Obsah (9)

§ 230§ 436§ 368§ 173§ 162§ 174§ 175§ 218§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3346 Tsiviilasi T. M. (M. ) hagi T. M.

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1).

1. Hageja on esitanud nõude tuvastada K. M.
2. novembri
3. a testamendi tühisus või tühistada eelnimetatud testament. Alternatiivselt on hageja palunud tuvastada, et K. M. ei ole
4. novembri
5. a kuupäeva kandvat testamenti teinud (tuvastada eelnimetatud testamendi puudumine). Kolmas isik on samuti palunud tuvastada, et K. M. ei ole
6. novembri
7. a kuupäeva kandnud testamenti teinud (tuvastada selle testamendi puudumine). 3 2-19-3346
8. Testamendi tühistamise nõuet reguleerib pärimisseaduse (PärS) § 88 lg
9. Viidatud säte näeb ette, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse.
10. Lisaks sellele, et seadus võimaldab testamenti pärast pärandaja surma tühistada, on pärast pärandaja surma võimalik tuvastada ka testamendi tühisus. Testament võib olla tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud alustel. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt tugineb hageja sellele, et testament on tühine põhjusel, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. TsÜS § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine.
11. Tehingu puhul tuleb eristada nn tehingu koosseisu ja tehingu kehtivust. TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. PärS § 19 lg 1 näeb ette, et testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab pärandaja tegema testamendi isiklikult. Eeltoodu tähendab, et enne seda, kui saab esitada küsimuse, kas tehing kehtib, tuleb kindlaks teha, kas tehing on üldse tehtud ehk kas on tehtud tehingu olemasoluks vajalikud tahteavaldused (vt ka RKTKo 2-14-53722, p 15). Praeguse vaidluse seisukohast tähendab see seda, et esmalt tuleb kindlaks teha, kas pärandaja üldse tegi
12. novembri
13. a testamendi.
14. Kohus määras asjas dokumendi- ja käekirjaekspertiisi, milles esitas eksperdile järgmised küsimused: 1) Kas
15. novembri
16. a kuupäeva kandev testament on täies ulatuses pastapliiatsiga kirjutatud? 2) Kas
17. novembri
18. a kuupäeva kandvas testamendis esineb võltsingu tunnuseid (kasutatud kopeerimist, Photoshopi või muid arvutiprogramme, dokument on skaneeritud, prinditud vmt)? 3) Millal on koostatud
19. novembri
20. a kuupäeva kandev testament? 4) Kas
21. oktoobril
22. a ja
23. novembril
24. a dateeritud testamendid on kirjutatud täies ulatuses (sh. isikukood 1.11.
25. a testamendil) sama isiku poolt?
26. Eksperdid on neile küsimustele ekspertiisiaktis (dtl 333 ja dtl 336) vastanud alljärgnevalt: 1) Ekspertiisiks esitatud
27. novembri
28. a kuupäeva kandev testament on täies ulatuses kirjutatud sinise värvainega pastapliiatsiga. 2)
29. novembri
30. a kuupäeva kandva testamendi võltsimise tunnused on kokkulangevused
31. oktoobri
32. a testamendi tekstiosade konfiguratsiooniga ja
33. oktoobri
34. a testamendi teksti käsitsi jäljendamisest tingitud survejäljed. 3)
35. novembri
36. a kuupäeva kandev testament on koostatud hiljem kui
37. oktoobri
38. a kuupäevaga testament, kuid selle koostamise ja vormistamise kuupäeva kirjamaterjalide alusel määrata ei ole võimalik, kuna selleks puudub teaduslikult põhjendatud meetod. 4)
39. novembri
40. a testamenti ei ole kirjutanud sama isik, kes on kirjutanud
41. oktoobri
42. a testamendi (arvamuste skaalal aste -4).
43. Eksperdid on ekspertiisiaktis märkinud, et nii
44. oktoobri
45. a kui ka
46. novembri
47. a testamendid on vormistuselt sarnased ning tekstid paigutuselt ning sõnadelt ja tähtedenumbrite eritunnustelt osaliselt kokkulangevad. Dokumendiekspertiisi käigus on aga tuvastatud, et
48. novembri
49. a testamendile on läbivalgustuse tingimustes jäljendatud mitmeid lausekatkeid, sõnu, tähti, numbreid ja allkirja, neid
50. oktoobri
51. a testamendilt 4 2-19-3346 üle kirjutades (dtl 334). Eksperdid leidsid, et
52. novembri
53. a testamendi tekst on jäljendatud ja seda ei ole kirjutanud sama isik, kes kirjutas
54. oktoobri
55. a testamendi. Arvamuse skaalal on eksperdid hinnanud tõenäosuse, et mõlemad testamendid kirjutas sama isik väärtusega -4, mis tähendab, et vaidlustatud käsikirjalist teksti/allkirja ei ole kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Võimalus, et kirjutajaks on võrdlusmaterjali kirjutanud isik, ei ole reaalne. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju olulisi lahkuminekuid. Materjalist tulenevad piirangud eksperdiuuringuteks puuduvad (dtl 336).
56. Kohus on seisukohal, et eelnimetatud dokumendi- ja käekirjaekspertide arvamusest võib järeldada, et pärandaja ei ole
57. novembri
58. a testamenti ise teinud, st kõnealune testament on võltsitud. Seda, et pärandaja soov on kogu aeg olnud pärandada oma vara E. K. , kinnitavad ka E. K. tunnistajana antud ütlused (dtl 185-186), tunnistaja T. L. ütlused (dtl 186-187), samuti tunnistaja K. U. (dtl 187). Seega saab dokumendi- ja käekirjakekspertiisi käigus antud eksperdiarvamust ning tunnistajate ütlusi kogumis hinnates lugeda tuvastatuks, et pärandaja ei ole teinud tahteavaldust, millega ta oleks määranud, et tema vara saab tema surma korral endale kostja.
59. Kuna asjas on tuvastatud, et pärandaja ei ole
60. novembri
61. a testamenti teinud, siis ei ole enam põhjust hinnata seda, kas kõnealune testament võiks olla pärandaja teovõime piiratuse tõttu tühine või kas oleks alust seda tühistada. Tulenevalt menetlusökonoomiast ei analüüsi kohus seega menetlusosaliste sellekohaseid väiteid ega tõendeid, mis on asjas esitatud selleks, et hinnata testamendi kehtivust.
62. Testamendi puudumise tuvastamise nõude on esitanud nii hageja kui ka iseseisva nõudega kolmas isik. Selline nõue on tuvastusnõue

