) § 50842 alusel menetlemiseks Leedu Vabariigi Kaunase piirkonnakohtu poolt Arkadi Sidorovi suhtes koostatud vabadusekaotuse tunnistuse. Tunnistusega taotleb Leedu Vabariik, et Eesti Vabariik tunnistaks Leedu Vabariigi Kaunase piirkonnakohtu
oktoobri 2019 ja Kaunase Regionaalkohtu 26. veebruari 2020 otsuste täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Kohus määras
Sidorovi ärakantavast karistusest maha eelvangistuses viibitud aja
50835 lg 1 kohaselt on kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine lubatud, kui kohtuotsuse aluseks olev tegu on kuritegu ka täitva riigi, s.o Eesti seaduste kohaselt. Eelkirjeldatud A. Sidorovi tegevus on kvalifitseeritav KarS § 334, § 22 lg-te 2,3 järgi võltsitud maksevahendi käitlemisele kaasaaitamisena. Kuna A. Sidorov mõisteti süüdi korduvas tegevuses, on tema tegevus täpsemalt kvalifitseeritav KarS § 334 lg 2 p 1 järgi, mis on karistatav vangistusega kahest kuni kümne aastani. Nii ei ületa A. Sidorovile Leedus mõistetud karistus Eestis sama kuriteo eest ettenähtud karistuse maksimaalmäära. Seega ei ole vaja karistust muuta.
lg-st 2 tulenevalt saab Eestis tunnustada ja täide viia karistust, kui tegu on
§-s 4896 nimetatud süüteoga. Tunnistuses kirjeldatud süüteod vastavad osaliselt ka
p-des 8 ja 24 nimetatud süütegudele, s.o pettusele ja maksevahendi võltsimisele.
lg 1 kohaselt ei ole süüdimõistetu nõusolek kohtuotsuse tunnustamise ja mõistetud karistuse täideviimise otsustamiseks nõutav, kui süüdimõistetu on
lgs 1 nimetatud isik.
lg 1 p 1 kohaselt Eesti tunnustab ja viib mõistetud karistuse täide, kui süüdimõistetu on Eesti Vabariigi kodanik ja tema tegelik alaline elukoht on Eesti Vabariigis. A. Sidorov sai oma arvamuse esitada nii Leedu Vabariigi kohtus (tunnistuse Eesti Vabariigile edastamise otsustamise menetluses), kui ka käesolevas menetluses Eesti Vabariigis vahetult kohtuistungil koos kaitsjaga osaledes. Leedus läbiviidud menetluses ei soovinud A. Sidorov karistust Eestis kanda. Eestis toimuvas menetluses ta aga nõustus sellega. A. Sidorov on Eesti Vabariigi kodanik, tal on siin alaline elukoht. Lisaks on tal siin püsivad sidemed. Nii aitab karistuse täideviimine Eestis kaasa tema sotsiaalsele rehabilitatsioonile. Karistuse täideviimist välistavaid või piiravaid asjaolusid
MÄÄRUSKAEBUS
lg 1 p 1 alusel lubatavaks välisriigi otsustega mõistetud vangistuse täitmise Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud vabadusekaotuslikke karistusi käsitlevate otsuste vastastikuse tunnustamise ja täitmise regulatsioon sisaldub
-i
kohaselt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus. A. Sidorovi suhtes on selle esitanud Leedu Vabariigi Kaunase piirkonnakohus. Nimetatud tunnistuse pinnalt tuleb Eesti kohtutel hinnata, kas on täidetud
§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja kas esinevad
§-s 50836 nimetatud lubatavaks tunnistamise kriteeriumid. Maakohus on vaidlustatud määruses nimetatud eeldused tuvastanud. Määruskaebuses ei ole neid vaidlustatud. Kaebusest tulenev tõsiasi, et süüdimõistetu ei ole välisriigi kohtuotsuste tunnustamise ja täitmisega Eesti Vabariigis nõus, ei ole asjassepuutuv. Kuivõrd A. Sidorovi puhul on tegu
lg 1 p-s 1 nimetatud isikuga, ei ole
lg 1 kohaselt tema nõusolek välisriigi kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks nõutav. Viidatud menetlusnormis sätestatud isikuks on süüdimõistetu, kes on Eesti Vabariigi kodanik, kelle alaline elukoht on Eestis. Vaidlustatud määruses tuvastas kohus need asjaolud ja kaebuses ei ole A. Sidorov nende paikapidavust vaidlustanud. Vastavasisulised ankeetandmed esitas süüdimõistetu ise Harju Maakohtu 10. novembri 2021 istungil, kus arutati välisriigi otsuste tunnustamise küsimust (Eesti Vabariigi kodakondsus, elukoht Peterburi tee 4-3, Tallinn). Välisriigi kohtuotsuse, millega on mõistetud vabadusekaotuslik karistus, tunnustamist piiravad ja välistavad asjaolud on määratletud selgelt ja ammendavalt
§-s 50839. Maakohus niisuguseid asjaolusid ei tuvastanud ja kaebuses pole neile samuti viidatud. Kaebuses pole viidatud ka ühelegi niisugusele asjaolule, mis võiks kujutada endast
§-des 436, 477 sätestatud Euroopa Liidu liikmesriikide kriminaalmenetlusalast koostööd piiravat või välistavat alust. Maakohus lähtus määruses õigetest õigusnormidest ja tuvastas vabadusekaotuse tunnistuses esitatud andmete alusel seaduses sätestatud eeldused. Arvestades
lg 1 imperatiivset sõnastust, tuleb Eesti kohtul eelnevalt käsitletud eelduste tuvastamisel välisriigi kohtuotsust tunnustada ja täita. A. Sidorovi poolt kaebuses väljendatud arusaam, et karistust tuleb kanda seal, kus on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, ei ole samuti õiguslikult asjakohane. Eelnevalt käsitletud
-i regulatsiooniga on üle võetud Euroopa Liidu nõukogu raamotsus nr 2008/909/JSK. Raamotsuse eesmärk on süüdimõistetu huve prioriseeriv, s.o viia vanglakaristust täide riigis, kus on võimalik hõlbustada tema sotsiaalset rehabilitatsiooni (vt raamotsuse preambula p 9 ja artikkel 3 p 1). Kaebuse pinnalt pole vaidlust selleski, et A. Sidorovi puhul on seesuguseks riigiks Eesti. Eelnevat arvestades ei sisalda A. Sidorovi kaebus õiguslikult asjakohaseid väiteid, mistõttu on tegemist perspektiivitu kaebusega.
lg 1 ja § 326 lg 3 võimaldab ringkonnakohtul jätta sel juhul kaebuse läbi vaatamata. 6. Juhindudes
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.