xxx, isikukood 37311212233, elukoht xxx Juri TIMOFEJEV Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri patrullpolitseinik Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §120, §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus Väärteoasi OTSUSTAS: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Juri TIMOFEJEVI 05.10.2021 kiirmenetluse otsus nr.10220162719290 Maksim ŠAŠKOVI karistamise osas
summas 440 (nelisada nelikümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. määratud rahatrahvi suuruse osas. Mõista Maksim ŠAŠKOVILE
summas 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. Ülejäänud osas jätta Ida nr.10220162719290 muutmata. Prefektuuri 05.10.2021 kiirmenetluse otsus Maksim ŠAŠKOVI kaebus rahuldada. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse teatavakstegemisest. Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse 1 Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 06.12.2021. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik Juri Timofejevi 05.10.2021 kiirmenetluse otsusega nr.10220162719290 määrati Maksim Šaškovile
Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis menetlusalune isik 05.10.2021 kell 09.58 Ida-Virumaal Tallinn – Narva maantee 169-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 141 +/- 9 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Seega ületas menetlusalune isik suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 42 km/h. Sellega rikkus Maksim Šaškov
lg.1 p.1 ja pani toime väärteo
Nimetatud kiirmenetluse otsuse kohaselt arvestati karistuse määramisel isiku poolt süü tunnistamist. Maksim Šaškov esitas 15.10.2021 Viru Maakohtu Narva kohtumajale kaebuse, milles palus vähendada määratud karistust. Kaebuse kohaselt kahetseb selle esitaja oma väärtegu ja tunnistab oma süüd täielikult. Sõidu ajal sõitis kaebuse esitaja ees juht, kes käitus väga imelikult ja muutis lühikese aja jooksul järsult kiirust. Kuna kaebuse esitaja kartis enda ja oma kaasreisija turvalisuse pärast, sõitis ta võimalikult kiiresti selle auto ette. Kaebuse esitaja leidis, et rahatrahv 440 € ulatuses on suhteliselt karm karistus sellises olukorras. Kaebuse kohaselt soovib selle esitaja väärteoasja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 02.11.2021 määrusega kohtualluvuse korras läbivaatamiseks Jõhvi kohtumajale. edastati väärteoasi Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 10.11.2021 määrusega jäeti Maksim Šaškovi kaebus käiguta ja talle anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse kohaselt ei vastanud Maksim Šaškovi kaebus VTMS §115 lg.1 p.2, 5, 6 ja 8 nõuetele. Maksim Šaškov esitas 11.11.2021 Viru Maakohtule parandatud kaebuse, milles kordas oma taotlust ja põhjendas kaebuse esitamist järgnevalt. Kaebuse esitaja arvates on rahatrahv summas 440 € suhteliselt karm karistus. Kaebuse esitaja sooritas möödasõitu, kuna leidis, et see on turvaline. Sõiduk oli kaebuse esitaja tüdruksõbra poolt ostetud hiljuti ja kaebuse esitaja ei osanud arvata, et see kiirendab nii kiiresti. Lisaks sellele on kaebuse esitaja töötasu xxx €, millest ta peab tasuma ka korteri üüri ja kommunaalteenuste eest, seega ei ole tal võimalik nii suurt rahatrahvi tasuda. Kaebuse esitaja kinnitas veelkord, et kahetseb oma väärtegu ja tunnistab oma süüd. 2 Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuur oma 26.11.2021 kirjalikus vastuses nr.3.11.1/17203-5 nõustus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning palus kaebus jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt selgitas kaebuse esitaja oma kaebuses, et kiiruse ületamise põhjuseks oli vajadus sooritada möödasõitu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et sellises olukorras olid menetlusalusel isikul teised võimalused, kuidas käituda ja vältida ohtu, kuid mingil juhul ei tohtinud ta ületada kiirust 42 km/h võrra, suurendades sellega lisaohtu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki tegeliku ja lubatud sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Kiiruse ületamine toimus Tallinn – Narva maanteel hommikusel ajal, kui liiklustihedus on suur. Sõidukiirus mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust kui selle raskusastet. Kiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik. Isik juhtis mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei oleks olnud suuteline võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerima. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik on toime pannud ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga kuni 12 kuud. Samuti saab lisakaristusena määrata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 3 – 6 kuud.
lg.2 näeb ette rahatrahvi kuni 400 €, kohtuvälise menetleja seisukohast tähendab see seda, et rahatrahv
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse määramisel on juhindutud KarS §56 lg.1 ja kergendava asjaoluna arvestatud menetlusaluse isiku poolt süü tunnistamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et määratud karistus on vastavuses nii teo raskusega kui ka isiku süüga, määratud karistus on eesmärki täitev ning vastavuses õiguskorra kaitsmise huvidega. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, leidis, et Maksim Šaškovi kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §120 lg.1 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kirjalikus menetluses ja teha lahendi Väärteomenetluse seadustiku §132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesolevas väärteoasjas nähtub menetlusaluse isiku poolt maakohtule esitatud kaebusest, et menetlusalune isik soovib väärteoasja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri 26.11.2021 kirjalikust vastusest nr.3.11.1/17203-5 Viru Maakohtu 17.11.2021 päringule nr.4-21-3965 nähtub, et kohtuväline menetleja on nõus väärteoasja kirjaliku menetlusega. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 3 Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalusele isikule on karistus määratud
lg.3 alusel.
lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 – 60 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas lubatud suurimat sõidukiirust ületades, kas lubatud suurima sõidukiiruse ületamine oli kindlaks tehtud seaduse kohaselt ning kas määratud karistus vastab menetlusalusele isikule ja toimepandud väärteole. Nagu nähtub 05.10.2021 koostatud kiirmenetluse otsusest nr.10220162719290, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 nõudeid.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusaluse isiku suhtes 05.10.2021 koostatud kiirmenetluse otsuse nr.10220162719290 kohaselt juhtis ta samal päeval kell 09.58 Tallinn – Narva maantee 169-ndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 141 +/- 9 km/h. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et menetlusalune isik juhtis 05.10.2021 kell 09.58 Tallinn – Narva maantee 169-ndal kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 141 +/- 9 km/h. Nimetatud asjaolu on menetlusalune isik ise ja koheselt tunnistanud kohapeal, märkides selle omakäeliselt kiirmenetluse otsusesse koos kinnitusega, et on rikkumisega, s.o. kiiruse ületamisega nõus ja kahetseb seda. Samuti on ta väärteo toimepanemist tunnistanud ka Kiirusmõõturi kasutamise 05.10.2021 protokollis ja maakohtule esitatud kaebuses. Käesoleva väärteoasja materjalidele lisatud Kiirusmõõturi kasutamise 05.10.2021 protokolli kohaselt teostati riikliku järelevalve korras Maksim Šaškovi poolt juhitud mootorsõiduki xxx (registreerimismärk xxx) liikumiskiiruse mõõtmist 05.10.2021 kell 09.58 Tallinn – Narva maantee 169-ndal kilomeetril kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr.DP021146, antennid KC068289 ja KR021387, tabloo DI014709, mis oli vastavalt 05.10.2021 kell 08.30 testimisele töökorras. Mõõtmise tehiolud olid järgmised: asulavälisel teel oli nähtavus hea, tegemist oli valge ajaga, sademeteta kuiva kattega kahesuunalise teega. Mõõtja liikus esimesel sõidurajal, kiirusmõõtur oli paigaldatud statsionaarselt. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks oli valitud mõõterežiimiks vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Mõõtja sõiduki liikumise kiirus mõõtmise hetkel oli 90 km/h. Mootorsõiduk liikus teisel vastassuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost, kiirendas intensiivselt ja sooritas möödasõitu. Mõõtmine toimus 3 – 4 sekundi vältel ja segavaid faktoreid ei olnud. Seadme helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi lugem oli 141 km/h, laiendmääramatus +/- 9 km/h ja lõplik mõõtetulemus 132 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit, mõõtmise ajal video/helitehnikat ei kasutatud. 4 Maakohus leiab, et eeltooduga on lubatud suurima sõidukiiruse ületamine menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõidukil kindlaks tehtud seaduse kohaselt. Asjaolusid, et menetlusalune isik ei juhtinud mootorsõidukit väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas ning et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei olnud tema suhtes tuvastatud seaduse kohaselt, ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik ise. Nii nähtub väärteoasja materjalides asuvast Kiirusmõõturi kasutamise 05.10.2021 protokollist, et menetlusalune isik on selle protokolliga tutvunud ja selle tulemusega nõustunud. Samuti nähtub Kiirmenetluse 05.10.2021 otsusest nr.10220162719290, et menetlusalune isik on tunnistanud kiiruse ületamist, on rikkumisega nõus ning kahetseb. Väärteo toimepanemise tunnistamist ja kahetsust on menetlusalune isik kinnitanud ka maakohtule esitatud kaebuses. Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud
lg.3 alusel, kuna ta rikkus
Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka kohtu poolt kohtueelses menetluses kogutud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit suurimat lubatud sõidukiirust ületades, siis kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Sõiduki juhtimist suurimat lubatud sõidukiirust ületades ei ole vaidlustanud ka menetlusalune isik korduvalt ise. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 110 trahviühiku ulatuses. Nagu nähtub
