1-18-9721/89

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-18-9721 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. novembri
3. a määrus Nikolai Drokini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Nikolai Drokini (Drokin; isikukood 37805102233) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused, mis tuginevad arhiveeritud karistustele.
7. Nikolai Drokini määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Viru Maakohus karistas Nikolai Drokinit 11.01.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9721 KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega, mille hulka arvestas eelvangistuses viibitud aja 3 kuud 8 päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 aastat 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 11.01.
10. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 19.06.
11. a määrusega.
12. Viru Vangla esitas 04.10.2021 Viru Maakohtule materjalid Nikolai Drokini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve alla. 2.
13. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Nikolai Drokini tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. 1
14. Viru Maakohus jättis 25.11.
15. a määrusega Nikolai Drokini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. 3.
16. Maakohus tuvastas, et Nikolai Drokini enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused on täidetud, sh vastab elukoht elektroonilise valve nõuetele. Seejärel asus maakohus seisukohale, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Korduvkaristatus viitab ka sellele, et hirm kinnipidamisasutusse sattuda süüdimõistetut seaduskuulekusele ei mõjuta. 3.
17. Nikolai Drokini käitumine vanglas ei ole olnud seaduskuulekas, tal on 7 kehtivat distsiplinaarkaristust – distsiplinaarkaristustena kohaldatud 7-päevased paigutamised kartserisse viitavad tõsisemale korrarikkumisele vangistuse ajal ja kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu süvendab kahtlust võimekuses ja motiveerituses tingimusteta alluda karmile korrale käitumiskontrolli ajal. Kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Maakohus asus seisukohale, et kui kinnipeetav tahab oma käitumisega veenda kohut selles, et ta on tõesti muutunud, peaks tema käitumine vangistuses olema eeskujulik. Kuna käitumist vangistuses peetakse oluliseks näitajaks, prognoosimaks, milliseks kujuneb isiku käitumine väljaspool vanglat, siis võib teha järelduse, et Nikolai Drokini karistus ei ole veel eesmärki täitnud. 3.
18. Kinnipeetaval on vabanedes miinimumpalgaga töökoht OÜ-s MVEN, mis tegeleb mootorsõidukite hoolduse ja remondiga. Kinnipeetava enda sõnul oskab ta oma tulusid ja kulusid tasakaalus hoida ja stabiilne sissetulek tagab toimetuleku. Samas ei saa jätta märkimata, et isikul on stabiilne sissetulek olnud ka varem, kuid ta on ikka sooritanud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Majanduslikust toimetulekust lähtuvalt jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Vangistuses on kinnipeetavat rahaliselt toetanud tuttavad, vabaduses on teda valmis toetama abikaasa. K-raha andmetel on isikul tasumata nõudeid 1399 eurot ja vabanemisfondis on 2074 eurot. Tal on ka head suhted lähedastega, kuid tutvusringkonnas ka kriminaalse taustaga isikuid. Maakohus leidis, et suhetest tulenev risk jääb püsima, kuna isik vabaneb samasse piirkonda ning ta on varasemalt toime pannud kuritegusid grupis (ei saa grupi mõju välistada). 3.
19. Positiivseks luges maakohus selle, et Nikolai Drokin töötas vanglas koristajana ja AS-s EVT keevitajana, omandas keevitaja elukutse, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkutegevused, kus töötas aktiivselt kaasa, ning alates 02.09.2021 käib
20. klassis. Maakohtu hinnangul on kinnipeetav vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt enesearendamise huvides. Alates 24.03.2021 määrati kinnipeetav majandustöödele koristaja ametikohale, kuid ta keeldus tööle asumast, mistõttu tunnistati tema AS-s EVT töötamise luba kehtetuks. Ka ei ole isik huvitatud riigikeele omandamisest. 3.
21. Nikolai Drokinil on probleeme alkoholi tarvitamisega ja osa kuritegusid (sh praegune ja varasem vägivaldne) on alkoholijoobes toime pandud, mis omakorda viitab sellele, et alkoholi tarvitamise ja isiku vägivaldse käitumise vahel esineb otsene põhjuslik seos. Mõistab osaliselt, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed ja alkoholi mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust. Alkoholi tarvitamisel jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. 2 3.
