1-13-158/81

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-158 Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. novembri 2021 määrus Heino Nõmme tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Heino Nõmme (isikukood 35301072789) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebused läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ahto Sirendi Advokaadibüroo kaudu 49 (nelikümmend üheksa) eurot 20 senti, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot 20 senti, vandeadvokaat Ahto Sirendile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista süüdimõistetu Heino Nõmmelt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt osutatud õigusabi eest, 49,20 eurot, riigituludesse. Heino Nõmmel tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB a/a EE891010220034796011, Luminor Pank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
6. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Heino Nõmm, 1-13-158 menetluskulud“. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 16.05.2013 otsusega karistati Heino Nõmmet KarS § 114 p 4 järgi 14 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja algust alates kinnipidamisest 22.07.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 22.07.
10. Viru Maakohtu 24.11.2021 määrusega jäeti H. Nõmme ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Kokkuvõtlikult olid maakohtu seisukohad järgmised. 2.
11. Formaalsed eeldused on täidetud – ta on ära kandnud mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ning tal on olemas vabanemise eeldusena garanteeritud elukoht XXX. 2.
12. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ning Viha juhtimine, samuti nende sotsiaalprogrammide jätkutegevuses. Vangla hinnangul on programmid ja jätkutegevused riskid maandanud. Ka on H. Nõmmega 17.06.2021 läbi viidud vestlus kriminaalhoolduse vajalikkusest. Kinnipeetav mõistab enda kuriteo tagajärgi ja seda, milliste ühiskonnanormide vastu eksis. Kinnipeetav näeb, et kui ta vabaneb ennetähtaegselt, siis kindlasti täidab korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid ja jätkab edasi seaduskuulekat elu. 26.10.2020 läbis vestlused kriminaalse taustaga isikute mõjust tema käitumisele ning riskeeriva ja hoolimatu elustiili osakaalust tema elus, arvestades toime pandud kuritegude raskust. Samuti on kinnipeetav määratud alates 08.02.2017 Viru Vanglas majandustöödele koristaja ametikohale. Töötab kohusetundlikult. Ka kohtuistungil selgus tema ütlustest, et tööga ta ei pirtsuta ja on valmis töötama ka mitte tavapärases töökeskkonnas. 2.
13. Sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviija hinnangul on kinnipeetav liiga optimistlik. Maakohtul puudus veendumus, et vangla poolt läbi viidud tegevused on kindlalt oma eesmärgi täitnud. H. Nõmme küll saab kohtuistungil kuuldu põhjal aru, et alkoholi tarbides tema enesekontrolli võime väheneb ning et varem kriminaalkorras karistatud isikutega lävimine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Samas ei saa täielikult kindel olla selles, et tema poolt lubatu ka vabaduses olles saab teoks, sest alkoholisõltuvus on salakaval ning ei ole väljaravitav. Maakohtu kõhklust H. Nõmme lubaduste tegelikkusele vastavuses suurendab ka kohtuistungil kuuldu, mille kohaselt ta siiani ei nõustu sellega, et tappis A.K. i tahtlikult nagu tuvastas Harju Maakohus 16.05.2013 otsuses selles kriminaalasjas. 2.
14. H. Nõmme näeb kriminaalsetest sõpradest eemale hoidmiseks kahte varianti - vältida kokkupuudet või õppida ütlema joomakaaslastele ei. Järelikult tunnistab ta ise, et ei ole veel omandanud täiel määral ei ütlemise oskust, mis aga vähendab üldkokkuvõttes seaduskuulekusele orienteeritud eluviisi tõenäosust, kuna tema kuritegude toimepanemise soodusfaktoriks on just alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kasuks, kuna kohtule esitatud andmetest ei nähtu, et H. Nõmme oleks toime pandud kinnipidamisasutuses distsiplinaarrikkumisi ning tema suhtes koostatud täitmiskava on suuremas osas läbitud. H. Nõmme käitumise võti vangistuses on teadlik kaaskinnipeetavatest eemale hoidmine üksikkambris, kuid sellest ei saa järeldada, kas süüdimõistetu käitumine on paranenud ning kas ta suudab ennast kontrollida. 2.
15. H. Nõmme suhtlusringkond vabaduses koosneb enamasti kriminaalse taustaga isikutest. Isiku sõnade kohaselt ei suhtle ta enam vanade tuttavate ja sõpradega. Arvestades eeltoodut ja seda, et vabanemisjärgseks elukohaks oleks ühiselamu, siis maakohtu hinnangul ei soosi selline elukoht süüdimõistetu edasist seaduskuulekust. Ta on viibinud mitmeid kordi alkoholismivastasel sundravil. Isiku sõnul jõi ta enamasti iga päev kanget õlut (ei pea seda alkoholiks). Kinnipeetav on küll olnud juba natuke üle üheksa aasta kaine, kuid see on tingitud vanglasse sattumisest, mitte aga teadliku ja tahtliku otsuse langetamisest. Seega on raske hinnata isiku motivatsiooni tugevust alkoholist loobumise osas. Kuriteo toimepanemise asjaolud näitavad seda, et H. Nõmmel võimenduvad alkoholijoobes käitumisprobleemid, mistõttu pole välistatud uuesti enesevalitsuse kaotus. Kohtupraktika kohaselt on tihti vägivaldsete kuritegude toimepanemine seotud alkoholi tarvitamise tõttu puhkenud konfliktidega ühiselamus. Seega maakohtu hinnangul tõstab ühiselamusse elama asumine alkoholi kuritarvitamise tõenäosust ning seeläbi uute õigusrikkumiste, sh ka vägivaldsete kuritegude toimepanemise tõenäosust. 2 Arvestades süüdimõistetu elukäiku ning toimepandud kuritegu, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et tal napib tahtejõudu alkoholitarbimisest loobumiseks. 2.
