) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt
võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. Pooltel ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud krediidileping, mille alusel sai kostja vaba tagasimaksega kridiidilimiidi (maksimaalses summas 5000 eurot) ning mille kostja kohustus koos intressidega tagastama. Leping sõlmiti tähtajatult ning lepingugajärgne aastane intressimäär oli 49,09 %. Pooled ei vaidle ka selle üle, et ajavahemikus 12.09.2018-13.01.2020 kasutas R. R. krediidilimiiti kokku 3623 eurot (eeltoodut tõendavad hagile lisatud väljavõte krediidi kasutamise kohta, vt 05.05.21 esitatud hagiavalduse lisad; hageja 10.09.2021 esitatud seisukohale lisatud laenutaotlused) Ajavahemikus 08.10.2018-07.05.2020.a. on kostja teostanud tagasimakseid kokku 2848,15 eurot (vt hageja 27.08.2021.a. esitatud seisukoht ja kostja vastusele lisatud pangakonto väljavõte) millest hageja on põhiosa katteks arvestanud 644,67 eurot ja intressi katteks 2203, 48 eurot. R. R. ei vaidle vastu sellele, et krediiti on talle antud, krediidilimiiti on ta kasutanud. Eeltoodut tõendavad ka kostja teostatud tagasimaksed. Ferratun Bank p.l.c ütles lepingu osamaksete tasumata jätmise tõttu üles 25.09.2020.a. (vt hagile lisatud 10.09.2020 ülesütlemishoiatus, et võlgnevuse tasumata jätmisel, lõpeb leping 15. päeval pärast ülesütlemishoiatuse kuupäeva) Pooltel ei ole vaidlust lepingu ülesütlemise osas. 7. Hageja pidi käesoleval juhul tõendama seda, et kostjal oli lepingust tulenev täitmata kohustus hageja ees, kohustuse suuruse ja millises osas on kohustus täitmata. 8. R. R. füüsilise isikuna sõlmis lepingu tarbijana võlaõigusseaduse (
) § 1 lg 5 tähenduses.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 3 Riigikohus on märkinud, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtul kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist, mille võimalikele rikkumistele on pool viidanud (vt Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 12). Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolsele lepingurikkumisele, kostja heidab hagejale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte eiramist, samuti vaidleb vastu nõude suurusele. Kostja märgib, et on teostanud tagasimakseid, kuid tasutu on arvestatud peamiselt intressi, mitte põhinõude katteks. 9.
lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kumbki pool ei ole tühisusele tuginenud. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (
Juulis 2018.a so poolte vahel lepingu sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 19,97% (vt Eesti Panga kodulehelt 2 https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/979/r/2273), seega peaks
Hagiavaldusel lisatud tarbijakrediidi teabelehe järgi on kostjale väljastatud krediidi kulukuse määr 61,69% (eeltoodut on kinnitanud ka hageja hagiavalduses (vt hagiavalduse 2. lk). Kuivõrd lepingujärgne krediidikulukuse määr ületab Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra, on leping tühine
4062 lg 1 alusel krediidikulukuse määra suuruse tõttu.
lg 3 kohaselt kui tarbijakrediidileping on
4062 lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
Tarbijakrediidileping oli sõlmitud tähtajatult. Kostja kasutas krediidilimiiti kokku 3623 eurot, tagasimakseid on teinud kokku 2848, 15 eurot, seega tuleb kostjal tühise tarbijakrediidilepingu järgi tagastada 3623 -2848,15 = 774, 85 eurot. Krediidi kasutamise aja eest (12.09.2018-25.09.2020) tuleb tasuda intressi vastavalt
Vastavalt
lg 1 ja 2 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
,
lg 1 kohaselt on krediidandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Eeltoodu tähendab seda, et krediidiandjal on kohustus koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ja kahjulikke majanduslikke tagajärgi (vt Riigikohtu 26.05.2016.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-16 p 10) Krediidasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 tulenevalt on krediidiandja põhikohustuste sisu krediidivõtja vastu hinnata viimase krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et laenu ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda tasuda jooksvast sissetulekust või tagasi maksta must eluks otseslt mittevajalikust varast, tagades sellega, et leanuvõtja ei satu “laenuorjusse”, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19.02.2014.a. otsus tsiviiasjas nr 3-2-1-169-13 p 21) Tulenevalt
lg 13 lasub vaidluse korral vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamise koormus krediidiandjal (hagejal). Hageja ei ole käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustuse täitmist. Kohus möönab, et laenutaotlejal (kostjal) oli
lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Kohtule ei ole kumbki pool esitanud tõendeid selle kohta, millised andmed oma maksevõime kohta esitas R. R. laenutaotluses (hagiavaldusele lisatud R. R. ankeedis puuduvad igasugused andmed E. R. maksevõime ja/majandusliku seisundi kohta, sissetuleku ja olemasolevate kohustuste kohta. Hageja märgib, et klienditeenindus ei väljasta laene ilma krediidiinfo andmebaasi kontrollimata. Laenutaotlust esitades märgib klient sissetulekud ja igakuised kohustused. Laenutaotlust kinnitades kinnitab klient ka enda poolt esitatud andmete õigust ning seda, et taotlust esitades on ta lähtunud vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Eeltoodut hageja tõendanud ei ole. Kohus nõudis hagejalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta tõendeid (30.08.2021 istungi protokoll). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud. Ainuüksi krediidiinfo andmed ei ole piisavad vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude täitmiseks
§ § 4034 lg 1 – 6 mõttes. Ka varasematele graafikujärgsete maksete korrektne teostamine ei saa olla määravaks/piisavaks laenutaotleja maksevõime hindamisel. Hageja märgib iseenesest õigesti, et krediidi võtmisel ei lasu kogu vastutus krediidiandjal, vaid ka tarbija ise peab käituma vastutustundlikult ning esitama krediidiandjale vaid tõest informatsiooni. Vastavalt
lause) peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui tarbija on seda kohustust rikkunud ning krediidiandja on seetõttu hinnanud tarbija krediidivõimelisust ebaõigesti, siis krediidiandja selle eest ei vastuta ning
lg 7 sätestatud tagajärg (intressimäära vähendamine seadusjärgse määrani) ei rakendu. Riigikohus on sedastanud, et laenutaotlejal on
lg 1 teise lause järgi kohustus esitada krediidiandjale laenu taotlemisel tõeseis andmeid ja krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Valeandmeid esitanud laenutaotleja õigus nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte kui krediidiandja lepingueelse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist võib aga olla
lg 3 alusel osaliselt või täielikult välistatud (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-14-21710/105 p 29.3). 5 Hageja ei ole ka seda tõendanud, et kostja on laenutaotluse esitamisel edastanud ebatäpseid või ebaõigeid andmeid, millele tuginedes on hageja teinud positiivse laenuotsuse.
lauses toodud tarbija kohustus ei vabasta laenuandjat oma kohustuste täitmisest. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele (
Millegagi ei ole tõendatud, et hageja oleks laenutaotluse lahendamisel arvestanud / hinnanud kostja regulaarse sissetuleku olemasolu / puudumist. Kostja on kohtule esitanud oma vastuse lisana kontoväljavõtte (ema konto) millelt on tasunud laenumakseid erinevatele laenuandjatele. Konto väljavõttest tulenevalt on kostja sattunud surnud ringi, kus eelduslikult sõlmitakse uusi laenulepinguid selleks, et tasuda olemasolevaid kohustusi. Kohus möönab, et kostja on ise ohjeldamatu laenajana kahjustanud oma toimetulekut. Vastavalt
lg 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.