja korduvalt) ja mis on K. S. poolt üles öeldud (suhtlemiskord ei kehti, kostja rikkus suhtlemiskorda juba 28.01.2021), kuna kostja mustab ja alandab vulgaarsete väljenditega K. S.t laste kuuldes. Suhtlemiskorra ülesütlemise põhjused on ära toodud ülesütlemise avalduses. Samuti ei täida kostja ülalpidamiskohustust (ei maksa elatist). Notariaalses elatise maksmise kokkuleppes on elatis alla miinimumi (1/3 ulatuses) ja kostja on kokkuleppe üles öelnud 02.02.2021, mis näitab seda, et kostjal puudub soov ja tahe kokkulepete sõlmimiseks. Elatise maksmise lõpetas kostja juba jaanuaris 2021 ehk enne elatise maksmise kokkuleppe ülesütlemist. Paralleelselt esitas kostja Sotsiaalkindlustusametile avalduse lapsetoetuse endale määramiseks, mille tulemusena pani kostja hagejate ema majanduslikult raskesse olukorda (lõpetati lasterikka peretoetuse maksmine) ja sellise käitumisega jättis kostja hagejad ja hagejate ema teisest kooselust tütre ilma riiklikust toetusest (kostja sai toetust 160 eurot). Kostja ei panusta laste kasvatamisse rohkem, see ei vasta tegelikkusele ja laste ema panus laste kasvatamisel ei ole väiksem. Ka ei vasta tõele, et kostja hoolitseb vanema poja trennides viibimise eest, sest trennid toimuvad ajal, mil laps viibib lasteaias. Taekwondo ja jalgpallitrenni mineku eest vastutab lasteaia personal ja vanemad ei saa mõjutada lapse trenni jõudmist või mittejõudmist. Vanema poja ujumistrenni viimise eest kandis hoolt K. S. (so enne pandeemia levikut), mõnel korral ka laste vanaisa. Kostja väited transpordikulude osas on meelevaldsed. K. S. töölesõit ja laste lasteaeda toimetamise ning sealt kojutoomise marsruut on erinevad. Logopeedi ja psühholoogi juurde viib lapsi ema. Koolieelsesse ettevalmistusse viis vanemat poega kostja. Hagejate transpordikulud on realistlikud ja tõesed. Kostja põhjustatud perevägivallast tingituna on vanemal pojal kõnehäire ja K. S. käib lapsega regulaarselt logopeedi juures ja enda tütrega ka X poolt võimaldatud psühholoogi. K. S. on lugemisharjutusteks soetanud metoodilisi abivahendeid, et vanema poja kõnevõime taastuks. Hagejad on hagiavalduses välja toonud tõesed ja realistlikud laste kasvatamiseks minevad kulutused. Lapsed on kasvueas ja nad vajavad regulaarselt vastavalt aastaaegadele riiete ja jalanõude ostmist, kuid kostja seejuures riietab lapsi tema esimesest abielust pärit laste poolt kantud, kulunud ja auklike rõivastega (pluusid, sokid, aluspesu, püksid ja joped), mis on laste suhtes alandav. Need riided ei vasta laste vanusele ega suurusele. Lapsed vajavad täisväärtuslikku toitu (lisaks on vanemal pojal diagnoositud xxx), harivaid mänguasju, raamatuid ja käeliseks tegevuseks vajalikke vahendeid. Pangakontoväljavõttega ja osaliselt tšekkidega on tõendatud laste riiete soetamiseks tehtud kulud ja need ei sisalda laste ema ega tema tütrele tehtavaid kulutusi riietele ja söögile. Riiete ja jalanõude soetamine on olnud hagejate ema kanda, kostja seevastu on väga harva panustanud eeltoodusse (kostja pangakontoväljavõttest nähtub vaid üks ost Rademari kauplusest, kui kostja ostis vanemale pojale talvepüksid). Suuremad kulutused on tehtud septembris 2020, kui lapsed läksid lasteaeda ja siis soetati sügisriided, jalanõud ning detsembris talveriided ja jalanõud. Lasteaia tasu on kostja tasunud kahel kuul (veebr ja märts 2021). Kuna kostja ei tasu elatist, siis ei ole hagejate emal võimalik igakuiselt kanda mitmete huviringidega seotud kulusid. Hagejatele jäid arusaamatuks kostja arvutused, mis kajastavad kulutusi laste riietele, toidule ja transpordile. Kommunaalkulud ja eluasemelaenu maksed on hagejate poolt väljatoodud ja keskmine summa on 750 eurot kuus. Hagejad olid seisukohal, et laste harjumuspärase kodu ülalpidamiseks tehtavad kulud on osa igakuistest lastele tehtavatest kulutustest. Asjaolu, et lapsed viibisid detsembris 2020 poole ajast 3 kostja juures, ei tähenda automaatselt seda, et kostja poolt lastele tehtavad kulutused olid või on samaväärsed hagejate ema poolt tehtavate kulutustega. Kostja on loetlenud kulutusi (söök, riided, mänguasjad, vaba aeg), kuid ei ole kulutuste osas esitanud tõendeid. Kostja väide, et ta külastas lastega kohvikuid ja spad ei ole tõene. Kostja on seesuguseid lubadusi andnud, kuid ei ole laste sõnul neid täitnud. Hagejate ema organiseeris spa väljasõidu Tartusse Aura veeparki, kulud jäid hagejate ema kanda, kuna kostja loobus toetamisest. K. S. väitis, et tema kulutused laste ülalpidamiseks on suuremad, kui kostjal. Sideteenused kuuluvad kommunaalkulude hulka, kuna need hõlmavad internetti, televisiooni ja telefoni kasutamist. Laste silmaringi avardamiseks on neil vajalik näha ja kuulata erinevates keeltes joonisfilme ja saateid (vanem laps vaatab saateid Jaapani kultuurist). Samuti on internet vajalik nt programmis Imelised aastad osalemiseks. K. S. märkis, et on sunnitud enda omandis oleva korteri võõrandama, kuna vajab ajutiselt õigusabikulude ja transpordivahendi korrashoidmiseks lisaraha (II kd, tlk 3-13). 3.14.05.2021 seisukohas esitasid hagejad kulutuste koondtabeli ajavahemiku märts kuni mai 2021 kohta (II kd, tlk 156-163). Maikuu kulutused on arvestatud seisuga 14.05.
