1-21-8609/4

(19730000271)Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. novembri 2021 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X valitud esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste, kaebus RESOLUTSIOON
2. Jätta Riigiprokuratuuri
3. novembri 2021 määrus muutmata ja X lepingulise esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste kaebus rahuldamata.
4. Valitud esindaja tasu jätta X kanda. Määrus on lõplik ega ole vaidlustatav (KrMS § 385 p 11). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. X esitas Põhja Ringkonnaprokuratuuri
6. augustil 2019 kuriteokaebuse Y suhtes, leides, et Y on pannud toime KarS § 3315 lg-s 1 kirjeldatud teo ehk rikkunud saladuse hoidmise kohustust. Avalduse kohaselt olid asjaolud järgmised. XX.XX.XXXX kohtumäärusega kuulutatud lapsevanemate ja alaealiste laste eraelu ja isikupuutumatuse kaitseks kinniseks X ja Y ühiste laste R ja L hooldusõigust puudutavate küsimuste lahendamiseks peetav kohtuistung tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX.
7. juulil 2019 võttis X-ga e-kirja teel ühendust Z ajakirjanik D. Ilmnes, et Y on andnud D-le hulgaliselt informatsiooni X ja Y abielu, lahutuse ja nende ühiste laste hooldusõigust puudutava tsiviilasjaga seonduvatel teemadel. Muu hulgas oli ta jaganud delikaatset informatsiooni, mille avaldamise on kohus kohtumäärusega keelanud. Y oli ka varem avaldanud tsiviilasja andmeid ning juba 2018 meedias avaldatu tõttu pöördus X 06.04.2018 kohtu poole Y-le trahvi määramiseks. Kuigi Harju Maakohus jättis XX.XX.XXXX. a kohtumäärusega trahvi määramata, selgitas kohus määruse põhjendustes, et TsMS § 41 kohaselt ei ole lubatud kinnise menetluse asjaolusid avaldada.
8. Prokuratuur kriminaalmenetlust ei alustanud. X esindaja vaidlustas kriminaalmenetluse alustamata jätmise Tallinna Ringkonnakohus. Ringkonnakohus kohustas XX.XX.XXXX määrusega Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust alustama. Kohus leidis, et kuriteokaebuses 1

(8)1-21-8609 kirjeldatud asjaolud võivad vastata saladuse hoidmise kohustuse rikkumisele, s.o KarS § 3315 lg 1 järgi karistatava kuriteo tunnustele. Ringkonnakohtu seisukohad olid järgmised. Harju Maakohus kuulutas XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-de 3,5 alusel kinniseks. Samas lahendis määratles kohus piisavalt täpselt andmed, mida menetlusosalised olid kohustatud hoidma saladuses, s.o lapsevanemate ning laste eraelu ja isikupuutumatusega seotud andmed. Vastav kohustus tekkis menetlusosalistel hiljemalt XX.XX.XXXX, kui kohus hoiatas neid määruses TsMS § 41 kohaselt. Harju Maakohus ei pidanud XX.XX.XXXX määruses saladuse hoidmise kohustuse rikkumiseks ajakirjanduses avaldatud artikleid, mille meediakajastus oli suunatud teise vanema vastu ega kahjustanud laste heaolu ja huve. Kuriteokaebuse lisas olev ajakirjaniku

