← Eesti

2-20-8558/35

Obsah (12)§ 33§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 173§ 174§ 162§ 177

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-20-8558 3. detsember 2021, Narva Kohtuasi S B’i hagi E Ba ja M Ba vastu

§ 33lg 3 alusel.

  1. Jätta S B’i hagi rahuldamata.
  2. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.
  3. Jätta kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 633

lg 7 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasi nr 2-20-8558 ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.Sergei B (hageja) esitas 11.06.2020 hagi E Ba (kostja) ja M Ba (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja nõue on muuta Viru Maakohtu 23.10.

  1. a otsus nr 2-19-15375, millega mõisteti hagejalt välja igakuine elatusraha 240 eurot igale lapsele kuni igaühe lapse täisealiseks saamiseni. Vabastada hagejat ülalpidamise kohustuse täitmisest elatise tasumise teel igaühe lapse ülalpidamiseks. Alternatiivselt vähendada Viru Maakohtu 23.10.
  2. a otsusega nr 2-19-15375 välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks nullini. Hagiavalduse kohaselt kuna tegemist oli tagaseljaotsusega, ei tuvastanud kohus ega uurinud faktilisi asjaolusid – lapse vanemate majanduslik olukord sh sissetulekud ja varad ning lapse vajadused. Hageja elab koos lastega ning kannab iga kuu kulud, mis on seotud laste ja perekonna ülalpidamisega: eluasemekulud, interneti ja TV, igapäevane toit perekonnale, kindlustuskulud, valvekulud, elektrienergiakulud ja teised igapäevaselt vältimatud kulud. Tegelikult kogu hageja sissetulek kulutatakse perekonna sh laste ülalpidamiseks. 2.Viru Maakohus
  3. juuni
  4. a määrusega (tl 38-39) võttis hagi menetlusse. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjad ei võta hagi õigeks ning ei tunnista nende vastu esitatud nõudeid (tl 43-44). Hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hagi vastuse kohaselt ei ole hageja esitanud ega tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis oleks tekkinud peale tsiviilasja arutamise lõpetamist, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks. Kostjad selgitavad, et varem tehtud lahendi tegemisel elas hageja ka kostjatega ühiskorteris. Elatishagi esitamine oli tingitud asjaolust, et polnud ühist majapidamist ja hageja ei osalenud laste ülalpidamisel. Hageja tasus korteri eest (kommunaalkulud keskmiselt 120 eurot kuus, elekter 30 eurot kuus ja korteri kindlustus 10 eurot kuus) kokku 160 eurot, millest on iga lapse osa ¼ ehk 40 eurot. 23.10.
  5. a otsusega mõisteti laste isalt välja elatis seaduses sätestatust vähem ehk 240 eurot igale lapsele. Praegu ei maksa kostja korteri eest, on olemas võlgnevus korteriühistu ees. Hageja sissetulek võrreldes
  6. aastaga oluliselt muutunud ei ole. Hageja võetud laenukohustused sõiduki ostmiseks ei vabasta kostjat elatise tasumise kohustusest. KOHTU SELGITUSED JA ETTEPANEKUD OSAPOOLTELE 1.Kohus 01.02.2021 kirjas (tl 49-50) selgitas osapooltele

§-s 459 sätestatud eeldusi väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ja tõendamiskoormist. Kuna tsiviilasja nr 2-19-15375 Viru Maakohtu 23.10.

  1. a otsus oli tagaseljaotsus, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu polegi võimalik kindlaks teha asjaolude muutumist. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid (laste vanemate varaline seisund ja laste vajadused) ja sellekohaseid tõendeid, mis esinesid Viru Maakohtu 23.10.
  2. a otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist, ja neid tõendavaid dokumente. Kohus selgitas, et hageja ja kostjate seaduslik esindaja olid tsiviilasja nr 2-19-15375 menetlusosalised ja nendel on õigus tutvuda toimikuga ja saada selles olevatest menetlusdokumentidest ärakirju (

59 lg 1). Hageja esitas pangakonto väljavõtte ajavahemiku eest 01.10.2019-17.05.