6. K. S. märkis, et ta on üksikema ja tema ülalpidamisel on x-aastane tütar R. A., kelle osas elatist ei maksta. Märtsi 2021 eest jättis Sotsiaalkindlustusamet hagejate emale välja maksmata lapsetoetuse ja lasterikka peretoetuse 498,36 euro ulatuses, kuna kostja taotluse kohaselt läks see kostjale. 06.05.2021 võõrandas K. S. tema omandis olnud korteri aadressil xxx (II kd, tlk 121-122). Kostja vastused
7. 23.03.2021 arvamuses osundas kostja, et ei tunnista hagi ja menetluskulud peaksid jääma K. S. kanda. Kostja kinnitas, et K. S. elab aadressil xxx kuni 31.05.2021, pärast seda hakkab ta elama korteris aadressil xxx või mingis majas xxx. Kostja märkis, et lapsed elavad mõlema vanemaga võrdselt ja vanematel on ühine hooldusõigus. Kostja osaleb laste kasvatamises rohkem kuna lapsed on poisid ja kostja teeb nendega sporti, viib trennidesse (ema seda ei tee), õpetab lugema ning käitumist seltskonnas. Lastega seotud kulud kannavad vanemad võrdselt. Kostja oli seisukohal, et mõlemad vanemad peaksid lastega seonduvalt jagama oma õigusi ja kohustusi (ka lastehüvitised) võrdselt ja mõlema vanema juures peaksid lapsed viibima takistamatult. Kostja märkis, et vanemate abielu lahutati ametlikult 28.09.2020 kell 15:00 ja perena ei elata alates 09.10.2020 ja vastavas kuupäevast alates saab rääkida mingitest nõudmisest ja see oleks ka osaliselt põhjendatud. Vanemate suulise lepingu järgi tasus kostja oktoobris 2020 ja novembris 2020 elatist 285 eurot. Kostja oli sunnitud ostma endale korteri, kus elada (K. S. palus majast lahkuda) ja kostja panustas kogu oma raha, mis tal oli. Kostja võttis korteri ostmiseks võlgu sõpradelt ja pangast. 11.12.2020 notariaalse elatise maksmise kokkuleppes lepiti kokku igakuises elatise tasumises, so 400 eurot. Kostja tasus detsembris 2020 elatist 400 eurot, kuid samas viibisid lapsed kostja juures rohkem kui pool kuud. Pärast eeltoodut osundas kostja, et miks ta peab tasuma elatist, kui lapsed elavad kostjaga ja ta tegeleb nendega ning tal on samuti kulutused (ostab toitu, mänguasju, riideid, lastega käiakse kohvikus, spas). Detsembri 2020 lõpus tegi kostja laste emale ettepaneku, et jagada laste kulutused vanemate vahel võrdselt, kuna lapsed olid kostja juures detsembris 2020 rohkem, kui pool kuud, millisel ajal ei olnud veel kehtivat lastega suhtluskorda, millele sai kostja eitava vastuse. Toila valla lastekaitsespetsialisti abiga lepiti kokku suhtlemiskord ja lapsed viibivad vanemate juures võrdselt. Samas oli K. S. tingimused, et lapsed viibivad kostja juures ainult kolm päeva ja mitte rohkem, kuid suhtluskorras oli punkt, et laste isa on nõus võtma lapsi rohkem, kui suhtluskorras sätestatud, aga laste ema oli sellele vastu. Kostja kinnitas, et notariaalset elatise maksmise kokkulepet ei täitnud ta jaanuaris 2021, kuna olukord oli muutunud, kuna vanemate vahel oli laste suhtes kehtiv suhtluskord ja lapsed viibisid kostja juures jaanuaris 2021 51,1% ja veebruaris 2021 51,3%. Ühisvara jagamise lepinguga võttis laste ema vabatahtlikult eluasemelaenu maksmise kohustuse suuruses 435 eurot, kuid samas võinuks ta eluasemelaenu vabalt elada korteris. Kostja hinnangul on ebaõige arvestada laste kulutustes 4 eluasemelaenu makset, kuna lapsed elaksid majas edasi, kui mitte emaga, siis isaga. Kostja märkis, et lapsed on 3 ja 7-aastased, mistõttu ei ole neil sideteenusekulud vajalikud ja vastavat kulutust ei saa arvestada laste kuludesse. Arves kajastub televiisori laen 30 eurot, mille ta võtab kolides kaasa ja 16,50 eurot on tema tütre (esimesest kooselust) mobiilside internetiga. Arves sisalduvalt 49,48 eurot puudutab vanemate ühiseid lapsi ainult 3 eurot mobiilside eest, seega väheneb igakuine makse 46,50 euro võrra. Lastele tehtavad riiete ja jalanõude kulud on ülepaisutatud või sisaldavad need tema tütre kulusid. Perena koos elades ei ületanud laste riiete/jalanõude (sh mähkmete) kulud mitte kunagi 150 eurot kuus. Kostja pidas perioodi november 2020 kuni veebruar 2021 kulutusi põhjendatuks 130 euro ulatuses, kuna lapsed elavad vanemate juures võrdselt ning mille tulemusena väheneb igakuine makse 62 euro võrra. Kostja nõustus, et toidu- ja ravimite kulu on perioodil nov 2020 kuni veebr 2021 keskmiselt 240 eurot. Kommunaalkulude osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Transpordikulude osas märkis kostja, et tegemist on laste ema tööle sõitmise kütusekuluga, mis ei ole lastega seotud, sest lasteaiani on 6 km (xxx) ja laste ema ei vii lapsi lasteaeda igapäevaselt. Trennidesse ja huvialaringidesse viib lapsi kostja ning seetõttu ei saa laste ema transpordikulud olla nii suured. Kostja nõustus transpordikuludega summas 62 eurot, seega väheneb vastav kulu 62 euro ulatuses. Kostja tasus jaanuari 2021 eest lasteaia ja ujumistrenni kulu ja huvialaringide eest tasus laste ema. Veebruaris 2021 tasus kostja huvialaringide, trennide ja lasteaia eest kokku summas 176,20 eurot. Jaanuaris 2021 kandsid vanemad laste kulutusi võrdselt (va eluasemelaenu makse ja mobiilside kulutused) 855 euro ulatuses ja põhimõtteliselt läks samasugune summa ka veebruaris 2021, kui lisada 100 eurot huvialaringide ja lasteaia eest 839 eurot. Iga vanem peab lastesse panustama miinimumpalga, so 585 eurot. Laste ema saab lastetoetust kolme lapse eest 500 eurot ja kui see jagada kolme lapse vahel ära, siis teeb see 166,70 eurot ühele lapsele ning 751 eurot kuus peab iga lapsevanem keskmiselt panustama lastesse, kes elab majas lastega (arvestades talve- ja suvehooaega). Vanem, kes elab lastega korteris, peab panustama vähem ca 680 eurot talvel ja 560 eurot suvel. Kostja oli arvamusel, et laste emal ei ole takistusi elada oma korteris ja see on odavam, kui maksta eluasemelaenu (I kd, tlk 123127).