22. Vangla iseloomustuse kohaselt näitavad toimepandud kuriteod ja korduvkaristatus, et Nikolai Drokin peab kriminaalset käitumist normaalseks ja aktsepteeritavaks ning isiku seos kuritegeliku eluga ei ole juhuslikku ega lühiajalist laadi. Kuritegelik käitumine näitab tema negatiivset suhtumist õiguskorda ning viitab ühiskonnas kehtestatud reeglite tahtlikule eiramisele. Probleemide lahendamisel keskendub kiiretele ning lühiajalistele lahendustele, mitte pikaajalistele eesmärkidele. Kinnipeetav harrastab riskivat ja hoolimatut elustiili. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. 3.
23. Maakohus leidis, et karistusaja lõpuni on jäänud veidi alla kolme aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni omandada positiivseid hoiakuid, käituda eeskujulikult ning läbida talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“, mille käigus kinnipeetav omandab erinevaid oskusi tulemaks toime probleemsetes olukordades, kaardistab mõtlemise ja käitumise mõjutajad ja oskab nendega edaspidi arvestada. Samuti tuleb tal läbida sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“, mis on oluline, et vältida impulsiivset ja mõtlematut käitumist. Määruskaebus
24. Viru Maakohtu 25.11.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse Nikolai Drokin, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada tema elektroonilise valve alla. 4.
26. Nikolai Drokin leiab, et maakohus on tuginenud otsustuse tegemisel arhiveeritud karistustele, mis ei ole KarRS § 5 lg 1 kohaselt lubatav. Samuti on kõik distsiplinaarkaristused määratud tööst keeldumise eest, mis ei ole rasked rikkumised. Tema soovis erialast tööd, keevitaja tööd teha. Ka õiguskantsler on leidnud, et tööle sundimine teatud olukordades on mõttetu. Edasist õiguskuulekat käitumist vabaduses kinnitab viisakas, tagamõteteta ja mitteimpulsiivne käitumine valvuritega. Alkoholist loobumiseks on nõus vabaduses vestlema psühholoogiga. Elektrooniline järelevalve ja kriminaalhooldus ongi tema suunamiseks ja jälgimiseks, mis on selle eesmärk ja ülesanne. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Nikolai Drokini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
28. Esmalt märgib ringkonnakohus, et Nikolai Drokinil on õigus, et maakohus on tuginenud otsustuse tegemisel tema arhiveeritud karistustele, milliste arvestamine aga on tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses lubamatu. Tulenevalt karistusregistri väljavõttest on Nikolai Drokinil vaid üks kehtiv karistus, mille eest ta praegu vangistust kannab. Ringkonnakohus kontrollis ja tuvastas, et kriminaalasjas nr 1-14-2044 mõistetud karistus (viimane karistus enne käesolevat) tuli arhiveerida pärast 16.09.2021 (alla viieaastane karistus kanti ära 16.09.2016). Vangla esitas Viru Maakohtule taotluse 04.10.2021 ja maakohus tegi määruse 25.11.2021, milliste andmete põhjal on võimalik öelda, et nii taotluse esitamise kui ka määruse tegemise ajaks oli ka viimane varasem karistus arhiveeritud. Vastavalt karistusregistri seaduse (KarRS) § 5 lg-le 1 on karistusregistrisse kantud andmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRS § 5 lg-s 2 on loetletud erandid, millal on 3 registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamine nende erandite alla ei kuulu. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kui osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole nendele andmetele kohtumäärustes tuginemine lubatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 29, otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9).
29. Maakohus on läbivalt viidanud korduvkaristatusele, samuti erinevatele riskidele, mis tulenevad varasemalt toimepandud kuritegudest, mis on lubamatu. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et vangla võib iseloomustuses tugineda nii kustunud karistustele kui ka varasemate kuritegude toimepanemise asjaoludele, kuid kohtul seda õigust ei ole (vt ka Riigikohtu 07.02.
30. a määrus asjas 1-14-10087, p-d 34-35). Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja põhjendused, mis tuginevad arhiveeritud karistustele.
31. Vaatamata eeltoodule, ei tingi see maakohtu määruse muutmist. Nimelt on maakohus vaatamata kõigele jõudnud õigele järeldusele Nikolai Drokini vabastamata jätmise osas.
32. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
33. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.