1. augusti 2019 esitatud pöördumine X esindajale sisaldab küsimusi (küsimus nr 8), mis puudutavad laste eraelu ja isikupuutumatust. Ajakirjaniku pöördumise kohaselt ei pärine küsimuste aluseks olev teave üksnes Y-lt, vaid märkimisväärses osas teistest allikatest. On ebaselge, kes ja millist teavet ajakirjanikule nende küsimuste koostamiseks esitas. Selle väljaselgitamiseks tuleb alustada kriminaalmenetlust.
2. Riigiprokuratuur alustas
3. novembril 2019 kriminaalmenetlust nr 19730000271 KarS § 3315 lg 1 tunnustel selles, et Y võis avaldada Z ajakirjanik D-le kinniseks kuulutatud tsiviilasja nr X-XX-XXXXX istungitel esitatud teavet X ja Y abielu, lahutuse põhjuste, nende ühiste hooldusõigust puudutavate teemade kohta.
4. mail 2020 esitati Y-le KarS § 3315 lg 1 järgi kahtlustus. Kahtlustuse kohaselt avaldas ta eeluurimisega tuvastamata ajal ajakirjanik D-le Harju Maakohtus tsiviilasja nr X-XX-XXXXX kinnistel istungitel arutatud asjaolusid. Saladuse hoidmise kohustusega kaitstavate andmetena nimetati kahtlustuses nii laste eraelu ja isikupuutumatust kui ka lastevanemate omavahelisi suhteid puudutavaid andmeid. Kahtlustuse kohaselt oli Y hiljemalt selles tsiviilasjas XX.XX.XXXX tehtud Harju Maakohtu määrusest teadlik saladuse hoidmise kohustusest. Kahtlustatavana ülekuulamisel eitas Y süüd. Y kuulati uuesti KarS § 3315 lg 1 järgi kahtlustatavana üle
5. juulil 2020 muudetud kahtlustuse alusel. Selle kohaselt rikkus Y saladuse hoidmise kohustust sellega, et avaldas D-le laste eraelu ja isikupuutumatusega seotud andmeid. Y eitas jätkuvalt kuriteo toimepanemist, kasutas aga õigust ütlusi mitte anda.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas
7. septembril 2020 põhistamata määrusega kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel.
8. septembril 2020 koostas prokuratuur määruse põhistuse. Riigiprokuratuur tühistas aga
9. novembri 2020 määrusega kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse ja kohustas uurimisasutust ajakirjanik D tunnistajana uuesti üle kuulama. 2

(8)1-21-8609

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal kriminaalasja uuesti
2. jaanuari 2021 määrusega, leides taas, et puudub kriminaalmenetluse alus. Riigiprokuratuur tühistas
3. veebruari 2021 määrusega taas kriminaalmenetluse lõpetamise otsustuse.
4. Y kuulati
5. oktoobril 2021 veel kord KarS § 3315 lg 1 järgi kahtlustatavana üle. Kahtlustuse asjaolud olid samad, mis tema
6. juulil 2020 kahtlustatavana ülekuulamisel. Kahtlustatavana ülekuulamisel eitas Y jätkuvalt süüd.
7. Põhja prefektuur lõpetas
8. oktoobril 2021 Põhja Ringkonnaprokuratuuri loal määrusega kriminaalmenetluse. Määruse kohaselt kuulati kriminaalmenetluse jätkamisel tunnistajatena üle tsiviilasja menetlusosalised P, S, M. Tunnistajad kinnitasid, et nendega ei olnud ajakirjanikud ühendust võtnud, nemad ei ole kinnisel kohtuistungil arutatut kellegagi jaganud. X esindaja esitas uurimisasutusele
9. augustil 2021 lapsehoidja ja Y vahelised sõnumid. Kuna lapsehoidja ei ole Eesti kodanik ja uurimisasutusel puuduvad tema kontaktandmed, ei olnud teda võimalik kriminaalmenetluses üle kuulata. Kuriteosündmusest on möödunud märkimisväärne ajavahemik. Nii ei ole võimalik enam tuvastada, mis andmeid Y ajakirjanikule avaldas.
10. X lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi S. Vissak vaidlustas
11. oktoobril 2021 kriminaalmenetluse lõpetamise Riigiprokuratuuris. RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUS
12. Riigiprokuratuur jättis
13. novembri 2021 määrusega kaebuse rahuldamata. Riigiprokuröri hinnangul on kriminaalmenetluses kogutud kõik asjakohased tõendid ning lisatõendite kogumise võimalused on ammendunud. Kogutud tõendid ei ole piisavad Y ega ühegi teise kinnisel kohtuistungil osalenud menetlusosalise süü tuvastamiseks saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel. Neid järeldusi põhistas riigiprokurör määruses kokkuvõtlikult järgmiselt. Harju Maakohus ei ole võtnud tsiviilasjas X-XX-XXXXX seisukohta
14. juulil 2019 Y ja ajakirjanik D vahel peetud vestluse ja ajakirjaniku poolt selle alusel
15. augustil 2019 X-le esitatud küsimuse kohta, milles on avaldatud andmeid laste eraelu ja isikupuutumatuse kohta (küsimus nr 8). Nii keskendus kriminaalmenetlus just sellele. Selle raames otsiti vastust, kas kõnealusest küsimusest nähtuvad andmed avaldas ajakirjanikule Y, ja kui, siis mida ta täpselt avaldas. Riigiprokurör refereeris määruses D
16. augusti 2019 e-kirja X esindajale, sh selles märgitud asjaolu, et D pidas Y-ga maha 3-tunnise vestluse. Nimetatud e-kirjas kajastatud asjaolud tõendavad, et ajakirjanik ja Y on neil teemadel vestelnud. See ei ole piisav tuvastamaks Y poolt KarS § 3315 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemist. Kriminaalmenetluses ei 3

