Obsah (6)

§ 68§ 63§ 15§ 57§ 2§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 4-21-2779 Otsuse tegemise aeg ja koht 09.09.2021, Rakvere kohtumajas Kohtunik Anu Ammer Sekretär Elena Jõgis Väärteoasi Karin Anto

§ 68

lg 2 esindaja, RESOLUTSIOON KARIN ANTONIA LANGE süüdi tunnistada liiklusseaduse § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning

§ 63

lg 1 sätete kohaldamisega mõista liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi karistuseks rahatrahv 300 trahviühiku ulatuses, s.o 1200,00 eurot.

§ 68

lg 2 alusel arvestada Karin Antonia Lange karistuse hulka tema VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel faktiline kinnipidamine väärteomenetluses 07.07.2021 kuni 08.07.2021, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks, kandmisele kuuluvaks karistuseks rahatrahvi 280 trahviühiku ulatuses, s.o 1120,00 eurot . Rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE

1. Kohustuslik on märkida viitenumber
2. Maksekorralduses märkida „Rahatrahv, Karin Antonia Lange, 4-21-2779“ 1 Karin Antonia Lange menetluskulud, s.o tasu adv Kadi Sitska poolt määratud korras riigi õigusabi osutamise eest summas 194,40 eurot, jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus 24.09.2021 tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või ükski neist ei teata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata. Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 15.10.
3. VÄÄRTEO ASJAOLUD 07.07.2021 koostas Ida Prefektuuri Jõhvipolitseijaoskonna patrullpolitseinik A. K. väärteoprotokolli nr AB 1615084 selle kohta, et 07.07.2021 kell 05:12 Lääne-Virumaal ViruNigula vallas Tallinn-Narva mnt. 124.km-l, liikudes Tallinna suunas, juhtis Karin Antonia Lange mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx kiirusega 166 km/h +/- 7 km teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 69 km/h. Juhtides mootorsõidukit tahtlikult eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, mis oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt politseivärvides alarmasõidukilt ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga. Oma tegevusega rikkus Karin Antonia Lange LS § 15 lg 1 p 1 ja LS § 38 lg 1nõudeid, pannes seega toime LS § 227 lg 4 ja LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Juhindudes VTMS § 84 sätetest, saatis Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskond 07.07.2021 väärteoasja materjalid arutamiseks maakohtule. Kohtuistungil 08.07.2021, tuvastas kohus, et Karin Antonia Lange välisriigi kodanikuna on Eestis esmakordselt ning tal puudub eesti Vabariigiga muu seos peale selle, et ta soovis selle riigi kaudu siirduda Venemaale. Kuna tal see dokumentide puudulikkuse tõttu ei õnnestunud, väljendas ta kohtuistungil soovi kaaluda muuhulgas poliitilise varjupaiga taotlemise võimalust Eestis. Olles tutvunud kohtule esitatud väärteoasja materjalidega, tekkis kohtul kahtlus, et ilma kvalifitseeritud õigusabita võivad Karin Antonia Lange õigused jääda menetluses kaitseta. Seetõttu lükkas kohus asja arutamise edasi, määrates kohtuistungi ajaks 09.08.2021 ja määras menetlusalusele isikule riigi õigusabi korras kaitsja. Kaitsja määramist taotles ka Karin Antonia Lange ise. 09.08.2021 kohtuistungile ilmus Karin Antonia Lange kaitsja. Menetlusalune isik kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi edasilükkamise taotlust kohtule ei esitatud. Kohtukutse oli Karin Antonia Lange kätte saanud 08.07.