  1. Elatise otsus tehti 23.10.
  2. Et elatise muutmise otsustamisel peab kohus hindama laste vanemate varalist seisundit enne otsuse tegemist ja ka pärast seda, siis tegi kohus laste vanematele ettepaneku esitada nende arvelduskontode väljavõtteid ajavahemiku eest 01.04.2019 kuni käesoleva ajani. S 2

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 B`ile tehti ettepanek ja määrati aeg esitamaks tema arvelduskonto/de väljavõtet ajavahemiku eest 01.04.2019 kuni 01.10.2010 ja 18.05.2020 kuni käesoleva ajani. Kostjate seaduslikule esindajale tehti ettepanek ja määrati aeg esitamaks tema arvelduskonto/de väljavõtet ajavahemiku eest 01.04.2019 kuni käesoleva ajani. Kohus andis pooltele teada, et võtab tsiviilasja materjalide juurde alljärgnevad tõendid: - kinnistusraamatu andmed hagejale ja kostjate emale kuuluva kinnisvara kohta; - töötajate registri andmed hageja ja kostjate ema töötamise kohta; - transpordiameti liiklusregistri andmed hagejale ja kostjate emale kuuluvate sõidukite kohta; - äriregistri andmed äriühingute esindusõiguse kohta - rahvastikuregistri andmed hageja ja kostjate ema ehk ülalpeetavate arvu kohta. Ühtlasi andis kohus pooltele teada, et tegemaks kindlaks laste vanemate varalist seisundi ajavahemikul 01.04.2019 kuni käesoleva ajani, teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile ja Töötukassale. Vastuste kättesaamisel edastab kohus need menetlusosalistele. Kuna hageja esitas võõrkeelsed tõendid – koopiad laenulepingutest nr 19-034616 EG ja nr 19099149-AL, määras kohus hagejale aeg võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamiseks. Kohus hoiatas hagejat, et tõlke esitamata jätmisel jätab kohus võõrkeeles esitatud tõendid tähelepanuta

§ 33lg 3 alusel ja lõpplahendi tegemisel neid ei arvesta.

2.Pooled kohtu selgitustele ja ettepanekutele ei reageerinud ega esitanud mitte midagi. KIRJALIK MENETLUS Kohus 21.09.2021 (tl 157-158) määras vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele määrati aeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Menetlusosalised ei esitanud enam avaldusi, seisukohti ega menetluskulude nimekirju. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt. 3

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Kohus tuvastas (tl 15-18), et Viru Maakohus