(8)1-21-8609 selgunud täpselt, milliseid andmeid laste eraelu ja isikupuutumatust riivavatel teemadel avaldas ajakirjanikule just Y. D andis ütlusi, et ta on Y-ga kohtuasja teemadel vestelnud ja saanud ainest küsimusteks. Samas kinnitas D, et tal on olnud ka muid allikaid, keeldudes aga nende avaldamisest KrMS § 72 lg 1 p 31 alusel. D ei suutnud ülekuulamistel meenutada, mis teavet ta sai Y-lt, mis teavet muudest allikatest. D ütluste kohaselt on vestlustest möödunud poolteist aastat, ühtegi salvestust pole neist säilinud. Kahtlustatav Y keeldus ütluste andmisest. Nii jäi tuvastamata, mida Y või muud allikad ajakirjanikule täpselt avaldasid, et nende pinnalt sai sõnastada

1. augusti 2019 e-kirjas esitatud küsimused. Kriminaalasjas kontrolliti, kas mõni teine tsiviilasja nr X-XX-XXXXX menetlusosaline võis ajakirjanikule Y ja X ühiste laste kohtlemist puudutavatel teemadel andmeid avaldada. Seda ei tuvastatud. Menetluses kuulati tunnistajatena üle tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX menetlusosalisteks ja XX.XX.XXXX saladuse hoidmise kohustusele allutud isikud P, C esindaja S ja U esindaja M. Ülekuulatud kinnitasid, et nemad pole ühegi ajakirjanikuga suhelnud. Sedasama kinnitasid vastustes menetleja e-kirjadele vandeadvokaadid G, L, E. L edastas menetlejale ajakirjanik D e-kirja, mis sisaldas küsimusi X ja Y kohta. L kinnitas, et rohkem pole D tema poole pöördunud. Nii koguti teavet kõigilt kinnise kohtuistungi menetlusosalistelt. Kuigi tsiviilasja menetlusosalised on kinnitanud, et nende vahendusel kõnealune teave D-ni ei jõudnud, ei tähenda see, et need andmed edastas ajakirjanikule just Y. Endiselt ei ole selge, mida täpselt Y D-le laste kohta avaldas, kas sõnastatud küsimuses märgitud viited tulenesid just Y avaldatust või pärinesid ajakirjaniku muudest allikatest. KAEBUS RIIGIPROKURATUURI MÄÄRUSE PEALE
2. Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse X esindaja vandeadvokaat Priit Palmiste, kes taotleb määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist kriminaalmenetlust jätkama. Lisaks palub kaebuse esitaja hüvitada X-le menetluskulu 2772 eurot (sh käibemaks). Kaebuse põhiseisukohad on järgmised. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX kohustati menetlusosalisi, sh Y, hoidma muu hulgas saladuses nii laste kui ka lapsevanemate eraelu ja isikupuutumatusega seotud andmeid. Põhimõtteliselt sama leidis ka Tallinna Ringkonnakohus oma XX.XX.XXXX määruses nr X-XX-XXXX. Nii ei ole õige riigiprokuröri ega tsiviilasja tsiviilasja nr X-XX-XXXXX arutanud kohtuniku seisukoht, et saladuse hoidmise kohustuse alla ei kuulu lapsevanemate omavahelisi suhteid kajastavad teemad, kui nende vahendusel ei ole kahjustatud laste heaolu ega huve. KarS § 3315 koosseis ei kaitse üksnes alaealiste eraelu ja isikupuutumatusega seotud andmeid, vaid ka muid, mida kohus on pidanud kaitsmist vajavaks. Juba üksnes eeltoodud asjaolu tingib Riigiprokuratuuri määruse tühistamise ja kriminaalmenetluse jätkamise. Lisaks, ajakirjanik D küsimused X esindajale sisaldasid tsiviilasja lapsi puudutavaid kohtumenetluses käsitletud teemasid. Loomuliku elukäsitluse kohaselt on mõistlikule inimesele arusaadav, et sellelaadse teabe algallikas saab olla isik, kes vahetult laste pereelus osaleb. On ilmne, et see teave sai pärineda laste emalt Y-lt. Pole välistatud, et ka teised võisid seda teavet Y-lt kuulduna osaliselt edastada. Kahtlustatava poolt süü eitamine või pisendamine ei saa välistada tema vastutust. Y ütluste puhul tuleb hinnata nende usaldusväärsust kohtupraktikas 4

