MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta TANEL ERELT vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.09.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Tanel Erelti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tanel Erelt on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.07.2016 otsusega
Tanel Erelt tunnistati süüdi ka
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta ja 6 kuud.
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 7 aastat ja 6 kuud. Vastavalt KrMS § 238 lg 2 sätetele vähendati Tanel Ereltile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 5 aastat.
lg 2 ja § 74 lg 5 alusel 1 suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o 30.11.2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-15-9362 mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 1 aasta 5 kuu ja 20 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 6 aastat 5 kuud ja 20 päeva.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 04.02.2016 karistuse kandmise aja hulka ja loeti karistuse alguseks kinnipidamise aeg 04.02.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Tanel Erelt talle mõistetud karistusest (6 aastat 5 kuud ja 20 päeva vangistust) ära kandnud 5 aastat 8 kuud ja 23 päeva vangistust ehk enam kui kaks kolmandikku talle mõistetud karistusajast. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. 2 Vastavalt
lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et ta on avalikkusele kõrgohtlik, kuna tema mõtlemine, käitumine ja hoiakud on kuritegeliku kalduvusega. Oht seisneb eelkõige füüsilise vägivalla kasutamises, mis võib viia raskete tervisekahjustuste tekitamiseni, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ja kui tekivad konfliktid või kättemaksuhimu. Vangla hinnangul on oht kõige tõenäolisem kui isik on narkootilise aine mõju all, kui ta vajab majanduslikku kasu, kui ta jätkuvalt ei teadvusta probleeme enda hoolimatus käitumises ega kuritegelikes hoiakutes ja kui jätkab suhtlust kriminaalse ringkonnaga. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Tanel Erelti käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxxx. Tegemist on kinnipeetavale kuuluva kinnistuga, millel paikneb 2 elumaja, millest ühes elab endine kuriteokaaslane oma perega ja teise asuks elama kinnipeetav. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Samas on kinnipeetav korduvalt märkinud, et kui ta vabaneb karistuse ärakandmisega, siis on kindel, et ta läheb kohe Eestist ära soojemale maale elama ja tööle, kuna siin teda midagi kinni ei hoia, ta on varem elanud pikalt xxxx ja xxxx. Kohus näeb selles märkuses ohtu, et kinnipeetav võib ka katseajal lahkuda riigist ja kriminaalhooldus ei pruugi olla selleks asjaoluks, mis teda siin kinni hoiab. Kinnipeetava vanemad on surnud ning endiste abikaasadega on suhted katkenud. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad sõbrad ja tuttavad, kellest paljud on kriminaalkorras karistatud. Vanglale teadaolevalt peab Tanel Erelt kirjavahetust ka teiste vangistuses viibivate isikutega. Ka on kriminaalkorras karistatud isikud teinud Tanel Erelti kontole rahalisi ülekandeid. Tanel Erelt ei ole mõjutatav, aga ta on ise mõjutaja. Positsiooni hoidmiseks kuritegelikus maailmas oskab ta väga tugevalt manipuleerida ja mõjutada teisi inimesi. Tanel Erelt teeb küll iseseisvaid otsuseid, kuid positsiooni hoidmiseks vastavad tema valikud kuritegelikus maailmas heakskiidetud normidele. Vangistuses viibides nõustab ta kaaskinnipeetavaid esitama kaebusi ning esitab ka ise vanglasüsteemi ja ametnikke kritiseerivaid pöördumisi. Isik on teisi ärakasutav, ta manipuleerib igapäevase toimetuleku huvides, sh vanglateenistuse ametnikega. On korduvalt esitanud nõudmisi, pakkudes nö vastutasuks asja maha vaikimist (nt asja kohtumenetlusse mitte jõudmist). Eeltoodu näitab, et kinnipeetava elustiil on äärmiselt hoolimatu, riskiv ja teisi ära kasutav ning sellest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. 