4-21-3414/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3414 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. novembri 2021 määrus, millega maakohus jättis Alar Ehasalu kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse 24.05.2021 trahviteatele nr 223021106477 läbi vaatamata Alar Ehasalu (ik. 36410260248), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu
3. novembri 2021 määrus muutmata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Ringkonnakohtu määrust saab vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalitus koostas
5. mail 2021 trahviteate, millega määras Alar Ehasalule liiklusseaduse (LS) § 262 p 4 alusel 40 euro suuruse hoiatustrahvi. Hoiatustrahv määrati selle eest, et 22.05.2021 kell 10:09 sõitis Tallinnas Tulika, Endla ja Sõpruse pst ristmikul sõiduauto BMW 745D registreerimismärgiga xxxxxx LS § 221 lg-t 1 rikkudes ristmikule keelava fooritule ajal. 1
6. A. Ehasalu esitas trahviteatele kaebuse, kuid Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja jättis
7. juuni 2021 määrusega kaebuse läbi vaatamata. Määruse põhjenduse kohaselt ei vastanud kaebus väärteomenetluse seadustiku VTMS § 545 lg 4 nõuetele.
8. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja määruse peale esitas A. Ehasalu
9. augustil 2021 kaebuse Harju Maakohtule. Harju Maakohus jättis
10. novembri 2021 määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kohus märkis, et vastavalt VTMS § 114 lg-le 2 ei saa VTMS § 542 alusel tehtud trahviteate peale kohtule kaebust esitada. Kohus selgitas, et A. Ehasalu saab
11. juuni 2021 määrust vaidlustada, esitades kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale asutuse juhile. Kohus märkis, et selle kaebuse esitamine on endiselt võimalik.
12. A. Ehasalu esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb, et kohus menetleks tema kaebust trahviteate peale. Ta leiab, tuginedes põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-12-17 esitatud õiguskantsleri seisukohale, et hoiatustrahvi peab olema võimalik kohtus vaidlustada. Kaebeõiguse välistamist menetleja vea toimepanemisel võib pidada oluliseks põhiseadusliku kohtusse pöördumise õiguse rikkumiseks. Kirjalik hoiatustrahv olla määratud isikule ekslikult või vähemalt kõiki otsustamiseks olulisi asjaolusid välja selgitamata. Teabesalvestise olemasolu tõendab üksnes sõiduki viibimist teatud ajahetkel vastavas kohas, kuid ei välista menetleja eksimust liikluseeskirjade rikkumise hindamisel. Samuti pole välistatud olulised menetlusõiguse rikkumised, mis võiksid vaidlustamise korral samuti kaasa tuua trahviotsuse tühistamise.
13. Määruskaebusele esitas kirjaliku vastuse Ida prefektuuri liiklusmenetlustalituse juht politseikolonelleitnant C. Vastuses on märgitud, et A. Ehasalu trahviteatele esitatud kaebus jäeti läbi vaatamata, sest selles ei olnud välja toodud VTMS § 545 lg-s 4 nimetatud hoiatustrahvi tühistamise asjaolusid. A. Ehasalu ei esitanud kohtuvälise menetleja määruse peale kaebust kohtuvälise menetleja juhile. Selle asemel pöördus ta kaebusega Harju Maakohtusse. Kohtuväline menetleja leiab, et VTMS §-st 114 tulenevalt ei ole A. Ehasalul õigust kaebusega kohtusse pöörduda. Riigikohus on kohtuasjas nr 5-17-12 leidnud, et kuna VTMS § 114 lõige 2 välistab hoiatustrahvi vaidlustamise otse maakohtus, on hoiatustrahvi määramise aluseks olevaid asjaolusid võimalik kohtus vaidlustada üksnes juhul, kui väärteomenetlus uuendatakse. Kui trahviteate adressaat väljendab selgelt, et soovib vaidlustada asjaolusid, mida ei ole võimalik vaidlustada kirjalikus hoiatamismenetluses, siis sel juhul tühistab kohtuväline menetleja trahviteate ja uuendab 2 väärteomenetluse ning saadab materjalid menetlemiseks juhtumi toimumiskoha järgsele politseijaoskonnale. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et maakohtu määruse peale edasi kaevates ei saa ringkonnakohtult taotleda trahviteate peale esitatud kaebuse läbi vaatamist. Maakohtu määruse peale esitatud kaebuse alusel saab ringkonnakohus otsustada selle üle, kas maakohus jättis põhjendatult talle esitatud kaebuse läbi vaatamata või tuleb maakohut kohustada seda kaebust läbi vaatama.