  1. oktoobri
  2. a otsusega (tagaseljaotsusega) nr 2-19-15375, E Ba ja M Ba hagi S Bi vastu elatise nõudes, mõistis välja S Bilt elatis E Ba kasuks igakuise elatusrahana 240 eurot alates
  3. oktoobrist 2019 kuni E Ba täisealiseks saamiseni
  4. detsembrini 2024 ning elatis M Ba kasuks igakuise elatusrahana 240 eurot alates
  5. oktoobrist 2019 kuni M Ba täisealiseks saamiseni
  6. detsembrini
  7. S Bit kohustati maksma E Ba ja M Ba igakuine elatusraha L Ba arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusse „EIatusraha E Ba ja M Ba“. Kohtule 11.06.2020 esitatud hagis palub hageja muuta Viru Maakohtu 23.10.
  8. a otsus nr 219-15375, millega mõisteti hagejalt välja igakuine elatusraha 240 eurot igale lapsele kuni igaühe lapse täisealiseks saamiseni. Vabastada hagejat ülalpidamise kohustuse täitmisest elatise tasumise teel igaühe lapse ülalpidamiseks. Alternatiivselt vähendada Viru Maakohtu 23.10.
  9. a otsusega nr 2-19-15375 välja mõistetud elatis laste ülalpidamiseks nullini. Hageja on seisukohal, et kuna tegemist oli tagaseljaotsusega, ei tuvastanud kohus ega uurinud faktilisi asjaolusid – lapse vanemate majanduslik olukord sh sissetulekud ja varad ning lapse vajadused. Hageja elab koos lastega ning kannab iga kuu kulud, mis on seotud laste ja perekonna ülalpidamisega. Tegelikult kogu hageja sissetulek kulutatakse perekonna sh laste ülalpidamiseks. Kostjad ei ole hagiga nõus. Hageja ei ole esitanud ega tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis oleks tekkinud peale tsiviilasja arutamise lõpetamist, mis annaksid aluse hagi rahuldamiseks. Varem tehtud lahendi tegemisel elas hageja koos kostjatega ka ühiskorteris. Elatishagi esitamine oli tingitud asjaolust, et polnud ühist majapidamist ja hageja ei osalenud laste ülalpidamisel. Hageja tasus korteri eest (kommunaalkulud keskmiselt 120 eurot kuus, elekter 30 eurot kuus ja korterikindlustus 10 eurot kuus) kokku 160 eurot, millest on iga lapse osa ¼ ehk 40 eurot. 23.10.
  10. a otsusega mõisteti laste isalt välja elatis seaduses sätestatust vähem ehk 240 eurot igale lapsele. Praegu ei maksa kostja korteri eest, on olemas võlgnevus korteriühistu ees. Hageja sissetulek võrreldes
  11. aastaga oluliselt muutunud ei ole. Hageja poolt sõiduki ostuks võetud laenukohustused ei vabasta kostjat elatise tasumise kohustusest. Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool elatise suuruse muutmisel üldjuhul tõendama nende asjaolude muutmist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Riigikohus on 09.06.2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-s 32 selgitanud, et üksnes

§-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud 4

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama otsuse p-des 36 ja 37.1 Riigikohus selgitas, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Seega tuleb ka elatise suuruse muutmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu 12. märtsi 2007. a otsus nr 3-2-1-19-07, p 12). Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool

§ 230

lg 1 järgi tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

  1. oktoobri
  2. a otsus nr 3-2-1-66-08, p 18). Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja kindlaks tegema, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust muuta elatise suurust (vt. nt RKTKo nr 3-2-1-67-17; RKTKo nr 3-2-1-35-17, RKTKo nr 3-2-1124-15). Kuivõrd Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus nr 2-19-15375 oli tagaseljaotsus, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, s.o asja sisulist menetlust ei ole toimunud. Kohus on seisukohal, et

§ 459

alusel peab kohus kontrollima maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid, mis esinesid Viru Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist. Uurimaks hagi põhjendatust, peab kohus analüüsima ka, millised on kostjate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit. 01.02.2021 kirjas (tl 49-50) selgitas kohus pooltele

§-s 459 sätestatud eeldusi väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks ja tõendamiskoormist. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku esitada maksete suurust või kestust mõjutavaid asjaolusid (laste vanemate varaline seisund ja laste vajadused) ja sellekohaseid tõendeid, mis esinesid Viru Maakohtu 23.10.2019. a otsuse tegemise ajal, samuti nende muutmist mõjutanud asjaolusid, mis on tekkinud pärast otsuse tegemist, ja neid tõendavaid dokumente. Kohus selgitas, et hageja ja kostjate seaduslik esindaja olid tsiviilasja nr 2-19-15375 menetlusosalised ja nendel on õigus tutvuda toimikuga ja saada selles olevatest menetlusdokumentidest ärakirju (

59 lg 1). Pooled ei esitanud kohtule menetlusdokumente ega täiendavaid selgitusi tsiviilasjas nr 2-1915375. 5