8. 25.03.2021 palus kostja arvestada sellega, et vanemate sissetulekud on umbes võrdsed (kostjal pisut vähem), K. S. sissetulek on 2000 eurot (brutos), millele lisandub 200 euro ulatuses sõiduhüvitis (1550+200=1750 eurot netos). Kostja sissetulek on 2500 eurot brutos (1950 eurot netos), millest on maha arvestatud J. S.ile makstav elatis 290 eurot kuus. 1660 eurot netos, millele lisandub 50 eurot (kuni oktoober 2021) Toila volikogu liikme tasu, kokku on kostja sissetulek summas 2000 eurot netos (I kd, tlk 183-184). Kostja leidis, et K. S.l ei ole alates 01.06.2021 notariaalse lepingu järgi õigus elada elamus xxx ja see tähendab seda, et kostja tasub eluasemelaenu 435 eurot alates maist 2021 ja sellest lähtuvalt väheneb kostja sissetulek. Hüpoteegi suurus on seisuga 25.03.2021 107 661 eurot (I kd, tlk 186-187; I kd).
9. 21.04.2021 täpsustas kostja oma varalist olukorda. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale kinnistu registriosa nr 909208, asukohaga xxx. Kostja lastele tehtud kulutused (kulutuste tabel II kd, tlk 48-53) olid septembris 2020 12 099,14 eurot, oktoober 2020 1726,45 eurot, november 2020 4442,31 eurot, detsember 2020 1505,64 eurot, jaanuar 2021 1227, 84 eurot, veebruar 2021 1234,96 eurot, kokku summas 22 236,30 eurot (II kd, tlk 43-47).
10. 22.04.2021vastuväites selgitas kostja, et vanemad ei ole omavahel suhelnud alates 31.01.
11. K. S. eesmärgiks on takistada kostjal lastega suhtlemist, et saada elatist. Kostja ei soovi elatist tasuda, kuna lastele ei kulu niipalju raha, kui K. S. nõuab. Kostja ei soovi K. S. isiklikku elu rahastada. Käesoleval ajal esinevad lahkarvamused vanema poja kooli valikul. Vanemate vahelisel kokkuleppel registreeris kostja septembris 2020 vanema poja Tammiku põhikooli, kuna seal õpib tema vanem õde, vanaisa elab kooli kõrval ja lapsel on mugav minna vanaisa juurde pärast kooli ja trennid asuvad Ahtme 5 linnaosas. Kostja märkis, et ta on viinud vanemat poega esimese klassi ettevalmistuskoolitusele üks kord nädalas (so neljapäeviti), mida kinnitas ka K. S. oma 14.04.2021 arvamuses (II kd, tlk 73).
12. 13.05.2021 arvamuses leidis kostja, et endiselt, et ei pea K. S. lastega jätkama elamist aadressil xxx. K. S. on kostjale edastanud notariaalse ühisvara jagamise lepingu tühistamisavalduse, millega kostja ei nõustunud ja leidis, et see on alusetu. Kostja on eeltoodu osas pöördunud 12.05.2021 kohtu poole ja esitanud hagi tühistamisavalduse kehtetuse tuvastamiseks. Kostja palus, et K. S. täidaks ühisvara jagamise lepingu tingimusi ja koliks majast rahulikult 31.05.2021 välja. Pärast lepingu sõlmimist ei ole K. esimest eluasemelaenu makset summas 435 eurot tasunud ja kommunaalteenuste arved on makstud hilinemisega. Kostja oli sunnitud 18.05.2021 korteri asukohaga xxx võõrandama, et maksta võlad ja tasuda juriidilisi kulutusi. K. S. halvendas tahtlikult oma varalist seisukorda, kui võõrandas oma korteri ja asjaolu, et tal ei ole rahalisi vahendeid õigusabikulude katmiseks, on ebatõene. Kuna K. S. sai kostjalt notariaalse lepingu järgi 9500 eurot maja eest. Kostja kinnitas, et on kursis laste tegemistega, kui lapsed viibivad ema juures ja kostja suhtleb lastega telefoni teel. Vanema poja vanaisa (K. isa) ja kostja käivad koos lapsega logopeedi juures, mitte laste ema. Jaanuaris 2021 logopeedi külastusi ei toimu. Kostja hakkab vanema pojaga käima pereteraapias psühholoogi juures alates juunist
13. Kostja külastas lastega spad 20.10.2021 ja 24.11.2021 ning on soetanud 11.02.2021 kinkekaardi, et minna lastega Värska spa hotelli (covidi tõttu ei ole see võimalik). Laste riiete- ja jalanõude kulud ei ole adekvaatsed ja kokkuhoid on võimalik, kui osta kasutatud ja puhtaid ning heas korras riideid. Kostja on püüdnud K. S.ga kokku leppida laste kulude jagamise osas (so jagada kulud pooleks), kuid see ei ole õnnestunud. Kostja järgis notariaalset elatise maksmise kokkulepet kuni olukorra muutuseni, so detsembris 2020, kui lapsed olid kostjaga juba rohkem kui 50% ajast. 19.01.2021 suhtluskord kehtib, sõltumata sellest, et K. S. on selle erakorraliselt üles öelnud (ülesütlemise põhjused olid väljamõeldud) (II kd, tlk 166-170). Kostja tõi esile laste vanemate juures viibimise arvestuse, mille kohaselt veebruaris 2021 esimese kolme nädala jooksul jäi lastel vahele üheksa trenni (4 taekwondo, 1 jalgpall ja 5 ujumise trenni) K. S. soovimatuse tõttu. Jaanuaris 2021 olid lapsed kostja juures kaheksa korda 02-04.01, 07-09.01, 11-12.01, 15-17.01, 19-20.01, 21-23.01, 25-26.01, 28-30.