4. VTMS § 90 lg 1 kohaselt, kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. Viidatud alusel arutas kohus väärteoasja ilma menetlusaluse isiku Karin Antonia Lange osavõtuta, avaldades KrMS § 294 p 2 alusel tema poolt menetlusaluse isikuna 07.07.2021 2 ülekuulamisel antud ütlused, mille kohaselt ta nõustus väärteoprotokollis fikseeritud rikkumise toimepanemisega, andes ütlusi, et ületas sõidukiirust spetsiaalselt, sest sooviski jääda kiiruskaameratesse, kuna tahtis, et kiiruskaamera teeks temast pilti, et oleks tõend selle kohta, et ta seal viibis. Politsei peatusmismärguannet ta ei näinud, vaid ainult valget valgust enda ees. Oma tegevusega ta enda arvates kedagi ei ohustanud, kuna seal ei olnud autosid ega inimesi /tl 22-23/. Kohtuliku uurimise käigus kuulati tunnistajatena üle politsiametnikud A. K. ja A. M.. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010). Kohus uuris väärteoasjas olevaid kirjalikke tõendeid Kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt 07.07.2021 kell 05:12 Tallinn-Narva maantee 124.kilomeetril, suunaga Tallinna suunas, juhtis Karin Antonia Lange mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx, kiirusega 166 +/-7 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS
5. Dokument tutvustatud ja tõlgitud, isik keeldus allkirjastamast /tl 13-14/; Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt Karin Antonia Lange kõrvaldati liiklusseaduse § 91 lg 2 p 7 alusel sõiduki juhtimiselt 07.07.2021 kell 05:27 kuni aluse äralangemiseni. Dokument tutvustatud ja tõlgitud, isik keeldus allkirjastamast /tl 15-16/; Sõiduki xxxx reg nr xxxx hoiukohta teisaldamise akt, mille kohaselt Aipros OÜ teisaldas sõiduki, mis asus Tallinn-Narva mnt 103.km-l, hoiukohta asukohaga Estonia pst 33A Ahtmes /tl 17/; Sõiduki xxxx reg nr xxxx hoiukohta teisaldamise teatis. Isik keeldus allkirjastamast /tl 18/; - Isiku kinnipidamise protokoll, mille kohaselt Karin Antonia Lange peeti VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel kinni 07.07.2021 kell 05:12 ja menetlusaluse isiku õigused saksa keeles /tl 25-27/; Karin Antonia Lange kinnipidamisega seonduv info, mille kohaselt isik vabastati väärteomenetluses kinnipidamisest 08.07.2021 kell 18:30 /tl 53-56/ e-kiri infoga (lisatud kiiruskaaamera salvestised) kiirusmõõtekaamertega fikseeritud sõiduki reg nr BSKL363 rikkumiste kohta, mille kohaselt fikseeriti:
6. 07.07.2021 kell 04:47 juhtum nr 32797771 läheneva sõiduki kiiruseületamine tee nr 1, 177,
7. km – Narva-Tallinn 90 km/h alas fikseerit kiirus 141 km/h;
8. 07.07.2021 kell 04:49 juhtum nr 32797770 läheneva sõiduki kiiruseületamine tee nr 1, 172,
9. km – Narva-Tallinn 70 km/h alas fikseerit kiirus 110 km/h;
10. 07.07.2021 kell 05:01 juhtum nr 32797769 läheneva sõiduki kiiruseületamine tee nr 1, 146,
11. km – Narva-Tallinn 90 km/h alas, fikseeritud kiirus ei ole salvestisel tehnilise erisuse tõttu nähtav;
12. 07.07.2021 kell 05:09 juhtum nr 32797774 läheneva sõiduki kiiruseületamine tee nr 1, 127,
13. km – Narva-Tallinn 70 km/h alas fikseerit kiirus 116 km/h /tl 28-30/; Koopia Karin Antonia Lange isikut tõendavast dokumendist xxxx ja Karin Antonia Lange juhiloa xxxx1 koopia /tl 31-32/; Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt Karin Antonia Lange ei ole Eestis karistusregistrisse kantud /tl 33/. 3 DVD patrullsõiduki 2440,21,003012 /tl 34/ pardakaamera 3 videosalvestustega väärteoasjas Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga, kuna isik on toime pannud raskeima liiklusalaase süüteo. Kohtuvälise menetleja karistusettepaneku peale väljendas menetlusaluse isiku kaitsja oma seisukoha, mille kohaselt oleks aresti määramine välisriigi kodanikule ebamõistlik karistus kuna selle täitmine ei ole käesoleval ajal realistlikult võimalik. Juhul, kui kohus peab süüteo toimepanemise tõendatuks, tegi ettepaneku kohtule kaaluda isikule karistusena trahvi määramist. KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 87 sätestab, et kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et Karin Antonia Lange on süüliselt ja otsese tahtlusega rikkunud LS § 15 lg 1 p 1 ja § 38 lg 1 nõudeid ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 järgi. Karin Antonia Lange süü on peale tema poolt süü sisulise omaksvõtuga, tõendamist leidnud ka väärteotoimikus olevate, kohtuistungil uuritud tõenditega. Karin Antonia Lange, kes isiklikult kohtustungil ei osalenud, andis vahetult peale kinnipidamist oma ütlused, milles tunnistas end väärteo toimepanemises süüdi, seletades, et ta ületas kiirust tahtlikult ja teadlikult, eitades vaid peatumismärguande eiramist. Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tõendatud, et menetlusaluse isiku sõiduki kiirus oli 166 +/- 7 ja lõplik mõõtetulemus oli 159 km/h. Kohtuvaidluses võivad aga kohtumenetluse pooled tugineda vaid kohtulikul uurimisel uuritud tõenditele. Kohtulike vaidluste käigus seadis menetlusaluse isiku kaitsja kahtluse alla mõõtevahendi korrasoleku ja mõõtmistulemuse usaldusväärsuse. Kohtuliku uurimise käigus kaitsja nimetatud usaldusväärsuse kontrollimise võimaldamiseks kohtuvälise menetleja poolt täiendavalt mõõtevahendi taatlustunnistuse esitamist ei taotlenud. Kohtul puudub alus mõõtmistulemuses kahelda. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti 07.07.2021 kell 05:12 kiirust kiirusmõõturiga Stalker II MDR nr AS004172, millise seadme testid tehti 06.07.2021 kell 19:
14. Seade oli töökorras ja selle temperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Lisaks kiirusmõõturi kasutamise protokollile tõendavad Karin Antonia Lange poolt äärmiselt ohtlikku ning püsivat kiiruseületamist kiirusmõõtekaamertega ajavahemikus 07.07.2021 kell 04:47 kuni kell 05:09 fikseeritud sõiduki reg nr BSKL363 rikkumised TallinnNarva maanteel kilomeetritel 177,1 kuni 124 km, s.o enam kui 53 km pikkusel teelõigul. Mõlemad tunnistajad, s.o nii A. M. kui ka A. K. andsid kohtuistungil ütlused ja kinnitasid, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud kiirust ja seda mitte vähem, kui 69 km/h, ning samuti eiras ta tahtlikult politseiametniku poolt korduvalt politseivärvides alarmsõidukist ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ning helisireeniga antud peatumismärguannet. Mõlemad tunnistaja kinnitasid, et menetlusalune isik nägi politseiautot ja politseinike ning et nende vahel oli silmside, kuid isik eiras peatumismärguannet tahtlikult. Karin Antonia Lange eksitas politseinikke, viibates käega ette suunas, viidates just kui sellele, et kavatseb peatuda eespool olevas võimalikus peatusmikohas, mida tema aga ei teinud. Tema poolt juhitud sõiduki peatamiseks kasutati sundpeatamist ehk Siili abi Tallinn-Narva mnt 103.km-l, kust sõiduk hiljem hoiukohta teisaldati. Tunnistajate ütlustes ja nende usaldusväärsuses puudub kohtul alus kahelda. 4 Kohtu hinnangul ei saa pidada eluliselt usutavaks, et isik, kelle poolt kiiruse ületamine fikseeriti Tallinn-Narva mnt 124.km-l ning kellele seejärel anti peatumismärguanne politseivärvides alarmsõidukist ühel ajal sinise ja punase töötava vilkuriga ning ka helisireeniga, ei märganud või ei saanud sellest aru enam kui 20 km teekonna läbimisel kuni sõiduki sundpeatamiseni. Samas nähtub tunnistaja A. M.i ütlustest, et nad sõitsid selle sõiduki järel ja lähenedes Purtsele, kiirus muudkui kasvas. Ta palus A. K.il, kes oli roolis, joonduda sõidukiga, mis võimaldaks anda sõidukile märku patrullsõiduki aknast käega, mida nad mõnikord patrulltegevustes ka teevad. Kiirus oli suur ja see oli ohtlik tegevus. Olles joondunud sõidukiga, avas ta patrullauto akna ja saavutas sõiduki juhiga pilkkontakti nähes, et roolis olnud naisterahvas vaatas tema poole ja nägi teda ning tegi mingid näpuliigutused, mis näitasid ettepoole. Tõlgendas seda kui viidet võimalikule peatumisele eespool turvalises kohas, kuid seda ei juhtunud. Kui sõiduk oli sundpeatatud, siis kontrollis ta sõidukijuhi joovet alkoholijoovet ei tuvastatud – juht oli kaine. Narkojoobe tuvastamiseks alust ei olnud kuna visuaalselt ei olnud narkootiliste ainete tarvitamise tunnuseid. Narkojoobe tuvastamise visuaalne vajadus kulub politseiametnike professionaalsete oskuste hulka ja kuna seda vajadust ei tuvastatud, siis ei ole kohtul alust kahelda politseiametniku ütlustes. Seega hindab kohus menetlusaluse isiku poolt 08.07.2021 kohtuistungil antud selgitused, et ta ületas kummaliselt kiirust, kuna talle anti