16. H. Nõmmel puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis raskendab majanduslikku toimetulekut legaalsete vahendite arvelt, arvestades tema majanduslikku olukorda. Enne vangistust ta ametlikult ei töötanud, tegi juhutöid Lennusadamas ja tuli enda sõnul majanduslikult kenasti toime. Isik on väidetavalt varasemalt töötanud mööblikombinaadis, laadijana, saekaatris, ehitusel, teinud katusetöid. Viimati töötas mõned kuud ametlikult OÜ-s Autolink. Käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav motiveeritud töötama ning maakohus pidas positiivseks seda, et H. Nõmmel puuduvad negatiivsed hoiakud tulevase töökoha suhtes. Vaatamata sellele tuleb nentida, et H. Nõmmel on tagasihoidlikud väljavalituks osutumise perspektiivid tööturul. H. Nõmme kindel eesmärk on töötamine. Eesmärgi mittesaavutamine eespool märgitud asjaolude tõttu võib tuua kaasa frustratsiooni. Vestluse käigus (12.03.2020) kinnipeetav ütles, et kui tema kaotab oma töökoha, siis ta hakkab mõtlema enesevigastusele või enesetapmisele, sest töö on ainuke motivatsioon tema jaoks. Seega ei saa välistada, et võimalikud ebaõnnestumised töökoha leidmisel toovad kaasa tugevaid hingepiinu. Arvestades seda, et H. Nõmme ärritub kergelt talle mitte sobiliku otsuse korral isegi vangla tingimustes, siis ei saa välistada, et hingepiinade tekkimisel hakkab ta oma probleeme lahendama ebaseaduslikul moel ja/või tarvitades hingepiinade leevendamiseks alkoholi. Vanaduspensionist elatumine süüdistatava puhul tõstaks uute kuritegude toimepanemise tõenäosust, kuna sel juhul tekib tal rohkelt vaba sisustamata aega. Lisades sellele ühiselamu keskkonna ning suhtluse seal elavate isikutega, ei saa kuidagi kindel olla selles, et H. Nõmme suudab olla orienteeritud õiguskuulekusele. K-raha andmetel on 01.11.2021 seisuga H. Nõmmel tasumata nõudeid summas 9842,03 eurot, mis raskendab vabaduses olles toimetulekut vanaduspensioni arvel. Seega süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles ei toeta tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lähtudes H. Nõmme isikust ei ole ühiselamu parim elukoha valik enda senise elukäigu muutmiseks. Ei ole põhjendatud olla optimistlik tema edasise õiguskuulekuse osas eeltoodud elutingimusi silmas pidades. 2.
17. Karistusregistri andmetel on H. Nõmmel üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on mõistetud mõrva, käesoleval juhul vähemalt teist korda toimepandud tapmise eest. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (tahtlik tapmine), ei ole maakohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud. Antud juhul polnud maakohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. On märkimisväärne, et H. Nõmme õigustab siiamaani oma tegu ega tunnista enda süüd tahtliku tapmise toimepanemises ja seda vaatamata sellele, et ta on juba natuke üle üheksa aasta vanglas viibinud ning temaga on tehtud aktiivselt sisulist tööd nii sotsiaalprogrammide läbimise kui ka vestluste näol. Ta süüdistab oma ebaõnnestumistes teisi ning arvab, et on saanud osa oma karistusest ebaõiglaselt (leiab, et tahtis ohvrit ainult hirmutada ja tegemist oli õnnetusega). H. Nõmme ei ole siiamaani temale mõistetud pikaajalisest karistusest õppust võtnud. Süüdimõistetu on kõrgohtlik ning oht on kõige tõenäosem, kui isik jätkab alkoholi kuritarvitamist ja ei kontrolli oma emotsioone ning käitumist selle tagajärjel. Süü eitamine näitab kinnipeetava suutmatust adekvaatselt hinnata oma käitumist ja selle tagajärgi. Mida raskem on aga uus kuritegu, mida süüdimõistetult võib tema eelneva käitumise põhjal karta, seda väiksem peab isiku ennetähtaegseks vabastamiseks olema selle kuriteo toimepanemise tõenäosus. Arvestades, et teise isiku tapmine kuulub kõige raskemate kuritegude hulka, peaksid H. Nõmme ennetähtaegseks vabastamiseks esinema eeltoodust kindlamad ja veenvamad argumendid, mis räägiksid tema retsidiivsusriski kindla vähenemise kasuks selle vangistuse jooksul. 3 2.