(8)1-21-8609 esitatud kriteeriumite alusel. Seda tuleb teha ka käesolevas kriminaalasjas, sh võimalikus kohtumenetluse staadiumis. Ajakirjanik D selgitas, et sai küsimuste ainest Y-lt ja kolmandatelt isikutelt. „Aines“ ei saa tähendada muud, kui et laste eraelu ja isikupuutumatusega seotud andmete allikas oli Y. Asjaolu, et allikaks olid ka teised isikud, ei välista Y vastutust KarS § 3315 lg 1 järgi. Seda kinnitab ka kuriteokaebuse lisa nr 2 juures esitatud D

1. juuli 2019 ekirjast nähtuv, s.o tõsiasi, et Y rääkis ajakirjanikuga umbes 3 tundi. Pole eluliselt usutav, et Y selle aja jooksul ei avaldanud andmeid, mille suhtes kehtis saladuse hoidmise kohustus. KarS § 3315 lg 1 kuriteokoosseis ei nõua täpset tuvastamist, mis andmeid avaldati. Piisab, kui tuvastada, et on avaldatud andmeid, mis võimaldavad piisavalt täpselt määratleda ja piiritleda asjaolud või teemaderingi, mida kohtuistungil viibiv isik on kohustatud saladuses hoidma. Arutataval juhul on nendeks andmeteks muu hulgas alaealiste eraelu ja isikupuutumatusega seotud andmed. Tsiviilasjas esitasid kohtule istungite kinniseks kuulutamise taotlused nii X kui ka Y. Kahtlustatav on ilmselgelt poolte ühist soovi kuritarvitanud. Y käitumises ei ole kuriteo tunnused ära langenud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kannatanu esindaja kaebus tuleb jätta rahuldamata.
3. Kaebuse kohaselt tuleks Riigiprokuratuuri määrus tühistada ja kohustada Riigiprokuratuuri menetlust jätkama juba seetõttu, et riigiprokurör on eksinud küsimuses, mis ulatuses kohus menetlusosalisi saladust hoidma kohustas. Riigiprokurör märkis, et Harju Maakohtu XX.XX.XXXX määruse kohaselt ei kuulunud saladuse hoidmise kohustuse alla lapsevanemate omavahelisi suhteid kajastavad teemad, kui nende vahendusel ei ole kahjustatud laste heaolu ja huvid, ning sellest tulenevalt keskendus kriminaalasja nr 19730000271 senine menetlus küsimusele, kas rikutud on laste eraelu ja isikupuutumatuse kohta käiva info avaldamise keeldu. Kaebuses leitakse, et nii riigiprokurör kui ka Harju Maakohus XX.XX.XXXX määruses on põhjendamatult käsitlenud saladuse hoidmise kohustust kitsamana kui see XX.XX.XXXX määrusega kehtestati. Ringkonnakohus kaebuse esitajaga ei nõustu ja leiab, et senises menetluses on seda, mis ulatuses oli menetlusosalistele pandud tsiviilasja nr X-XX-XXXXX menetluses arutatu saladuses hoidmise kohustus, käsitatud õigesti. Tõsi on see, et XX.XX.XXXX tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX tehtud Harju Maakohtu määruse kohaselt on kohus kuulutanud kohtuistungi kinniseks nii alaealiste laste kui ka nende vanemate eraelu ja isikupuutumatuse kaitseks. See ei tähenda aga, et menetlusosalistel oleks tekkinud automaatselt täielik selle menetlusega seonduva saladuses hoidmise keeld. Kohtuistungi kinniseks kuulutamine ja saladuse hoidmise kohustus on tsiviilkohtumenetluses reguleeritud eraldi. Saladuse hoidmise kohustust reguleeriva TsMS § 41 esimene lõige ütleb, et kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus menetlusosalisi ja teisi istungisaalis viibijaid, et kinnisel kohtuistungil arutatut ja seal käsitletud dokumente ei ole lubatud avaldada ulatuses, milles see on vajalik TsMS §-s 38 nimetatud õiguse või huvi kaitseks. Niisiis tekib menetlusosalistel kohustus hoida saladuses üksnes seda osa istungil arutatust, mille saladuses pidamine on vajalik 5