salaja narkootikume ning ta oli üle väsinud, et muidu ta tavaliselt kunagi niimoodi ei sõida ja ta uskus, et talle anti märkamatult kokaiini, eluliselt ebausutavateks ning kantuks soovist vabaneda vastutusest raske liiklusväärteo toimepanemise eest. Tuvastades ja fikseerides väärteo kõiki asjaolusid, kontrollib asja menetlev isik kõik võimaliku tuvastamise aluseks oleva. Nii alkoholi- kui narkojoobe kontrollimine on politsei standartne protseduur, mille kohta koostatakse menetlusdokument ja järgnevad vajalikud uuringud vaid siis, kui joove tuvastatakse või on sellekohane kahtlus. Käesoleval juhul joovet ei tuvastatud ning seega puudus ka vajadus menetlusdokumendi koostamiseks või täiendavateks uuringuteks. Mootorsõiduki joobes juhtimist menetlusalusele isikule etteheidetud ei ole. Kaitsja tõstatas küsimuse sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohta, mille kohaselt Karin Antonia Lange kõrvaldati liiklusseaduse § 91 lg 2 p 7 alusel, s.o kuna oli alust arvata, et isiku terviseseisund ei vastanud kehtestatud nõuetele. Lähtudes tunnistaja A. M.i ütlustest, on kohus seisukohal, et tegemist on inimlikust eksimusest, aga ka vähesest politseitöö kogemusest tingitud ekslikult koostatud ebavajaliku dokumendiga, kuhu ta märkiti nimetatud aluse. Tunnistaja A. M.i sõnul leidis juhtum aset sisuliselt 12 tunnise vahetuse lõpus, kui oldi juba tõeliselt väsinud. Tegelikkuses ei olnud alust kahelda Karin Antonia Lange tervislikus seisundis. Kohtu hinnangul saab nimetatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koostamist pidada väärteomenetluse normide rikkumiseks, kuid mitte selliseks, mis vääramatult tooks kaasa menetluse lõpetamise. Liiklusseaduse § 91 annab ammendava loetelu alustest, millal politsei võib isiku juhtimiselt kõrvaldada. Karin Antonia Lange peeti VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel väärteomenetluses kinni 07.07.2021 kell 05:12 ning seega ei olnud ei alust ega ka vajadust teda kell 05:27 sõiduki juhtimiselt kõrvaldada. Arestimajja paigutamisel, eriti isiku tervislikus seisundis kahtluse tekkimisel, teostatakse vastav arstlik kontroll ka arestimajas. Käesoleval juhul ei ole andmeid, et isiku tervisliku seisundi osas oleks ka arestimajas kahtlusi olnud. Kohtuistungil 08.07.2021 Karin Antonia Langega vahetult suheldes, ei tekinud ka kohtul kahtlust isiku ei vaimse aga ka füüsilise tervise seisundi osas. Tema poolt avaldatu, et ta soovis taotleda asüüli Venemaal ei anna alust sellisteks kahtlusteks.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et Karin Antonia Lange rikkus liiklusnõudeid tahtlikult, seades oma 5 tegevusega ohtu nii enda kui kaasliiklejad ning eiras ka tahtlikult peatumismärguandeid. Menetlusalune isik ei piirdunud üksnes ühe rikkumisega, vaid pani toime järjestikused teod, järjest raskemas suunas, kuna enne kõnesoleva väärteo toimepanemist fikseeriti kiiruskaamerate poolt automaatselt tema poolt neli kiiruse ületamist, millest kõik on vähemalt 40 km/h piirkiiruse ületamist. Karin Antonia Lange tegevuse tõttu olid suurtel kiirustel sunnitud liikuma ka teda peatada üritanud mitmed politsei patrullid, mis veelgi suurendas ohtu ümbritsevale. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt, mille nõuete rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse, on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 4 sätestab vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 24 kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuust kuni 12 kuuni. LS § 234 lg 1 sätestab vastutuse sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Karistusena nimetatud rikkumise eest on ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni 24 kuuni. Sõidukijuhi poolt sõiduki kohustusliku peatamise märguande tahtliku eiramise eest. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb toimepandud süüteo eest karistada. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõistes tuvastatud ei ole.

Mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, mistõttu selle juhtimine nõuab juhilt erilist vastutustunnet ja hoolsust liiklusohutust tagavate eeskirjade järgimisel. Juhi hoolimatus liiklusseaduse täitmise suhtes võib varem või hiljem viia traagiliste tagajärgedeni nii juhi enda kui ka kaasliiklejate suhtes. Seetõttu on ka avalikkuse taluvuspiir liikluseeskirju eiravate mootorsõiduki juhtide suhtes põhjendatult madal ning nendele isikutele mõistetud karistusel on laiem tähendus, kui ainult konkreetse süüdlase teole riikliku hukkamõistu avaldamine. Kohus on seisukohal, et Karin Antonia Langele mõistetav karistus peab näitama kaitstava õigushüve kõrget väärtust ja kaitsma õiguskorda kõigi ühiskonnaliikmete huvides. Kuna menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teona, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistab kohus karistused

§ 63lg 1 kohaselt sätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Kohus leiab, et rakendades

§ 63

lg 1 sätteid, on Karin Antonia Langet põhjendatud karistada LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtud põhikaristusega.

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid

§ 57

ja § 58 järgi, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Karin Antonia Lange on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest Eesti Vabariigis karistamata, kuid ta on toime pannud raskeimad liikluslased rikkumised. Kohtu hinnangul ei saa pidada põhjendatuks karistada menetlusalust isikut raskeima 6 karistuse, s.o arestiga. Arvestades aga seda, kuivõrd ulatuslikult tema rikkus liiklusseaduse norme - juhtis mootorsõidukit ületades olulisel määral kehtestatud piirkiirust ning eiras tahtlikult sõiduki kohustusliku peatamise märguannet, on tema süü suurus piisav õigustamaks talle karistuse mõistmist üle LS § 224 lg 2 sanktsioonis ettenähtud trahvi maksimummääras, s.o 300 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1200,00 eurot. Karin Antonia Lange peeti käesolevas menetluses VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel kinni 07.07.2021 ja vabastati 08.07.2021. VTMS § 44 alusel kinni pidamine, arvestatakse

§ 68lg 1 alusel karistusaja hulka.

Seega, arvestadades tema kinnipidamise 2 päeva karistusaja hulka, tuleb ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahatrahv 280 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1120,00 eurot. Kohus leiab, et käesoleval juhul saab menetlusalusele isikule määratud karistust pidada piisavaks, et tema edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu 9. septembri 2021 otsus muutmata. 09.09.2021 kohtuotsus 4-21-2779 jõustus 23. detsembril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent 7