14. Lapsed olid kostja juures 51,1% ajast, rohkem kui emaga. Veebruaris 2021 01-02.02, 04-05.02, 07-10.02, 1214.02, 15-16.02, 18-20.02, 22-23.02, 26-28.
15. Seega olid lapsed kostjaga veebruaris 2021 51,3% ajast. Märtsis 2021 olid lapsed kostjaga järgnevalt: 01-02.03, 04-06.03, 08-09.03, 11-13.03, 15-16.03, 18-20.03, 22-23.03, 25-27.03, 29-30.03, kokku oli I. 42,7% ja K. 48,2% ajast kostjaga. Aprill 2021 olid lapsed kostjaga järgnevalt:01-03.04, 05-06.04, 08-10.04, 12-13.04, 15-17.04, 19-20.04, 22-24.04, 26-27.04, 29-30.
16. Seega oli I. isa juures 52,9% ja K. 49,5% kostjaga (II kd, tlk 185). Kohtuotsuse põhjendused
17. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 436 lg-st 6 tulenevalt ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 6

1. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevates asjaoludes: -K. S. ja K. S.i abielu on lahutatud 28.09.2020 (I kd, tlk 10, abielu lahutuse tõend nr xxx); -K. S. ja K. S.i abielust sündisid K. S. (sünniaeg xxx) ja I. S. (sünniaeg 1xxx) (I kd, tlk 8 ja 9, sünnitõendid) ning lapsed elavad koos emaga aadressil xxx; -K. S. ja K. S.i vahel on 11.12.2020 sõlmitud notariaalne endiste abikaasade ühisvara jagamise leping, asjaõiguslepingud, kinnistamisavaldus kande tegemiseks kinnistusregistrisse, hüpoteekidega tagatud nõuete muutmise leping ja lastele elatise maksmise kokkulepe (I kd, tlk 13-24); -11.12.2020 notariaalse elatise maksmise kokkuleppe p 5 kohaselt kohustus kostja alates 11.12.2020 tasuma elatist 400 eurot kuus, elatis tuli tasuda K. S. arvelduskontole,
2. kuupäevaks (I kd, tlk 19); -02.02.2021 on kostja ülesütlemise avaldusega üles öelnud 11.12.2020 elatise maksmise kokkuleppe (I kd, tlk 172-173; 175-176); -K. S. omab sõidukit Mitsubishi Outlander, registrimärgiga xxx, esmane registreering 19.05.2015 (I kd, tlk 86 ja 87). -Sotsiaalkindlustusameti 02.03.2021 tõendi kohaselt makstakse K. S.le igakuiselt lapsetoetust 220 eurot, lasterikka ema toetust 300 eurot, lapsehooldustasu 38,36 eurot, ükskikvanema toetust 19,18 eurot seoses R. A. kasvatamisega, kokku on perehüvitised 577,54 eurot (I kd, tlk 94); -K. S. töötasu (koos puhkusetasudega) oli palgalehe järgi augustis 2020 1400 eurot, september 2020 1636,36 eurot, oktoober 2020 2000 eurot, november 2000 eurot, detsember 2020 2000 eurot brutos (I kd, tlk 114). K. S. töötab personalijuhina AS-is X (I kd, tlk 84); -Palgatõendi järgi oli K. S.i töötasu septembris 2020 3653,56 eurot, oktoobris 2020 1719,86 eurot, novembris 2020 1866,67 eurot, detsembris 2020 2731,26 eurot, jaanuaris 2021 2499,33 eurot, veebruarist 2021 2500 eurot brutos, kostja töötab X OÜ-s (I kd, tlk 128); -19.01.2021 sõlmisid K. S. ja K. S. lastega suhtlemiskorra (I kd, tlk 149-151), mille on K. S. 07.03.2021erakorralise ülesütlemise avalduse alusel üles öelnud (II kd, tlk 14-16) ning K. S. on eeltoodule esitanud 08.03.2021 vastuväite (II kd, tlk 38, 41).
3. PKS § 97 p 1 sätestab, et alaealine laps on õigustatud saama ülalpidamist. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Seega seaduse järgi on vanem kohustatud nii ise last ülal pidama, kui nõudma elatise väljamõistmist teiselt vanemalt, kes lapse ülalpidamiskohustust rikub. Elatist saab üks vanem teiselt nõuda alaealise lapse nimel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). Igakuine elatis lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (PKS § 101 lg 1). Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt töötasu alammääraks on alates
4. jaanuarist 2020 584 eurot kuus, millest pool moodustab 292 eurot. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15). PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kehtiva PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on selgitanud, et sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele 7 elatise maksmisega (
5. mai 2021 otsus asjas nr 2-18-6491, p 13.1). Olukorras, kus laps elab kohtulahendi alusel olulise osa (eelduslikult vähemalt 40%) ajast kummagi vanema juures, st et lapsel on vahelduv elukoht, sellisel juhul peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Eelnimetatud juhul ei esine PKS § 100 lg 2 esimeses lauses käsitletud olukorda, kus vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises (viidatud Riigikohtu otsuse p 13.1). Riigikohus täpsustad otsuse p-s 13.2, et seejuures ei ole vahelduva elukoha kindlakstegemiseks ainumäärav, et laps elaks kummagi vanema juures 40-50% ajast. Täpse ajalise jaotuse saavutamine vanemate kokkuleppel või kohtulahendiga ei ole praktikas enamasti realistlik. Seetõttu tuleb lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanematest.