34. Käesolevalt ei ole võimalik rääkida Nikolai Drokini õiguskuulekast käitumisest, kuivõrd teda on distsiplinaarkorras karistatud seitsmel korral ja seda kartseriga kestusega seitse ööpäeva. Nimelt keeldus Nikolai Drokin kõikidel kordadel tööst, mille osas ise leiab, et tegemist ei ole raske rikkumisega. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Tööst keeldumine näitab allumatust kehtestatud korrale ja arvestades tööst keeldumiste arvu, näitab see suhtumist ka varasemalt määratud distsiplinaarkaristustesse. Isik, kes ei suuda järgida karistuse kandmise tingimusi vanglas, ei ole tõenäoliselt suuteline ka vabaduses täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Viisakas suhtlemine ja impulsiivsuse puudumine võib aidata konfliktolukordades, kuid ei taga tingimisi karistuse kandmisega kaasnevate reeglite täitmist. Nikolai Drokini käitumine näitab pigem, et ta täidab neid nõudeid, mis temale sobivad. Asjaolu, et tema soovis erialast tööd, ei anna alust majandustöödest keeldumiseks. Kuni Nikolai Drokin ei suuda järgida vangistuse kandmise tingimusi, puudub ringkonnakohtul usk, et ta võtab mõistetud karistust tõsiselt ning on valmis edaspidiseks karistuse kandmiseks vabaduses.
35. Ringkonnakohtu hinnangul on kiiduväärt, et Nikolai Drokin on vanglas omandanud keevitaja eriala, ka töötanud sellel erialal, läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja selle jätkuprogrammi, õpib
36. klassis ning varasemalt ei pidanud koristajatööd sobimatuks. Küll ei ole ta siiski täitnud kõiki individuaalses täitmiskavas märgitud tegevusi. Nii ootab teda ees sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“ ja sotsiaalprogramm „Õige hetk“, mis aitavad tal õppida emotsioone kontrollima ja tegelema probleemidega. Tegemist on äärmiselt oluliste programmidega, kuna tapmiskatse, s.o noaga rindkere piirkonda löömise, millega tekitas kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, pani ta toime ühise alkoholi tarvitamise käigus, kui osapoolte vahel tekkis tüli. Selleks, et maandada edaspidi riske, mis on tingitud suutmatusest kontrollida enda käitumist konfliktisituatsioonides, on äärmiselt oluline eelmärgitud programmide läbimine. Praegusel hetkel on ennatlik tõdeda, et need riskid on maandatud, kuna üheski sellise suunitlusega tegevuses ei ole Nikolai Drokin vangistuse kestel osalenud. 4
37. Vabanedes on Nikolai Drokinil olemas kindel elu- ja töökoht, samuti toetavad lähedased. Samas olid need positiivsed tegurid olemas ka kuriteo toimepanemise ajal, mistõttu ei ole ringkonnakohtul alust arvata, et need maandaksid süüdimõistetust tulenevaid riske piisaval määral. Kuigi alkoholisõltuvust ei ole kinnipeetaval diagnoositud, pani ta kuriteo toime just alkoholi tarvitamise käigus (lõi kannatanut noaga rindu, tekitades talle eluohtlikke vigastusi) mis viitab sellele, et alkohol võib olla üheks kuritegude toimepanemist soodustavaks või isegi käivitavaks teguriks. Nikolai Drokin on vanglas küll selle probleemiga tegelenud, kuid seda siiski pisendanud.
38. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Nikolai Drokini suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Ennekõike viitavad sellele arvukad distsiplinaarkaristused. Kriminaalhooldus ega elektrooniline järelevalve ei takistaks Nikolai Drokinil alkoholi tarvitamist ega võimalike konfliktisituatsioonide käigus uue samalaadse kuriteo toimepanemist. Arvestades Nikolai Drokini käitumist vangistuse ajal, ei ole tõenäoline, et ta täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid korrektselt. Ka tuleks tal riskide maandamiseks läbida kõik individuaalses täitmiskavas märgitud tegevused ning edaspidi näidata eeskujuliku käitumisega, et ta suudab olla õiguskuulekas.
39. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 3 tuleb jätta Viru Maakohtu
40. novembri
41. a määrus sisuliselt muutmata, kuid jätta sellest välja põhjendused, mis tuginevad arhiveeritud karistustele. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5