§ 368

lg 1 mõttes ja selle kohaselt võib hageja (ja ka iseseisva nõudega kolmas isik) esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega peab kohus otsustama, kelle hagi saab rahuldada. Selleks hindab kohus järgmiseks, kas hagejal ja/või kolmandal isikul on õigustatud huvi, et esitada testamendi puudumise tuvastamise nõue.

1. Kohus on seisukohal, et huvi tuvastada, et pärandaja ei teinud
2. novembri
3. a testamenti, on eelkõige sellel isikul, kes oleks õigustatud pärima juhul, kui eelviidatud testamenti ei ole. Eeltoodut kinnitab ka see, et õigus pöörduda pärast pärandaja surma kohtu poole testamendi tühistamise nõudega on PärS § 88 lg 7 kohaselt samuti isikul, kes oleks testamendi kehtetuse korral õigustatud pärima. Seega tuleb tuvastada, kellel oleks olnud õigus pärida, kui
4. novembri
5. a testamenti ei ole.
6. Lisaks vaidluse all olevale
7. novembri
8. a testamendile on kohtule esitatud pärandaja
9. oktoobri
10. a kodune omakäeline testament (PärS § 24 lg 1) ja
11. novembri
12. a notariaalne testament. Mõlema eelviidatud testamendiga on pärandaja kogu oma vara pärandanud kolmandale isikule (oma lapselapsele E. K. ; testamentide tegemise ajal oli tema nimi E. M. ). Kummagi eelnimetatud testamendi kehtivust ei ole praeguses asjas kahtluse alla seatud. Samuti ei ole menetlusosalised esitanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et need testamendid on tühised.
13. PärS § 25 lg 1 näeb ette, et kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab. Pärandaja tegi koduse omakäelise testamendi E. K. kasuks
14. oktoobril
15. Pärandaja suri xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kuna
16. oktoobril 2017 tehtud koduse testamendi tegemisest ei olnud selleks ajaks möödunud kuus kuud, siis kehtis see testament pärandaja surma ajal ja pärimisõiguslik isik on E. K. . Isegi kui
17. oktoobri
18. a testament ei oleks mingil põhjusel pärandaja surma ajal kehtinud, oleks sellisel juhul kehtinud
19. novembri
20. a testament. Nimelt näeb PärS § 88 lg 6 ette, et kui testaator on notariaalse testamendi koduse testamendiga tühistanud või seda muutnud ja kodune testament on kaotanud PärS §-s 25 sätestatud korras kehtivuse, kehtib notariaalne testament. 5 2-19-3346
21. Eeltoodust tulenevalt on õigustatud huvi tuvastada, et pärandaja ei teinud
22. novembri
23. a testamenti, kolmandal isikul E. K. , mitte aga hagejal, kuna just E. K. on õigustatud pärima olukorras, kus
24. novembri
25. a testamenti ei ole. Seega tuleb hageja hagi testamendi tühisuse või puudumise nõudes ja ka testamendi tühistamise nõudes jätta rahuldamata ja rahuldada tuleb iseseisva nõudega kolmanda isiku E. K. hagi ja tuvastada, et pärandaja ei ole
26. novembri
27. a testamenti teinud. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 24. Menetluskulude jaotuse põhimõtteid reguleerib