6. Tuvastatud on, et hagejate seadusliku esindaja ja kostja ühisteks alaealisteks lasteks on hagejad, kes elavad antud juhul ema juures ja vaidlust ei ole selle üle, et vanemad peavad ühiselt lapsi üleval pidama. Hagejad on kostjalt palunud hagiavalduses välja mõista tagasiulatuvalt elatis summas 1347,10 eurot (periood 01.10.2020 kuni 31.01.2021) ja alates 01.02.2021 elatis 584 eurot kuus (2x 292) kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (I kd, tlk 85). Kostja on menetluses tuginenud asjaolule, et kostja annab lastele vahetult ülalpidamist, kuna lapsed elavad vaheldumisi vanemate juures ning seetõttu ei pea ta hagejatele elatist maksma. Pooltel ei ole üksmeelt selles küsimuses, kui palju lapsed ühe või teise vanema juures aega veedavad. Lisaks eeltoodule vaidlevad pooled laste kulude põhjendatuse, kandmise ja jaotamise üle. 13.
7. Seega annab kohus esmalt hinnangu, kas asjas esineb alus perioodi 01.10.2020 kuni 31.01.2021 osas tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kostjalt ja kui, siis millises suuruses. Hagiavalduses on hagejad kinnitanud, et vanemad elavad eraldi alates oktoobrist 2020 (I kd, tlk 81), kostja on 23.03.2021 vastuses seevastu väitnud, et perena ei elata alates 09.10.2020 ja vastavast kuupäevast alates saaks rääkida elatise nõudmisest (I kd, tlk 125). Kohus leiab, et tagasiulatuvat elatist tuleb arvestada hagiavalduses toodult, so alates 01.10.2020, kuivõrd kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et enne 09.10.2020 elati ühise perena koos ja sellest tulenevalt saaks tagasiulatuvalt elatist nõuda üksnes alates 09.10.
8. Kohus tuvastas, et vanemate vahel sõlmiti tagasiulatuva elatise perioodi ajal 11.12.2020 notariaalne elatise maksmise kokkulepe (I kd, tl 13-24) ja kokkuleppe p 5 kohaselt kohustus kostja alates 11.12.2020 tasuma hagejatele igakuiselt (
9. kuupäevaks) elatist 400 eurot (I kd, tlk 19). Vastav kokkulepe kehtis kuni 02.02.2021 kostjapoolse ülesütlemiseni (I kd, tlk 172-173; 175-176). Hagejad kinnitasid, et kostja on tagasiulatuva elatise maksmise kohustust täitnud üksnes osaliselt (oktoobris 2020 tasus kostja elatist 285 eurot, 584-285=võlgnevus on 299 eurot; novembris 2020 tasus kostja elatist 460 eurot, 584-460= võlgnevus 124 eurot, detsember 2020 tasus kostja elatist 200 eurot, 584-200=võlgnevus 384 eurot, jaanuaris 2021 tasus kostja elatist 43,90 eurot, 584-43,90= võlgnevus 540,10 eurot). Kokku on tagasiulatuva elatise võlgnevus perioodil 1347,10 eurot (I kd, tlk 82). Kostja väitis, et tasus vanemate suulise lepingu järgi hagejatele oktoobris ja novembris 2020 elatist 285 eurot, detsembris 2020 400 eurot, kuigi samas viibisid lapsed kostja juures rohkem kui pool kuud (I kd, tlk 125). Samas märkis kostja 16.06.2021 toimunud kohtuistungil vastuoluliselt, et detsembris 8 2020 olid lapsed kostjaga 50% (III kd, tlk 16). Alates jaanuarist 2021 kostja elatise maksmise kokkulepet olukorra muutuse tõttu ei täitnud, kuna lapsed olid jaanuaris 2021 kostja juures 51,1% ajast (I kd, tlk 126). Jaanuaris 2021 olid lapsed kostja juures kaheksa korda 02-04.01, 07-09.01, 11-12.01, 15-17.01, 19-20.01, 21-23.01, 25-26.01, 28-30.01 (II kd, tlk 185). Hagejad on osundanud, et kostja väited laste viibimise ja kulutuste kandmise osas on paljasõnalised (III kd, tlk 17) ja lapsed elavad hagejate seadusliku esindajaga (III kd, tlk 14). 16.06.2021 toimunud kohtuistungil kinnitasid hagejad, et vastavalt 19.01.2021 suhtlemiskorrale (I kd, tlk 149-151) olid lapsed perioodil 19.01.2021 kuni 17.03.2021 kostjaga 3 päeva ja 4 päeva emaga (III kd, tlk 14 pöördel). Perioodil oktoober 2020 kuni 19.01.2021 viibisid lapsed kostjaga kaootiliselt ja arvestust ei peetud (III kd, tlk 14 pöördel). 16.06.2021 kohtuistungil osundas kostja, et nõustub tasuma elatist oktoobri ja novembri 2020 eest 285 eurot (hagejate seadusliku esindaja suulise kokkuleppe alusel). Täpset arvestust laste viibimise osas ei ole kostja pidanud (III kd tlk 14 pöördel). Eeltoodu põhjal ei ole kohtu hinnangul võimalik üheselt tuvastada, laste viibitud ajavahemikku kostja juures. Kostja väited hagejate viibimise osas ei ole elatise väljamõistmise aluseks. Samuti ei saa vahetuks ülalpidamiseks pidada hagejate ebamäärast kinnitust, et lapsed viibisid perioodil 19.01.2021 kuni 31.01.2021 (tagasiulatuva perioodi osas) kostja juures 3 päeva. Sellist suhtluse määra arvestades ja kehtetu 19.01.2021 suhtluskorra alusel, mida ei järgitud, ei saa ega ole põhjendatud lugeda, et hagejatel oleks vahelduv elukoht ja esineks kostja poolt vahetu ülalpidamine. Samuti on pooled andnud vastakaid ja ebamääraseid seisukohti laste lasteaeda, huvialaringidesse ja trennidesse viimise osas, mistõttu ei saa tõsikindlalt tõendile toetavalt öelda, millisel perioodil ja konkreetsel kuupäeval ning kes täpsemalt lapsi lasteaeda, huvialaringidesse, ettevalmistuskoolitusele ning trennidesse viis ja koju tõi. Kohus möönab, et ainuüksi laste trennidesse, huvialaringidesse ja mujale viimine ja toomine ei tähenda veel vahetut ülalpidamist. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest saaks otseselt järeldada hagejate viibimist kostja vahetul ülalpidamisel, mistõttu ei ole kostja väited tagasiulatuva perioodi osas hagejate viibimiskoha osas õiged ega tõendatud. Riigikohus on osundanud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13; 03.06.