Obsah (8)

§ 661§ 432§ 206§ 150§ 430§ 433§ 173§ 168

2-21-17989 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Eve Grass Määruse tegemise aeg ja koht 09. detsember 2021. a Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval Tsiviilasja number 2-21-17989 Tsiviilasi J.P.R. hagi OÜ

§ 661lg 4), on 1 (üks) tööpäeva.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Pärnu Maakohtul tagastada hageja J.P.R. taotlusel peale käesoleva kohtumääruse jõustumist ½ hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 (viissada) eurot Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.
3. Saata määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
4. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale on pooltel õigus esitada määruskaebus 1 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Hagiavaldus
5. 16.11.
6. a esitas hageja J.-P.R. hagi OÜ Nostrano vastu võla 34 336,83 eurot ja viivise nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 09.01.2015.a suuliselt laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu summas 34 708,57 eurot. Poolte kokkulepe oli, et hageja maksab laenu välja Konekesko Eesti AS-le, kellele kostja oli võlgu. Hageja maksis 09.01.2015.a laenu summas 34 708,57 eurot (maksekorraldusega kanti 35 707,57 eurot) Konekesko Eesti AS pangaarvele XXXXXXXXXXXX. Selgitusse oli märgitud arved nr 205221, 206675, 206917, 207979 Nostrano OÜ arve nr 208714 Maaharijad (viide võlgu olevatele arvetele). Hageja raamatupidamises kajastati võlg omaniku laenuna, millest 2015.aastal maksti tagasi 16 000 eurot. Seisuga 31.12.2015.a oli omaniku laenu jääk 23 373,67 eurot.
7. 19.11.
8. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele. Kompromissleping
9. 09.12.
10. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. Pooled on teadlikud kohtuasja kompromissi kinnitamise ning tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas

§ 432

sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei ole menetlusosalistel võimalik pöörduda üksteise vastu uuesti kohtusse vaidluses samal alusel ja sama nõude üle. Pooled kinnitavad, et nad ei ole koormanud ega võõrandanud kompromissi esemeks olevaid nõudeid. 2 2-21-17989 Poolte esindajad ja lepingulised esindajad kinnitavad, et nende esindusõigus kehtib ning nad omavad õigust kompromissi allkirjastamiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 206

lg 2, § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja § 432 paluvad pooled Pärnu Maakohtul kinnitada käesolevas lepingus sõlmitud kompromiss ning lõpetada tsiviilasja nr 221-17989 menetlus. Pooled paluvad kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja on käesolevas menetluses tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 1000 eurot. Hageja palub

§ 150

lg 2 p 1 alusel kohtul tagastada pool käesolevas menetluses tasutud riigilõivust kogusummas 500 eurot seoses kompromissi sõlmimisega Advokaadibüroo Naur & Pärn OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX AS-s Swedbank. Kohtu seisukoht

1. Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga, leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 6. Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 7.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale.

8. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 9.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 10.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

3 2-21-17989 12. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine a.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepingu kohaselt on pooled kokku leppinud, menetluskulud jäävad poolte endi kanda. b.

§ 150

lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et ½ riigilõivu kuulub tagastamisele

§ 150

lg 2 p 1 alusel, s.o pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 eurot. Kohus on kontrollinud riigilõivu laekumist. Eeltoodust tulenevalt tuleb Pärnu Maakohtul peale kohtumääruse jõustumist vastavalt taotletule tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot kompromisslepingus taotletud hageja arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 4