lg.3 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena leebeimat karistuse 5 liiki – rahatrahvi. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on arvestatud muuhulgas kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Maakohus nõustub siinkohal kohtuvälise menetleja otsustusega karistuse liigi osas ja leiab, et leebeima karistuse liigi – rahatrahvi – määramine on käesolevas väärteoasjas antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusaluse isiku puhul oleksid ilmnenud ka karistust raskendavad asjaolud. Mootorsõiduki juhtimine suurima lubatud sõidukiiruse piirmäära ületades on alati tahtlik tegu, mille puhul on sõiduk liikluses kõrgendatud ohu allikas. Juhtides sõidukit suurimat lubatud sõidukiiruse piirmäära ületades, on igal juhul tegemist ohuga nii enda kui teiste elule, tervisele ja varale. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit tiheda liiklusega Tallinn – Narva maanteel ja hommikusel ajal, mil liiklus on eriti intensiivne. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis seda keskmist määra ületavana. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud karistuse sanktsiooni keskmist määra ületavana. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna seda ei ole mitte millegagi põhjendatud. Ei kohtuvälise menetleja vaidlustatavas kiirmenetluse otsuses ega ka kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses kaebusele ei ole välja toodud ühtegi sellist eriliselt olulist asjaolu, mis tingiksid karistuse määramise sanktsiooni keskmist määra ületavana, arvestades siinjuures ühte kergendavat asjaolu. Maakohus möönab, et arvestamisele võib kuuluda kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses toodud asjaolu, et menetlusaluse isiku süü suurus on seda suurem, mida suurem on lubatud sõidukiiruse ja tegeliku sõidukiiruse vahe, kuid antud juhul sellise asjaolu arvestamist kiirmenetluse otsusest ei nähtu. Kohtuvälise menetleja poolt kirjalikus vastuses väljatoodud asjaolud menetlusaluse isiku poolt nii enda kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara ohtuseadmise ja tema süü suuruse hindamise osas on õiged, kuid koostatud kiirmenetluse otsusest ei nähtu ka nende asjaolude arvestamist. Tegemist on üleüldiste põhimõtete väljatoomisega, kuid neid ei ole kuidagi seostatud konkreetse menetlusaluse isikuga. Samuti jääb maakohtule täiesti arusaamatuks kohtuvälise menetleja seisukoht selles osas, et
lg.3 eest peaks karistuseks määratav rahatrahv algama 400 €-st.
lg.3 sätestab üheseltmõistetavalt, et nimetatud sättes toimepandud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Seega on karistuse, s.h. rahatrahvi suuruse määramisel igal menetlejal vaja hinnata konkreetset väärtegu ning selle toimepanija isikut ja tema süü suurust. Maakohus tunnustab kiirmenetluse otsuse koostanud patrullpolitseinikku selle eest, et viimane arvestas kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt, kuid leiab, et muud karistuse määramisel olulised asjaolud on käesoleval juhul koostatud kiirmenetluses otsuses jäänud hindamata ja selles otsuses märkimata. Arvestades menetlusalust isikut ja käesolevas kohtuotsuses eelnevalt toodud põhjendusi leiab maakohus, et põhjendatud on menetlusalusele isikule mõista karistuseks rahatrahv 80 trahviühiku ulatuses. Maakohus on seisukohal, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma 6 süütegude toimepanemisest – on võimalik saavutada just sellise suurusega karistusega. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalust isikut oleks varasemalt karistatud väärteokorras, s.h. liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti arvestab maakohus siinkohal keskmist sanktsiooni määra ja menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise tunnistamist, s.t. kergendava asjaolu arvestamise kohustust koheselt alates kiirmenetluse otsuse koostamisest. Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusalusele isikule määratud karistuse suuruse osas tühistada ja teha selles osas uus otsus. Maakohus peab põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule
Menetlusaluse isiku kaebus kuulub rahuldamisele, kuid mitte selles põhjenduste alusel. Maakohus leiab, et menetlusaluse isiku kaebuses põhjendused rahatrahvi suuruse vähendamiseks sellist alust ei anna. toodud toodud Maakohus ei nõustu kaebuse esitaja viitega sellele, et möödasõit eesliikuvast sõidukist oli turvalisem ja toetab siinkohal kohtuvälise menetleja seisukohta, et menetlusalune isik pidi liikluses valima teistsuguse ning ennast ja teisi liiklejaid vähemohustava viisi. Samuti jääb maakohtule täiesti arusaamatuks menetlusaluse isiku poolt kaebuses toodud väide selle kohta, et ta ei osanud arvata, et sõiduk kiirendab nii kiiresti. Asudes juhtima mootorsõidukit, sealjuures ilmselgelt võõrast/tundmatut sõidukit, tuleb sellisel juhul olla liikluses eriliselt ettevaatlik. Käesolevas väärteoasjas ei ole menetlusalune isik sellist ettevaatlikkust kuidagi üles näidanud. Kaebuse väide selle kohta, et menetlusaluse isiku töötasu on väike ning ta peab tasuma ka üüri ja kommunaalteenuste eest, mistõttu ei saa ta tasuda nii suurt rahatrahvi, ei anna kuidagi alust rahatrahvi summa vähendamiseks. Asudes juhtima võõrast tundmatut mootorsõidukit ja ületades seejuures suurimat lubatud sõidukiirust ikkagi väga suurel määral, tuli menetlusalusel isikul arvestada asjaoluga, et rikkumisele järgneb karistus ja selle karistuse suurusel arvestatakse vaid seaduses ettenähtud asjaolusid. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.