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kohus on selgitanud, et pooltel tuleb esile tuua ja tõendada eeskätt seda, millised olid laste vajadused (ka tagasiulatuvalt), kas vajaduspõhised kulud on kõik kaetud ja millise vanema poolt on need tõendatult kaetud. Seeläbi on võimalik hinnata kumb vanem on laste vajadustest lähtuvalt ülalpidamiskulusid rohkem kandnud (III kd, tlk 14). Seega lasus kostjal laste vahetu ülalpidamise vastuväite korral lastele tehtavate kulutuste osas tõendamiskohustus. Kostja on vahetu ülalpidamisega seonduvalt esitanud kulutuste tabeli (II kd, tlk 48-53), millest nähtuvalt on ta septembris 2020 kandnud kulutusi 12 099 eurot (toit, ravimid, toidulisandid 90,23 eurot, madrats ja voodipesu 139,96 eurot, lasteaed ja huviringid 120 eurot, kommunaalkulud, remont majas, endise abikaasa auto kaskotasu, sh eluasemelaenu makse ja uue korteri ost 456,19 + 11 100= 11 758,91 eurot, transpordikulud 130 eurot, lasteaed ja huviringid), oktoobris 2020 1726, 45 eurot (jalanõud 16,05 eurot, toit lastele ja koerale, ravimid, toidulisandid 190,63 eurot, voodipesu, kööginõud 129,21 eurot, lasteaed, huviringid, spa ja mänguasjad 39 eurot, kommunaalkulud, endise abikaasa auto kaskotasu, eluasemelaenu makse 876,56 eurot, lastele elatis suulise kokkuleppe alusel ja ülekanne kommunaalmaksete eest 345 eurot, transpordikulud lasteaed, huvialaringid 130 eurot, november 2020 4442,31 eurot (aluspesu sularaha eest 68,50 eurot, toit, ravimid, toidulisandid 174,24 9 eurot, lasteaed, huviringid, spa, mänguasjad 67,50 eurot, kommunaalkulud, endise abikaasa auto kaskotasu, eluasemelaenu makse 3747 eurot, lastele elatis suulise kokkuleppe alusel 260 eurot, transpordikulud lasteaed ja huvialaringid 125 eurot), detsember 2020 1505,64 eurot (toit, ravimid, toidulisandid 296,90 eurot, lastead (pildistamine), huviringid, spa, mänguasjad 9,30 eurot, kommunaalkulud, TV, eluasemelaen, korteri võla tagasimaksmine, endise abikaasa auto kaskotasu, sh eluasemelaenu makse 1069,44 eurot, lastele elatis notariaalse kokkuleppe alusel 400 eurot, transpordikulud lasteaed ja huvialaringid 130 eurot) ja jaanuaris 2021 1227,84 eurot (riided, püksid särgid ja sokid 67 eurot, toit, ravimid, toidulisandid 229, 67 eurot), lasteaed, huviringid, spa, mänguasjad 196,90 eurot, kommunaalkulud, kulu auto kasko ja liikluskindlustuse eest, korteri võla tagasimaksmine 604,27 eurot, transpordikulud lasteaed ja huvialaringid 130 eurot. Kostja on eeltoodud kulutuste tõendamiseks (periood oktoober 2020 kuni jaanuar 2021) esitanud üksnes pangakontoväljavõtted (I kd, tlk 132-133, I kd, tlk 140-147). Kohus märgib, et ei anna hinnangut kostja septembri 2020 kulutuste osas, kuivõrd tagasiulatuvat elatise nõuet vastava kuu osas esitatud ei ole. Kohus analüüsis kostja pangakontoväljavõtteid ja asub järeldusele, et pangakontoväljavõtetega ning kulutuste tabeliga ei ole kostja poolt kulutuste tabelis esile toodud kulutused lastele tõendatud, seejuures puuduvad tabelis selgitused kulutuste jaotuse, osalt ka liikide osas ning viited tõenditele. Kostja ei ole sidunud enda poolt esitatud tõendeid väljatoodud asjaoludega, kuigi vastav kohustus tuleneb

§ 363lg 1 p 3 ja § 394 lg 2 p 3.

Kohus on 29.04.2021 e-kirjas (II kd, tlk 94) selgitanud, et kostjal tuleb väiteid ja asjaolusid tõendada ning esitada asjakohased, so elatisega seonduvad tõendid. Kohtus märgib, et kohtul ei ole hagimenetluses õigust ega kohustust ise tõenditest asjaolusid otsida, asjaolude sidumine esitatud tõenditega on poole ülesanne. Seega leiab kohus, et kontoväljavõtetest nähtuvalt ei ole võimalik tuvastada ja eristada kostja ning hagejate kulutusi. Üksnes novembri 2020 osas tuleb tagasiulatuvast elatisest maha arvestada kostja poolt x lasteaiale huviringi eest 02.11.2020 tasutud summa 25 eurot (I kd, tlk 133), mille näol on tegemist põhjendatud ja tõendatud kuluga. Ülejäänud kulutusi kohus tõendatuks ei loe ja sellest lähtuvalt asjas ei arvesta. Kohus tuvastas kostja pangakonto väljavõtte põhjal, et kostja on tasunud hagejatele elatist oktoober kuni detsember 2020 kokku summas 988,90 eurot (09.10.2020 285 eurot, 09.11.2020 260 eurot, 29.11.2020 200 eurot dets 2020 eest, 02.12.2020 200 eurot dets eest, 15.01.2021 43,90 eurot) (I kd, tlk 132, tlk 134, tlk 137). Eeltoodu võtab kohus arvesse alljärgnevalt tagasiulatuva elatise arvestamisel. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostja ei ole hagejatele vahetult ülalpidamist andnud, seega tuleb kostjal maksta hagejatele tagasiulatuvalt elatist. Järelduvalt võib eeldada, et hagejate ema on vaidlusalusel perioodil täitnud kostja eest kostja ülalpidamiskohustuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 07.02.2018 lahendis nr 2-15-15909 märkinud, et kuna hagejad esitasid nõude miinimumelatise saamiseks, ei pidanud nad enda vajadusi tõendama. Hagejate kulutuste osas peab kohus vajalikuks märkida, et kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimummääras, siis puudub vajadus analüüsida hagejate vajadusi ja kulutusi. Kostja vaidlustas hagejate kulutused, leides, et need on ülemäärased ja kokkuhoid on võimalik. Samas möönab kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hagejate vajaduspõhised kulutused oleksid hagis nõutavast väiksemas määras. Seega on kohus seisukohal, et hageja poolt esile toodud kulutused on vajalikud ja põhjendatud. 11.12.2020 notariaalse elatise maksmise kokkuleppe p 5 kohaselt kohustus kostja alates 11.12.2020 tasuma elatist 400 eurot kuus, elatis tuli tasuda K. S. arvelduskontole,

1. kuupäevaks (I kd, tlk 19). 02.02.2021 on kostja ülesütlemise avaldusega üles öelnud 11.12.2020 elatise maksmise kokkuleppe (I kd, tlk 172-173; 175-176). 10 PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Vanemate kokkulepet saab võimaluse korral arvestada lapse tulevikus sissenõutavaks muutuva elatise väljamõistmisel, kuid eelkõige tuleb seda arvestada tagasiulatuva elatisenõude puhul, et hinnata, kas vanem on kohtusse pöördumisele eelneval ajal ülalpidamiskohustust täitnud (vt ka Riigikohtu
2. juuni
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13; 19.06.2020 Riigikohtu lahend nr 2-18-6499 p 11). Seega tuleb asjas tagasiulatuva elatise väljamõistmisel lähtuda elatise kokkuleppe punktis 5 sätestatust. Elatise kokkulepe kehtis 11.12.2020 kuni 02.02.