(8)1-21-8609 selle õiguse või huvi seisukohalt, mille kaitseks menetlus kinniseks kuulutati. Selle, millist infot tuleb saladuses pidada, määrab kohus, kes peab menetlusosalisi hoiatama ehk saladuse hoidmise kohustusest, sh selle ulatusest teavitama. XX.XX.XXXX määruses ei ole kohus täpsustanud, mis ulatuses on menetlusosalised kohustatud menetluses arutatut saladuses pidama. Sisuliselt on kohus seda teinud just XX.XX.XXXX määrusega, milles kohus andis selge suunise, et avaldada ei tohi laste eraelu ja isikupuutumatust riivavaid andmeid. Kuivõrd selle kindlaks määramine, milliseid andmeid ei tohi avaldada, ongi asja arutava kohtu pädevuses, on kohatu kaebuse esitaja väide, et maakohus on XX.XX.XXXX määruses teinud vea küsimuses, mis ulatuses on menetlusosalised kohustatud tsiviilasja nr X-XX-XXXXX menetluses arutatud saladuses pidama. Järelikult ei anna kõnealune kaebuse esitaja argument alust Riigiprokuratuuri määruse tühistamiseks.

1. Kaebuses on avaldatud arvamust, et Tallinna Ringkonnakohus asus XX.XX.XXXX määruses põhjendatult seisukohale, et esineb kriminaalmenetluse alus, st esinevad kuriteo tunnused. Kaebuse esitaja leiab, et edasise menetluse käigus ei ole kuriteo tunnused ära langenud. Kaebuse esitaja käsitlus on ekslik. Kuriteotunnused kriminaalmenetluse alusena ei tähenda järeldust, et kuritegu on toime pandud. Kuna seda, kas kuritegu on toime pandud, hakatakse alles kriminaalmenetluse käigus kontrollima, tähendavad kuriteotunnused seda, et menetleja kasutada oleva info põhjal on piisavalt alust arvata, et toime võib olla pandud kuritegu. Sõltuvalt sellest, millist täiendavat teavet menetluse käigus õnnestub koguda, muutub ka hinnang sellele, kas on alust arvata, et kuritegu on toime pandud. Kriminaalasja alustamiseks piisab vähemast infost kui hilisema menetluse käigus. Seejuures tuleb arvestada, et kui kriminaalmenetluse alustamisel kehtib vastavalt KrMS §-le 6 kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte, siis kriminaalmenetluses kehtib KrMS § 7 lg 3 kohaselt põhimõte, et kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks. See tähendab, et kui kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid ei kinnita esialgseid kahtlusi ning menetleja hinnangul ei ole võimalik täiendavaid tõendeid koguda, on menetleja õigustatud tõdema, et kriminaalmenetluse alus on ära langenud ning lõpetama KrMS § 200 alusel menetluse KrMS § 199 lg 1 p-le 1 ehk kriminaalmenetluse aluse puudumisele tuginedes.
2. Kriminaalasja menetlus lõpetati põhjusel, et menetluses ei õnnestunud tuvastada, millised D küsimuste aluseks olnud andmed pärinesid just Y-lt. Sellest tulenevalt leidis menetluse lõpetanud vanemuurija, et pole teada, „kas, millises ulatuses ja millise sisuga infot edastas Y tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX toimunud kohtuistungitel käsitletud teemadest ajakirjanikule“. Prokuratuur nõustus selle seisukohaga, kannatanu esindaja on aga seisukohal, et on piisavalt teavet selle kohta, et Y on rikkunud kohtu kohaldatud saladuse hoidmise kohustust. Sellele, et Y on rikkunud saladuse hoidmise kohustust, näitab kaebuse kohaselt see, et D kinnitusel sai ta oma küsimusteks ainest muu hulgas Y-lt. D on X-le saadetud e-kirjas öelnud, et vestles Y-ga kolm tundi. Kaebuse esitaja ei pea eluliselt usutavaks, et nii pika vestluse jooksul 6