15. Harju Maakohus jättis A. Ehasalu kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Nagu maakohtu määruses märgitud, ütleb VTMS § 114 lg 2 üheselt, et VTMS § 542 alusel tehtud trahviteate peale ei saa maakohtule kaebust esitada. Seda ei lükka ümber kaebuses viidatud õiguskantsleri seisukoht. Seisukoha, millele on kaebuses viidatud, esitas õiguskantsler Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, milles oli küsimuse all hoiatustrahvi vaidlustamise piirangute õiguspärasus. Ses kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et väärteomenetluse seadustikku on võimalik tõlgendada nii, et lahendus oleks põhiseadusega kooskõlas. Riigikohus leidis, et kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja seab trahviteadet vaidlustades kahtluse alla küsimuse, kas fotol, filmil või muul teabesalvestisel jäädvustatud tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, tuleb analoogia korras kohaldada VTMS § 546 lg-t 6, mis näeb ette väärteomenetluse uuendamise (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
16. detsembri 2017 otsus kohtuasjas nr 5-17-12, p 34–35). See tähendab, et sõiduki eest vastutaval isik ei saa küll vahetult trahviteate peale kohtule kaebust esitada, kuid tema kaebuse alusel alustatakse väärteomenetlust üld- või kiirmenetluse korras, mille raames tehtava karistusotsuse peale on võimalik maakohtule kaevata. Teisisõnu: kui kohtuväline menetleja jääb uuendatud väärteomenetluses seisukohale, et väärtegu on toime pandud, ja teeb isiku karistamise kohta väärteootsuse, on võimalik seda kohtus vaidlustada. See, kui kohtusse pöördumise tingimusena on nähtud ette kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine, ei ole PS §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise õigusega vastuolus (vt I. Pilving. § 15 komm. 54 – Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Kättesaadav internetis: https://pohiseadus.ee/sisu/3486). Kuigi A. Ehasalu leidis esitatud kaebuses, et fotolt ei nähtu väärteo tunnustega teo toimepanemist, ei uuendanud PPA menetlust, vaid jättis kaebuse läbi vaatamata. Ka see määrus on vaidlustatav (kuigi määruses ei ole seda mainitud). Vaidlustamiskorda on selgitanud maakohus oma määruses – kaebuse läbi vaatamata jätmise peale saab kaevata kohtuvälise menetleja juhile, viimase tehtud määruse peale aga maakohtule. A. Ehasalu ei esitanud kaebust kohtuvälise menetleja juhile, vaid pöördus kohe maakohtusse. Kuna kohtusse oleks olnud A. Ehasalul õigus kaevata alles kohtuvälise menetleja juhi määruse peale, jättis maakohus põhjendatult esitatud kaebuse läbi vaatamata. 3 Nagu maakohtu määruses Riigikohtu seisukohtadele viidates märgitud, on A. Ehasalul endiselt võimalik kaevata tema kaebuse läbi vaatamata jätmise peale kohtuvälise menetleja juhile – sisuliselt ei ole selle kaebuse esitamisele ajalist piirangut (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
17. mai 2012 määrus kohtuasjas nr 3-1-1-43-12, p 36).
18. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus VTMS §-st 194, §-st 196 ja § 147 lg 1 p-st 1 juhindudes Harju Maakohtu
19. novembri 2021 määruse muutmata ja A. Ehasalu kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 4