§ 162

, mille lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud see pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi neljas lõige näeb ette, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

1. Praeguses menetluses on kaks hagi – esiteks hageja hagi kostja vastu ja teiseks iseseisva nõudega kolmanda isiku hagi hageja ja kostja vastu. Seejuures on nii hageja kui ka kolmanda isiku eesmärk menetluses olnud sama – tuvastada, et testamenti, mille alusel kostja oleks saanud pärijaks, ei ole tegelikult tehtud.
2. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku menetluskulud on õiglane jätta üksnes kostja kanda. Lisaks on õiglane jätta kostja kanda ka osa hageja menetluskuludest. Kuigi hageja hagi jääb rahuldamata, oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kui kostja kui kogu kohtuasja kaotanud pool hagejale vähemalt osaliselt ei hüvitaks tema kantud menetluskulusid. Samuti oleks hageja suhtes ebaõiglane see, kui ta peaks kandma kolmanda isiku menetluskulud. Nii hageja kui ka kolmanda isiku eesmärk on menetluses olnud sama ja seega on suur osa hageja hagiga seotud menetluskuludest kantud samade eesmärkide saavutamiseks, mida soovis oma hagiga saavutada ka kolmas isik. Samas ei ole kohtu arvates õiglane jätta kostja kanda ka kõiki hageja hagiga seotud menetluskulusid, kuna kolmandal isikul olnuks endal võimalus juba varem menetlusse astuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õiglane on jätta 3/4 hageja hagiga seotud menetluskuludest kostja kanda ja 1/4 hageja kanda. 27.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 28.

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218kohaselt.

Nii hagejat kui ka kolmandat isikut on menetluses esindanud advokaat. Hageja ja kolmas isik kinnitavad, et nende nõutavad kulud sisaldavad vaid käesoleva tsiviilasja lahendamisega seoses kantud menetluskulusid ja et nad ei ole käibemaksukohustuslased.

1. Kolmas isik on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kandnud menetluskulusid 991 eurot 60 senti, mis koosnevad 300 euro suurusest riigilõivust ja 691 euro 60 sendi suurustest lepingulise esindaja kuludest (576 eurot 33 senti, millele lisandub käibemaks). Lepinguline esindaja on kolmandale isikule osutanud teenust tunnitasuga 130 eurot (millele lisandub käibemaks) kokku 4 tunni 26 minuti ulatuses. Kohus on seisukohal, et kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud on nii tunnitasu kui ka toimingute osas põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb kostjalt välja mõista. Seega tuleb kostjalt kolmanda isiku kasuks välja mõista 991 euro 60 sendi suurused menetluskulud. 6 2-19-3346
2. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt kandnud menetluskulusid 5386 euro 80 sendi ulatuses. Hageja menetluskulud koosnevad 300 euro suurusest riigilõivust, 500 euro suurustest tunnistajakuludest, 255 euro ja 359 euro suurustest ekspertiisikuludest ning 3972 euro 80 sendi (3310 eurot 67 senti, millele lisandub käibemaks) suurustest lepingulise esindaja kuludest.
3. Hagejale on samuti osutatud õigusteenust tunnihinnaga 130 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks), mis on mõistlik tunnitasu suurus. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 25 tunni 28 minuti ulatuses. Arvestades seda, et tegu on olnud üsna keerulise ja paljusid menetlustoiminguid nõudva kohtuasjaga, on lepingulise esindaja tehtud toimingud ja nende maht olnud põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja õigusabikulud 3972 eurot 80 senti iseenesest põhjendatud ja vajalikud.
4. Kokku on hageja menetluskulud, mis ta on kandnud seoses oma hagiga 5386 eurot 80 senti. Kuna kohus jättis 3/4 hageja hagiga seotud menetluskuludest kostja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4040 eurot 10 senti. Ülejäänud hageja hagiga seotud menetluskulud jäävad hageja kanda.
5. Kuna kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega menetluskulude nimekirja esitanud ja kuna ka asja materjalidest ei nähtu, et ta oleks menetluskulusid kandnud, siis jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata.
6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 4040 euro 10 sendi suurune menetluskulu ning kolmanda isiku kasuks 991 euro 60 sendi suurune menetluskulu. 35.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kolmas isik on sellise taotluse ka esitanud ja seega tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 7