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 Hageja nõuab eelneva lahendi muutmist. Lahendi tegemise ajal ehk aastal
  1. a moodustas PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär 270 eurot. Hagejalt mõisteti kostjate kasuks välja elatis 240 eurot igale lapsele, seega seadusega ettenähtust vähem. Kostjate seaduslik esindaja selgitas ettenähtust väiksema elatise väljamõistmist sellega, et hageja tasus tol ajal korteri eest (kommunaalkulud keskmiselt 120 eurot kuus, elekter 30 eurot kuus ja korterikindlustus 10 eurot kuus) kokku 160 eurot, millest on iga lapse osa ¼ ehk 40 eurot. Praegu ei maksa ta korteri eest, on olemas võlgnevus korteriühistu ees. Hageja sissetulek võrreldes
  2. aastaga oluliselt muutunud ei ole. Hageja poolt sõiduki ostuks võetud laenukohustused ei vabasta kostjat elatise tasumise kohustusest. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Hageja lisas hagiavaldusele võõrkeelsed tõendid – koopiad laenulepingutest nr 19-034616 EG ja nr 19-099149-AL. 01.02.2021 kirjas (tl 49-50) määras kohus hagejale aeg võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamiseks. Kohus hoiatas hagejat, et tõlke esitamata jätmisel jätab kohus võõrkeeles esitatud tõendid tähelepanuta

§ 33lg 3 alusel ja lõpplahendi tegemisel neid ei arvesta.

Hageja ei esitanud võõrkeelsete tõendite tõlkeid. Kohus jätab koopiad laenulepingutest nr 19034616 EG ja nr 19-099149-AL (tl 29, 30-36) tähelepanuta

§ 33lg 3 alusel ja lõpplahendi tegemisel neid ei arvesta.

Ajavahemiku 01.10.2019-17.05.2020 ja 01.04.2019-18.05.2021 eest hageja arvelduskonto nr xxx väljavõtete (tl 5-14 ja tl 102-118) kohaselt sai hageja xxx AS-ilt palka enne otsuse tegemist, mille muutmist ta nõuab, alljärgnevalt: - 04.04.2019 summas 1066,90 eurot; - 07.05.2019 summas 1146,25 eurot; - 06.06.2019 summas 973,75 eurot; - 04.07.2019 summas 933,03 eurot; - 06.08.2019 summas 1086,48 eurot; - 05.09.2019 summas 1176,07 eurot; - 04.10.2019 summas 1202,87 eurot. Enne varasema otsuse tegemist oli seega hageja palk keskmiselt 1084 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 02.02.2021 teatisele (tl 75) lisatud TSD kokkuvõtte (tl 76) kohaselt on hagejale xxx AS-i poolt 2019. a-l tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid kogusummas 12 055,58 eurot, mis jagatuna 11 (kuna jaanuaris TSD lisas hagejat ei ole) teeb keskmiselt 1096 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 02.02.2021 teatisele (tl 75) lisatud TSD kokkuvõttest (tl 77) kohaselt on hagejale xxx AS-i poolt 2020. a-l tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning 6

