1-21-1826/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-1826 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Remii Vannuse tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Remii Vannuse 37906285213) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Remii Vannuse määruskaebus Viru Maakohtu
4. novembri
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Remii Vannust 10.03.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-21-1826 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Remii Vannusele liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 kuud 4 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.01.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 5 kuu 4 päeva pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 28.01.
9. Kohtuotsus jõustus 26.03.
11. Viru Vangla esitas 12.11.2021 Viru Maakohtule materjalid Remii Vannuse enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 2.
12. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Remii Vannuse tingimisi enne tähtaega vabastamist.
13. Viru Maakohus jättis 23.11.
14. a määrusega Remii Vannuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 1 3.
15. Esmalt tuvastas maakohus, et Remii Vannuse suhtes on täidetud formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks, sh elukoha olemasolu. Positiivseks pidas maakohus seda, et isikut ei ole karistatud distsiplinaarkorras, ta läbis programmi „Õige hetk“, läbis vestlused vägivaldsest käitumisest ning alkoholi tarvitamisest tulenevast mõjust käitumisele. Samuti on tal vabanemisel olemas töökoht ja tugiisik abikaasa näol. Samas leidis maakohus, et ka varasemalt olid tal olemas nii elukoht kui ka toetav lähedane, töökohad püsisid vaid lühikest aega ning vaatamata sotsiaalprogrammis ja vestlustes osalemisele, tuli tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid (mh näitab see, et isik ei suuda korrast kinni pidada). Seda, et tema suhtes on alustatud uus kriminaalasi, maakohus otsustuse tegemisel ei arvestanud, kuna lõpptulemust ei ole veel teada. 3.
16. Maakohus asus seisukohale, et Remii Vannuse senine elulaad ei ole olnud selline, mis soodustaks seaduskuulekat käitumist, vabaduses teda ees ootavad elutingimused ei ole muutunud. Võttes arvesse isiku varasemat ametliku töökogemuse konarlikkust ja kesiseid väljavaateid tööjõuturul, pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi tema edasise õiguskuulekuse osas. Majanduslike raskuste süvenemisel võib Remii Vannus jätkata kriminaalkorras karistatavate tegevustega, pannes toime varavastaseid õigusrikkumisi majandusliku kasu saamiseks. Arvestades teda vabaduses ees ootavaid elutingimusi, pole põhjendatud asuda seisukohale, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on minimeeritud. Nõudeid on tal 28 511,13 eurot, mis raskendab tema resotsialiseerumist. 3.
17. Arvestada tuleb ka seda, et Remii Vannusel on kaheksa kehtivat kriminaalkaristust ja ta ei viibi vangistuses esimest korda. Seega saab tema varasemast käitumisest järeldada, et ta ei suuda alluda vabaduses kehtestatud korrale. Seda kinnitab ka see, et isegi kinnipidamisasutuses tuli tema suhtes kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käesolevas kriminaalasjas mõisteti Remii Vannusele karistus süstemaatilise varguse toimepanemise eest. Eeltoodu annab aluse järeldada, et Remii Vannusel on raskusi enesekontrolliga ning sissetulekuteväljaminekute tasakaalus hoidmisega. Seega puudus maakohtul kindlustunne, et seekordsel kinnipidamisasutusest vabanemisel suudab süüdimõistetu järgida seaduskuulekat eluviisi, vaatamata sellele, et vanglas tegeldi ka temast lähtuvate uute kuritegude toimepanemise riskide maandamisega läbi erinevate tegevuste. Varasemate vangistuste kestel läbitud programmid ei ole piisavat mõju avaldanud. 3.
18. Maakohus nõustus vangla iseloomustuses tooduga, et korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus viitab asjaolule, et isik on ükskõikse suhtumisega ühiskonna reeglite suhtes, käitub vastavalt oma vajadustele. Korduvad sarnased kuriteod ning kuritegelik taust näitavad, et isik ei ole varasematest vangistustest vajalikke järeldusi teinud. Seega puudus maakohtul veendumus, et vabaduses olles suudab Remii Vannus hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Ka nähtub isiku karistusregistri andmetest, et talle on mitu korda mõistetud liitkaristus KarS § 65 lg 2 alusel, mis tähendab seda, et tema enesekontrolli võime on kehv, kuna ta on korduvalt pannud toime kuritegusid katseajal. Seega ebaseaduslik tegevus on muutunud Remii Vannuse käitumise lahutamatuks osaks ning arvestades täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist selle vangistuse jooksul on ennatlik arvata, et senini kantud karistus on juba enda eesmärgi saavutanud. Uute kuritegude toimepanemist soodustab ka alkoholi tarvitamine – ei saa välistada, et varem alkoholisõltuvuses isik (on tunnistanud ka ise alkoholi tarvitatuna kuritegude toimepanemist) hakkab probleemide ilmnemisel taaskord alkoholi tarvitama. 3.
19. Maakohus leidis, et isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, tema käitumine kinnipidamisasutuses ning kuritegude toimepanemise asjaolud annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi 2 kindel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsib motivatsioon seaduskuulekaks eluks, sest varasemalt on tal korduvalt eeltoodut nappinud, arvestades Remii Vannuse kehtivaid karistusregistri andmeid. Süüdimõistetu ei ole proovinud varasemalt lahendusi leida probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Kui ta satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal ja seda vaatamata käesoleval ajal garanteeritud töökoha olemasolule, mille pikaajalisuses ei saa tema senist käitumist arvestades olla kindel. Neid eeltoodud asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Maakohus leidis, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma eesmärki täitnud. Kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mis oleks kohut veennud selles, et käitumiskontrollile allutamine kulgeb ilma tõrgeteta ning isik on suuteline täitma käitumiskontrolliga kaasnevaid kohustusi ja ka hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Määruskaebus
20. Viru Maakohtu 23.11.
21. a määruse peale esitas määruskaebuse Remii Vannus, kes soovib, et kohus teeks õiglase otsustuse, mis ei tugineks valedel. Ta soovib vanglast vabaneda, et maksta võlgasid ja eluga edasi minna. 4.
22. Kõigepealt leiab Remii Vannus, et iseloomustus põhineb ebaõigetel andmetel, kuna Kadrina koolis käimise andmed on valed. Samuti on vangla kasutanud arhiveeritud karistusi iseloomustuses ning märkinud, et ta on alkoholisõltuvuses, kuigi diagnoosi pani temale vallandatud ebapädev psühhiaater. Kohus on tuginenud vabastamata jätmisel alustatud kriminaalasjale, kuid temale ei ole süüdistust esitatud ning see asi lõpetatakse. 4.
23. Vabaduses on tal kindel elu- ja töökoht, samuti toetav sotsiaalvõrgustik. Ei soovi vanglas vedeleda ja maksumaksja raha kulutada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Remii Vannuse määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata.
25. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
26. aprilli
27. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
28. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust; samuti on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. (allkirjastatud digitaalselt) 3