3 Tanel Erelt on varasemalt xxxx elades tegelenud kinnisvara müügi ja ehitamisega. Peale kinnisvara kriisi xxxx suundus xxxx ning tegeles seal kaatrite ja jahtide ning nende varuosade ostu-müügiga. Eestis on kinnipeetav samuti tegelenud ettevõtlusega, kuid tema hariduse, oskuste ja kogemuste kohta detailsem info puudub. Tanel Ereltile on vabanemise korral töökoha garanteerinud K OÜ brutopalgaga 2000-2800 eurot kuus. Isikul on aga väljakujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil, mistõttu legaalsest sissetulekust elatumine võib olla oluliselt raskendatud. Seega arvestades isiku varasemat elukäiku ja harrastatud elustandardit ei pruugi tööle asumine välistada seda, et isik jätkab legaalsetest võimalustest kõrgemat elustiili ja teenib raha mitteametlikult, sealhulgas ka kuritegelikul teel. Eeltoodust tulenevalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima ja seda olukorras, kus isik on varasemalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Positiivseks peab kohus asjaolu, et Tanel Ereltil puuduvad tasumata nõuded. Positiivseks peab kohus ka seda, et Tanel Ereltil ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Toime pandud kuritegude ja alkoholi tarvitamise vahel seos puudub. Küll aga on kinnipeetav tarvitanud narkootikume, samas sõltuvust ei ole diagnoositud. Kuna aga käesolev kuritegu on toime pandud narkootilise aine mõju all, siis ei saa võimalikku tagasilangust eitada ning uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isik töötab alates 16.12.2016 majandustööde abitöölisenakoristajana, on aktiivselt osalenud narkootikumide tarvitamise teemadega seotud vestlustel, on aktiivselt ja kohusetundlikult läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“ ning analüüsivatel vestlustel kuritegelikku käitumist ning selle põhjustajaid ja tagajärgi käsitlevatel teemadel. Seega on Tanel Erelt vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enese arendamise huvides. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav suhtlemisel viisakas, kuid nõudliku tooniga ning pigem üleolev, oskab nõuda endale meelepärast, sh oskab manipuleerida. Kriminaalhooldaja hinnangul on teiste inimeste seisukohtade mõistmine oluliselt raskendatud, kuna empaatiavõime on madal. Isik kaldub oma tegusid õigustama ja fakte ilustama, mistõttu võib vangla hinnangul eeldada, et motivatsioon muutusteks on vähene. On ustav kriminaalse subkultuuri väärtustele (massiline toidust keeldumine 2019. aastal subkultuurilistel põhjustel). Ametiisikute suhtes on kinnipeetav salliv, kuid suhtumiselt üleolev, kritiseeriv. Tanel Erelt ei aktsepteeri, et ühiskonna liikmeks olemine eeldab ka teatavat vastutust (omakohtuna toime pandud kuritegu), ta peab iseenda heaolu tähtsaimaks, mistõttu on kriminaalhooldaja hinnangul alust kahelda ka motivatsioonis loobuda kuritegelikust käitumisest. Vangla hinnangul on kinnipeetaval väljakujunenud kriminaalne käitumismuster, millega ta saavutab oma tahtmise. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et isik võib olla ohtlik teistele isikutele ning selline hoiak enda suhtes võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ning pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. 4 Kohtu hinnangul on Tanel Erelti puhul tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja töökoha olemasolu, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik, suhted kriminaalse taustaga isikutega, narkootiliste ainete võimalik taastarvitamine ja uue kuriteo sooritamine katseajal. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud. Ka leiab kohus, et kinnipeetava käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Distsiplinaarkaristuste puudumine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui aasta, seega on isikul võimalik kuni karistuse ära kandmiseni omandada ja kinnistada positiivseid hoiakuid ning käituda eeskujulikult. Individuaalses täitmiskavas on isikule veel ette nähtud läbida vestlused narkootiliste ainete tarvitamise teemadel ning sotsiaalprogramm „Õige Hetk“. Eelloetletud tegevuste läbimine on oluline, kuna kinnipeetav saab aru narkootikumide kahjulikkusest ja nende mõjust inimese käitumisele ning omandab oskused sotsiaalsete probleemidega toimetulekuks, oskab nimetada oma elus ette tulevaid probleeme ning leida neile lahendusi. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.12.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu 27. oktoobri 2021. a määrus muutmata. 27.10.2021 kohtumäärus 1-16-4256 jõustus 24. detsembril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.