4. Vastaval perioodil kohustus kostja tasuma hagejatele elatist 400 eurot kuus, millest järelduvalt asub kohus seisukohale, et tagasiulatuva elatise määramisel ei saa tagasiulatuva perioodi 11.12.2020 kuni 31.01.2020 osas nõuda miinimummääras elatist, vaid tuleb lähtuda kokkuleppes toodust. Hagejad ei ole hagis põhjendanud, miks ei peaks kokkuleppes toodut asjas arvestama. Perioodi 01.10.2020 kuni 10.12.2020 osas, mil kokkulepe puudus tuleb kohaldada hagis nõutult elatist miinimummääras. Osundavalt ei ole kostja

§ 230

lg 1 mõistes tõendanud vanemate vahel suuliselt sõlmitud elatise maksmise kokkulepet, mistõttu kohus ei arvesta siinkohal kostja poolt väidetud elatise (285 eurot kuus; I kd, tlk 125) maksmise suurusega. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatise nõue on põhjendatud järgnevas arvestuses: 01.10.2020 kuni 31.10.2020 2x 292=584-285=võlgnevus summas 299 eurot; 01.11.2020-30.11.2020 2 x 292= 584-260-25=võlgnevus summas 299 eurot; 01.12.2020 kuni 10.12.2020 2x 292= 584 / 31 päeva x 10 päeva=võlgnevus summas 188,39 eurot; 11.12.2020 kuni 31.12.2020 400/ 31 päeva x 21 päeva=270,97 eurot, kostja tasus detsembris elatist 400 eurot, seega on ettemaks 129,03 eurot. 01.01.2021 kuni 31.01.2021 400-43,90 (tasutud summa)-129,03 (ettemaksu summa) =võlgnevus summas 227,07 eurot. Kohus rahuldab hagi tagasiulatuva elatise osas osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja tagasiulatuva elatise summas 1013,46 eurot (299+299+188,39+227,07), perioodi 01.10.2020 kuni 31.01.2021 eest. Kohus jätab hagejate tagasiulatuva elatise nõude 333,64 euro ulatuses rahuldamata (1347,10-1013,46=333,64 eurot). 13.

1. Lisaks tagasiulatuvale elatisele nõuavad hagejad kostjalt elatist alates 01.02.2021 584 eurot kuus (2 x 292) kuni hagejate täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb kostjal kanda K. S. pangakontole EExxx iga kuu 10 kuupäevaks (I kd, tlk 85). Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hagejate viibimiskoht alates 01.02.2021-30.04.2021 olnud kostja juures. Kostja tõi esile, et hagejad olid kostja juures vahetul ülalpidamisel veebruaris 2021 01-02.02, 04-05.02, 07-10.02, 12-14.02, 15-16.02, 18-20.02, 22-23.02, 26-28.
2. Seega olid lapsed kostjaga veebruaris 2021 51,3% ajast. Märtsis 2021 olid lapsed kostjaga järgnevalt: 01-02.03, 04-06.03, 08-09.03, 1113.03, 15-16.03, 18-20.03, 22-23.03, 25-27.03, 29-30.03, kokku oli I. 42,7% ja K. 48,2% ajast kostjaga. Aprill 2021 olid lapsed kostjaga järgnevalt:01-03.04, 05-06.04, 08-10.04, 12-13.04, 1511 17.04, 19-20.04, 22-24.04, 26-27.04, 29-30.