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid kogusummas 12 061,57 eurot, mis jagatuna 12 kuuga teeb keskmiselt 1005 eurot kuus. Ajavahemiku 01.04.2019-18.05.2021 eest hageja arvelduskonto nr xxx väljavõtte (tl 102-118) kohaselt sai hageja xxx AS-ilt palka
  1. a-l, seega 01.01.2021-18.05.2021 kogusummas 2234,58 eurot, mis teeb kuus keskmiselt 447 eurot. Võrreldes
  2. a-ga, mil tehti varasem otsus, on seega hageja sissetulek väiksemaks muutunud. Kohus jätab analüüsimata hageja arvelduskontodelt tehtud ülekanded xxx ja muud kostjate elukohaks oleva korteriga seotud ülekanded, mis teostati enne varasemat otsust ehk enne 23.10.
  3. Kostjate väidete kohaselt, mille peale hageja vastuväiteid ei esitanud, eelnevalt tehtud lahendi tegemise ajal elas hageja koos kostjatega ka ühiskorteris. Elatishagi esitamine oli tingitud asjaolust, et ühist majapidamist polnud ja hageja laste ülalpidamisel ei osalenud. Hageja tasus korteri eest (kommunaalkulud keskmiselt 120 eurot kuus, elekter 30 eurot kuus ja korterikindlustus 10 eurot kuus) kokku 160 eurot, millest on iga lapse osa ¼ ehk 40 eurot. 23.10.
  4. a kohtuotsusega mõisteti laste isalt välja elatis seaduses sätestatust vähem ehk 240 eurot igale lapsele. Praegu ei maksa kostja korteri eest. Ajavahemiku 01.10.2019-17.05.2020 ja 01.04.2019-18.05.2021 eest hageja arvelduskonto nr xxx väljavõtete (tl 5-14 ja tl 102-118) kohaselt on pärast varasema otsuse tegemist hageja tasunud xxx arved alljärgnevalt: 06.11.2019 summas 170 eurot; 15.12.2019 summas 170 eurot; 12.01.2020 summas 180 eurot; 06.02.2020 summas 190 eurot. Kõnealused hageja pärast 06.02.2020 kontoväljavõtted ega teised hageja pangakontod (tl 101, 119, 120-124) ei kajasta makseid xxx. Seega jäid hageja väited paljasõnaliseks ja tõendamata, et hageja elab koos lastega ning kannab iga kuu kulud, mis seonduvad laste ja perekonna ülalpidamisega: eluasemekulud, interneti ja TV, igapäevane toit perekonnale, kindlustus-, valve- ja elektrienergiakulud ning teised igapäevaselt vältimatud kulud. Hagejapoolne kõnealuste kulude kandmine ikka ei tulene kohtule esitatud tõenditest. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 166) kohaselt on hageja esitanud raha väljavõtmise avalduse 02.02.
  5. Väljamakse teostati septembris xxx pangakontole. Hageja pensionikonto väljavõtte (tl 167) kohaselt on temale välja makstud kokku 12 010,08 eurot. Rahvastikuregistri andmete (tl 64) kohaselt ei ole hagejal lapsi välja arvatud kostjad. Eesti Töötukassa 02.02.2021 vastuse (tl 72) kohaselt ei ole hageja 01.04.2019 kuni käesoleva ajani olnud töötuna registreeritud ja Eesti Töötukassa ei määranud talle toetusi ega hüvitisi. Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2021 vastuse (tl 84) kohaselt pole hagejale määratud pensioni ja/või toetuseid. Lisaks hageja sissetulekule ja perekonnaseisule kontrollis kohus ka tema varalise seisundi mitmes registris üle. Kinnistusraamatu andmetel (tl 53, 54, 59) on hageja ja kostjate seadusliku esindaja ühisomandis kaks kinnisasja: x asuv 638 m2 suurune kinnistu ja x asuv 71,60 m2 suurune eriomand. 7
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 Hageja on äriregistri andmetel (tl 58) x, x korteriühistu juhatuse liige. Hageja on esitanud sõiduauto HYUNDAI SANTA FE 02.10.2019 ostu-müügilepingu (tl 37). Hageja on ka esitanud laenulepingu nr 06-213012-EV (tl 22-28), kuid ei selgitanud, mida ta sellega tõendada soovib. Kohus ei võta kõnealust tõendit arvesse. Kohus on kogumina kõiki ülaltoodud tõendeid hinnates seisukohal, et hageja ei tõendanud oma majandusliku olukorra olulist muutumist, nimelt halvenemist. Ülaltoodud asjaolude põhjal on kohus seisukohal, et hageja on praegugi võimeline täitma kostjate ülalpidamiskohustust Viru Maakohtu 23.09.
  1. a otsusega määratud suuruses. Samuti leiab kohus, et vahetult kostjatele antava ülalpidamise kohta omapoolseid väiteid hageja ei tõendanud. Ühiskorteris kostjatega koos elamine ei tähenda veel iseenesest, et hageja kannab korteri korrashoidmise ja kostjate ülalpidamisega seotud kulusid. Kostjad hageja arvamust ei tunnista. Hoolimata hageja sissetulekute langemisest, sai ta