18. Südimõistetul puudub vabaduses ka toetav sotsiaalne võrgustik, mis ei soodusta tema resotsialiseerumist. H. Nõmme on küll kohtuistungil välja toonud, et plaanib tegutseda vabaduses ka aktiivselt elukaaslase leidmisega, kuid see on maakohtu hinnangul küsitav. Käesoleval juhul ei kaalu seega kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid pidas maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kui H. Nõmme satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes tingimustes, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal. Maakohus ei näinud ühtegi põhjust, miks peaks H. Nõmme mõistetud karistuse tingimusi käesoleval hetkel kuidagi leevendama. Edasise vangistuse käigus on H. Nõmmel aega mõelda oma ülejäänud elu plaanid tõsiselt läbi. Maakohtu hinnangul ei maandaks ka kriminaalhooldusametniku poolt pakutud käitumiskontroll ning lisakohustuste määramine uue raske isikuvastase kuriteo toimepanemise riski. Kui süüdimõistetu on korduvalt ignoreerinud tõdemust, mille kohaselt on elu tähtsaim individuaalne õigushüve, siis on kaheldav ka see, et ta järgiks talle kohtumäärusega mõistetud kohustuste täitmist. Määruskaebused
19. Viru Maakohtu 24.11.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H. Nõmme, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ja palub anda võimalus näidata, et ta suudab elada ka ilma alkoholi ja kuritegevuseta. Süüdimõistetu toob välja, et ta on teinud endast kõik, et ennetähtaegselt vabaneda. Kuna vangla on ennetähtaegse vabastamise vastu, siis vangla näitab võimetust inimest ümber kasvatada. Pikk istutud aeg ja sotsiaalprogrammid on H. Nõmmet muutnud. Süüdimõistetu ei ole ka rahul prokuröri seisukohaga. Kriminaalkorras karistatud isikuid ja alkohoolikuid on igal pool üle Eesti. Süüdimõistetu ei kavatse ühiselamusse jääda, vaid soovib endale võimalikult kiiresti otsida üüritoa. H. Nõmme leiab, et ta on muutnud. Kuna süüdimõistetu on vanem inimene, siis tema sõna alkoholi mitte tarvitada ja kriminaalkorras karistatutega mitte suhelda on täiesti kindel. Seega peaks kohus süüdimõistetut usaldama ja vabastama kasvõi jalavõruga.
20. Viru Maakohtu 24.11.2021 määruse peale esitas määruskaebuse ka süüdimõistetu H. Nõmme kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu vabastamine on põhjendatum kui tema mittevabastamine. 4.
21. Maakohus on praktiliselt kõiki vähegi relevantseid asjaolusid vaaginud, kuid jõudnud siiski kaitsja seisukohalt vastuvõetamatule järeldusele. Loetletud on kõik tähelepanu väärivad olevikulised H. Nõmmet iseloomustavad positiivsed asjaolud, kuid leitud siiski kokkuvõtvalt, et need asjaolud ei kaalu üle tema ennetähtaegset vabastamist välistavaid aspekte. Ennekõike on kohtumäärus lähtuv just minevikulistest asjaoludest ja prognoosidest nende pinnalt. Keegi ei saa oma minevikku muuta ja mineviku eest ongi isik vangistuses. Olevik on aga inimese kätes ja selles osas on H. Nõmme teinud kõik, mis on tema võimuses. Kaitsja kordab üle maakohtu poolt arvestatud positiivsed asjaolud. Rohkemat kinnipeetaval positiivses suunas teha ei olegi võimalik. 4.
22. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu teole antud juriidiline hinnang kuriteo toimepanemise kohta ei saa muuta süüdimõistetu sisetunnet. Süüdimõistetu ei õigusta oma teo tagajärge, et nii võiski teha ja see oli õigustatud tegu. Tema õigustamine hõlmas vaid teo üksikasju sellistena, nagu tema seda tajus. Ei saa ju ometi tahta, süüdimõistetu sisetunne kõiges kohtu siseveendumusele saaks vastata. 4.
23. Tõepoolest on ohud süüdimõistetu elama asumisega ühiselamusse, kuid isiku kerge mõjutatavuse korral oleksid H. Nõmmel probleemid juba vanglas. Seal ei jäeta kasutamata 4 ühtegi mõjutatavat isikut mistahes režiimi rikkumisteks ja kui H. Nõmme mõjutatav oleks, oleksid tal kehtivad distsiplinaarkaristused. Paraku neid ei ole. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
24. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et määruskaebused on ilmselgelt põhjendamatud, ja jätab need seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas.
25. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal vaidlustatava kohtumääruse ja kohtuistungi protokolliga tutvumisele ning määruskaebuse koostamisele ja esitamisele kokku 45 minutit, mille eest taotleb tasu kokku 49,20 eurot, sh käibemaks 8,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 49,20 eurot hüvitada H. Nõmmel. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 5 /allkiri/ Ingeri Tamm