3. Seega oli I. isa juures 52,9% ja K. 49,5% kostjaga (II kd, tlk 185). Lisaks oli kostja veendumusel, et lapsed hakkavad kostja juures olema 40% ajast. Kostja arvestas, et juunis 2021 olid lapsed tema juures 39%, juulis 37%. Kostja tugines Riigikohtu lahendile, mille kohaselt, kui on vahetu ülalpidamine 40% ulatuses, siis ei pea maksma elatist (III kd, tlk 13 pöördel). Hagejad vaidlustasid kostjapoolse arvestuse laste viibimise osas ning on märkinud, et kostja väited laste viibimise ja kulutuste kandmise osas on paljasõnalised (III kd, tlk 17) ja lapsed elavad hagejate seadusliku esindajaga (III kd, tlk 14). Hagejad on vaidlustanud kostja arvestuse hagejate viibimise ja kulutuste osas täies ulatuses. Kohus leiab, et kostja protsentuaalse arvestuse või väidete alusel ei ole võimalik kohtul kontrollida seda, kas hagejad ka tõepoolest viibisid kostja juures sellises mahus nagu kostja on väitnud. Ühestki asjas olevast tõendist ei ole tuvastatav, et hagejad oleksid kostja juures viibinud kostja poolt näidatud ulatuses ning sellest tulenevalt jätab kohus kostja väited ja arvestused tähelepanuta. Järgnevalt peab kohus vajalikuks vahetu ülalpidamise kontrollimiseks hinnata kostja kulutusi lastele. Kulutuste tabelis on kostja märkinud, et tema kulutused lastele olid veebruaris 2021 järgnevad: riided (kaks jopet, särgid) soetatud sularahas 79 eurot, toit, ravimid, toidulisandid 289,75 eurot, lasteaed, huviringid, spa, mänguasjad 209,86 eurot, kommunaalkulud, autokasko tasu, korteri võla tagastamine 539,35 eurot, transpordikulud (lasteaed, huvialaringid) 117 eurot, kokku 1234, 96 eurot (II kd, tlk 5253). Teiste kuude osas ei ole kostja kulutuste loetelu esitanud. Kostja kontoväljavõtetest (I kd, tlk 130-147, periood 01.09.2020-14.03.2021; II kd, tlk 189-191, periood 15.10.2020-19.02.2021) nähtuvalt ja üheselt tuvastavalt on kostja kandnud lastele tehtud kulutusi järgnevalt: 24.02.2021 E. U. X OÜ arve nr 1632 summas 50 eurot (I kd, tlk 139) ja 07.03.2021 X MTÜ x lasteaed x kuutasu 15 eurot (I kd, tlk 139). Hagejad on nõustunud sellega, et kaks lasteaia arvet, mis on tõendatud, arvatakse elatisest maha, rohkem ei midagi (III kd, tlk 15). Kulutuste loetelus nimetatud kulutusi kostja tõendanud ei ole ning asjaolude tõendatuse osas jääb kohus varasemate selgituste juurde ja ei korda neid. Kohus leiab, et kostja poolt 24.02.2021 huvialaringi tasu summas 50 eurot ja 07.03.2021 lasteaia tasu tuleb veebruari ja märtsikuu 2021 elatisest maha arvestada. Kohus ei tuvastanud kostja ja hageja (I kd, tlk 110-112; II kd, tlk 130-145) pangakontoväljavõtetest, et kostja oleks alates 01.02.2021 kuni 13.05.2021 hagejatele elatist tasunud. Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist laste vahetu ülalpidamine kostja poolt, siis rahuldab kohus hagejate nõude alates 01.02.2021 elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 01.02.2021 292 eurot kuus kummalegi lapsele, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Määratletavalt tuleb kostjal veebruarikuu 2021 eest tasuda elatis summas 534 eurot (584-50=534 eurot) ja märtsi 2021 eest 569 eurot (584-15=569 eurot). Kohus selgitab kostjale, et kui tsiviilasjas nr 2-21-2402 määratakse kindlaks lastega suhtlemiskord, siis võib kostjal olla alus elatise muutmiseks. Kostja on kohtule kinnitanud, et tema töötasust jätkub, et lapsed üles kasvatada (III kd, tlk 13 pöördel). Vaidlustamata asjaoluna oli palgatõendi järgi kostja töötasu septembris 2020 3653,56 eurot, oktoobris 2020 1719,86 eurot, novembris 2020 1866,67 eurot, detsembris 2020 2731,26 eurot, jaanuaris 2021 2499,33 eurot, veebruarist 2021 2500 eurot brutos, kostja töötab X OÜ-s (I kd, tlk 128). Kohus on eeltoodu põhjal seisukohal, et kostjal on materiaalne võimekus tasuda hagejatele elatist miinimummääras. 12 13.
4. Kohus ei hinda hageja ja kostja muid väiteid ning seisukohti, sh tõendeid sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas. Kohus märgib, et hageja ja kostja vastuväited ning tõendid, mis on seotud laste suhtluskorra kindlaksmääramisega ja hooldusõigusega, kostjale määratud lähenemiskeeluga jpm, ei ole elatise asjaga puutumuses ning need ei oma asjas tähtsust. Seega jätab kohus hageja poolt esitatud tõendid: venekeelsed sõnumid (II kd, tlk 17 ja tlk 24-25) ja kostja poolt esitatud tõendid: 08.03.201 tsiviilasjas nr 2-21-2402 alaealiste laste esindaja seisukoht suhtlemiskorra kindlaksmääramise asjas (I kd, tlk 152-158; II kd tlk 197-202); 17.03.2021 Viru Maakohtu kohtumäärus K. S. esialgse õiguskaitse rahuldamata jätmise kohta, mis puudutab hooldusõiguse asja, tsiviilasi nr 2-21-2402 (I kd, tlk 159-161; II kd, tlk 203-205); venekeelsed sõnumid (I kd, tlk 171, II kd, tlk 39-40; II kd, tlk 74-78; II kd, tlk 99-103); venekeelne leping ja „Raspiska“ (II kd, tlk 54, 55); 05.04.2021 taotlus tsiviilasjas nr 2-21-2402 (II lkd, tlk 79; II kd tlk 104); 30.03.2021 Tartu Ringkonnakohtu määrus kriminaalasjas nr 1-21-1847 (II kd, tlk 80-85, II kd, tlk 105-110); Viru Maakohtu 11.03.2021 määrus kriminaalasjas nr 1-21-1847 (II kd, tlk 86-91; II kd tlk 111-116); väljavõte kõnelogist (II kd, tlk 186); 19.03.2021 Toila Vallavalitsuse arvamus tsiviilasjas nr 2-21-2402 (II kd, tlk 193-196); 15.01.2021 venekeelne e-kiri (II kd, tlk 206); kostja hagiavaldus ühisvara jagamise lepingu tühistamisavalduse kehtetuse tuvastamiseks (II kd, tlk 208216), kui asjasse puutumatud (ei oma asja lahendamisel lähtuvalt tähtsust, sh on tegemist venekeelsete tõenditega)

§ 238lg 1 ja lg 5 alusel asja lahendamisel arvestamata.

14. Juhindudes

§ 445

lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Kohus märgib, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda PKS § 100 lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks hageja seadusliku esindaja K. S. pangakontole EE
2. Samaks kuupäevaks tuleb kostjal hagejatele tasuda ka tagasiulatuv elatis. PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. 15.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi osalist rahuldamist ja selle ulatust, siis on kohus seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Seega puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga 13