  2. a septembris pensionikontolt raha kogusummas 12 010,08 eurot. Teisi alaealisi lapsi hagejal ei ole. Küllap hageja peab temal olevaid rahavahendeid jagama enda ja ülalpeetavate vahel ühetaoliselt. Kohus arvesse võtab, et käesoleval ajal on seadusega ettenähtud elatise miinimummääraks 292 eurot ühe lapse kohta. Hagejalt mõisteti välja elatis summas 240 eurot igale kostjale, mis on oluliselt vähem kui käesoleval ajal kehtiv elatise miinimummäär. Ühtlasi arvestab kohus ka, et 24.12.2021 saab kostja M Ba täisealiseks. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18 antud suunistest tulenevalt tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1 rõhutanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus kontrollis ka kostjate ema sissetulekud ja varalise seisundi üle. Kinnistusraamatu andmetel (tl 53, 54, 62) on kostjate seadusliku esindaja ja hageja ühisomandis kaks kinnisasja: xxx asuv 638 m2 suurune kinnistu ja xxx asuv 71,60 m2 suurune eriomand. Äriregistris (tl 60) puuduvad andmed kostjate ema kohta, et tema oleks mistahes ettevõtte, äriühingu jne osanikuks või juhatuse liikmeks või et temale kuuluks liikmelisus hooneühistus. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel (tl 61) töötab kostjate ema xxx AS-is alates 17.11.1999 keemiatehnikuna. Rahvastikuregistri andmete (tl 63) kohaselt ei ole kostjate emal lapsi peale kostjad. Eesti Töötukassa 02.02.2021 vastuse (tl 72) kohaselt ei ole kostjate ema 01.04.2019 kuni käesoleva ajani olnud töötuna registreeritud ja Eesti Töötukassa ei määranud talle toetusi ega hüvitisi. Sotsiaalkindlustusameti 09.02.2021 vastuse (tl 84) kohaselt on kostjate emale määratud alates 01.04.2019 lapsetoetus 120,00 eurot kuus. E Ba (isikukood xxx) eest on määratud alates 8
(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 01.04.2019 lapsetoetus 60,00 eurot kuus. M Ba (isikukood xxx) eest on määratud alates 01.04.2019 summas 60,00 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 02.02.2021 teatise ja sellele lisade (tl 78, 79, 80) kohaselt on kostjate emal ajavahemikul 01.04.2019-31.12.2020 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamaksed kogusummas 23 155,79 eurot (sh 23 039,06 eurot on palgatulu ja 116,73 eurot haigushüvitis). Seega on jagatuna 21 kuuga kostjate ema sissetulek keskmiselt teeb keskmiselt 1103 eurot kuus. AS Pensionikeskuse 05.10.2021 vastuse (tl 166) kohaselt on kostjate ema esitanud raha väljavõtmise avalduse 28.03.2021. Väljamakse teostati septembris xxx pangakontole. Kostjate ema pensionikonto väljavõtte (tl 168) kohaselt on temale välja makstud kokku 10 167,31 eurot. Ajavahemikul 01.04.2019-18.05.2021 kostjate ema pangakontode x (tl 125-154) ja x (tl 155) väljavõtete (tl 21 pöördel) kohaselt sai ta peretoetusi Sotsiaalabiametilt, töötasusid tööandjalt, ülekandeid kohtutäitur x. Kontol olevateks väljaminekuteks on maksed kauplustes ja lokaalides ning korteri, elektrienergia, interneti ja telefoni eest. Viidatud tõendite alusel leiab kohus tõendatuks, et kostjate ema sissetulekust ja varalisest seisust nähtuvalt on ta küll võimeline andma kostjatele ülalpidamist hagejalt välja mõistetuga samavõrdses suuruses. Vanemate varalise seisundi juures peab kohus arvestama laste vajadustega ka. Hageja ei avaldanud ja kohtule jäeti esitamata tõendid selle kohta, et kostjate vajadused on võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga vähenenud. Kõige eelneva alusel leiab kohus, et hagi on põhjendamata ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 162

lg 1 ja lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude 9

(10)Tsiviilasi nr 2-20-8558 väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus jättis hagi rahuldamata, seega on tehtud otsus hageja kahjuks.

§ 162

alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. Samuti ei nähtu kostja menetluskulusid tsiviilasja materjalide hulgast, mistõttu kohus kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata jätab. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.