(8)1-21-8609 ei avaldanud Y sellist teavet, mille saladuses hoidmise kohustuse oli kohus menetlusosalistele pannud. Kaebuse esitaja leiab, et KarS § 3315 lg 1 ei eelda täpset tuvastamist, mida isik on avaldanud, piisab, kui menetlusoaline on avaldanud andmeid, mis võimaldavad piisavalt täpselt määratleda ja piiritleda need asjaolud või teemaderingi, mida kohtuistungil viibiv isik on kohustatud saladuses hoidma. Veel on kaebuses märgitud, et D küsimused X-le sisaldasid lapsi puudutavaid kohtus käsitletud küsimusi, mis oma iseloomult on sellised, et informatsiooni algne allikas saab olla isik, kes vahetult laste pereelus osaleb. Seega sai vastav informatsioon pärineda Y-lt, ehkki ei ole välistatud. Samas möönab kannatanu esindaja, et ka teised võisid seda informatsiooni Y-lt kuulduna osaliselt edastada. Ringkonnakohus nendib, et ei Politsei- ja Piirivalveamet ega prokuratuur pole väitnud, et KarS § 3315 lg-le 1 vastav tegu oleks tuvastatav vaid siis, kui oleks võimalik detailselt välja selgitada, mida Y D-le rääkis. Menetlus lõpetati põhjusel, et ei õnnestunud üldse välja selgitada, mida Y D-le rääkis. Menetluses kogutud tõenditest (D e-kirjast ja tema hiljem antud ütlustest) nähtub see, et tema info pärines mitmelt inimeselt, menetluses ei õnnestunud aga välja selgitada kõiki isikuid, kellelt D infot sai, ega seda, millist infot ta kellelt sai. Seega võib ükskõik milline osa D teabest pärineda mitte Y-lt, vaid mõnelt teiselt isikult. Kaebuses esitatud argumendid seda menetluse lõpetamise aluseks olevat järeldust ümber ei lükka. Juba Põhja Ringkonnaprokuratuuri

1. septembri 2020 määruses on ära näidatud, et lapsi puudutav info, millele kaebuse esitaja viitab, oli teada mitte ainult Y-le, vaid ka mitmetele teistele isikutele. D ja Y vestluse ajaline kestus ei ole asjaolu, millest saaks teha järeldusi selle kohta, millist teavet Y D-le andis, st sellest, et vestlus kestis mitu tundi, ei saa järeldada, et selle käigus pidi Y igal juhul avaldama ka teavet, mida ta pidi saladuses hoidma. Kuna mitte mingisuguse konkreetse teabe kohta pole võimalik piisava kindlusega öelda, et see pärineb Y-lt, on PPA ja prokuratuur asunud põhjendatult seisukohale, et Y teos ei ole tuvastatavad KarS § 3315 lg 1 tunnused. Arvestada tuleb, et vastavalt KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava kasuks.
2. Alusetu on kaebuse esitaja seisukoht, et kahtlustatava kaitseversiooni elulist usutavust peaks kõiki tõendeid kogumis hinnates kontrollitama kohtumenetluses. KrMS § 200 annab kohtueelses menetluses uurimisasutusele ja prokuratuurile õiguse hinnata, kas kriminaalmenetluse alus on ära langenud, ning menetlus vajadusel lõpetada. Praegusel juhul ongi uurimisasutus ja prokuratuur asunud seisukohale, et kogutud tõendid Y-le esitatud kahtlustust ei kinnitanud ning täiendavaid tõendeid koguda ei ole võimalik. Nii kohtueelse menetluse juhtimine kui ka kohtus süüdistuse esitamine on KrMS § 30 lg 1 kohaselt prokuratuuri pädevuses ning sama sätte teise lõike kohaselt teostab prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses prokurör sõltumatult. Seetõttu on ringkonnakohtul olukorras, kus vaidlus puudutab tõenditest tehtavaid järeldusi, alust sekkuda üksnes tõendite hindamisel tehtud ilmse vea puhul (nt kui prokuratuuri määrusest on näha, et mõni tõend on jäetud tähelepanuta, tõenditest on tehtud ilmselgelt põhjendamatuid või ebaloogilisi järeldusi vms). Nagu määruse punktis 14 näidatud, ringkonnakohus sellist viga ei tuvastanud. 7

(8)1-21-8609

1. Eelnevast tulenevalt ei näe ringkonnakohus alust Riigiprokuratuuri kohustamiseks menetlust jätkama. Juhindudes KrMS § 208 lg-test 1 ja 5, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri
2. novembri 2021 määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetluses tekkinud valitud esindaja kulud X enda kanda. Allkirjastatud digitaalselt 8