← Eesti

2-20-8129/27

Obsah (7)§ 436§ 231§ 230§ 173§ 178§ 162§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8129 Tsiviilasi Tartu valla (vallavalit

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

6. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda

§ 231lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:  hageja avaldas 30.

mail 2019 riigihangete registris hanketeate riigihanke (viitenumber 209906) korraldamiseks ning

  1. juulil 2019 teate lepingu sõlmimise kohta kostjaga kogumaksumusega 128 000 eurot (tl 4-6);  hageja tellijana ja kostja töövõtjana sõlmisid riigihanke tulemusena
  2. juulil 2019 ehituse töövõtulepingu (tl 13-17);  lepingu p 1.
  3. järgi kohustus kostja teostama riigihanke „Piirissaare teenuspunkti hoone rekonstrueerimine“ hankedokumentides kirjeldatud tööd koos kõikide tööde teostamiseks materjalide, ehitustoodete ja konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega;  lepingu p 3.
  4. järgi kohustus kostja alustama töid hiljemalt
  5. septembril 2019;  lepingu p 3.
  6. järgi annab kostja hagejale töö üle hiljemalt
  7. detsembril 2019;  lepingu p 14.
  8. järgi on hagejal õigus lepingust taganeda ja nõuda leppetrahvi tasumist ja lisaks leppetrahvile tekitatud kahjude hüvitamist, kui kostja ei asu lepingut täitma või viivitab oluliselt tööde alustamisega või teostamisega. Kostja loetakse lepingu täitmisega viivitanuks, kui ei ole alustanud ehitustööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul; 4

(7)     lepingu p 14.3.
  1. järgi loetakse oluliseks lepingurikkumiseks, kui kostja ei alusta tööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul või tal on mahajäämus tööde teostamise ajagraafikust rohkem kui 21 kalendripäeva;  lepingu p 14.
  2. järgi edastab hageja kostjale lepingust taganemise kohta kirjaliku lepingust taganemise avalduse ning taganemine loetakse toimunuks, kui kostja on taganemise avalduse kätte saanud; hageja esitas
  3. septembril 2019 kostjale kirjaliku teate (e-kirja) lepingust taganemise kohta (tl 19), mille kostja on enda kinnitusel kätte saanud (vt istungiprotokoll, tl 62); hageja avaldas
  4. oktoobril 2019 riigihangete registris teate riigihanke (viitenumber 209906) lepingu sõlmimise kohta osaühinguga PVH EHITUS lepingu kogumaksumusega 139 500 eurot (tl 7-9); hageja esitas
  5. novembril 2019 kostjale 13 800 euro suuruse kahju hüvitamise nõudeavalduse (tl 23), millele kostja
  6. detsembri 2019 vastuses vastu vaidles (tl 25); riigihangete registri väljatrükist nähtub, et riigihanke (viitenumber 209906) raames sõlmitud ehituse töövõtuleping osaühinguga PVH EHITUS on lõpetatud, sõlmimise kuupäev
  7. oktoober 2019, täitmise tähtaeg
  8. detsember 2019, lepingu maksumus käibemaksuta 139 500 eurot (vt hagiavalduse lisa nr 5).
  9. Praeguses asjas reguleerib pooltevahelisi suhteid nii lepingus kokkulepitu kui ka riigihangete seadus ja võlaõigusseadus. RHS § 73 lg 3 p 1 sätestab, et hankemenetlus lõpeb hankelepingu (praegusel juhul ehituse töövõtulepingu) sõlmimisega. Hankelepingule kohaldub RHS § 8 lg 2 kohaselt eelkõige võlaõigusseaduse asjakohane regulatsioon, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti.
  10. Vaidlus puudub, et poolte vahel sõlmiti riigihanke raames
  11. juunil 2019 kehtiv ehituse töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõistes ning kostja sai hageja
  12. septembril 2019 lepingu lõpetamise avalduse kätte, aktsepteeris seda ja pärast avalduse saamist hagejaga enam ühendust ei võtnud (vt istungiprotokoll, tl 61-63).
  13. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitise 13 800 eurot tasumist, kuna ta taganes lepingust põhjusel, et kostja ei alustanud ehitustööde teostamist 14 kalendripäeva jooksul. Hageja väitel tekkis talle kahju, sest kostja loobus riigihanke raames sõlmitud ehituse töövõtulepingu täitmisest. Kahju suuruseks on loobumise tõttu kostja pakkumuse kui edukaks tunnistatud pakkumuse (maksumus 153 600 eurot, sh käibemaks) ja osaühingu PVH EHITUS pakkumuse kui järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse (maksumus 167 400 eurot, sh käibemaks) maksumuste vahe 13 800 eurot. Kostja hageja nõudega ei nõustu, sest ta teostas objektil töid, mistõttu hagejal puudus õigus lepingust taganeda. Kostja leiab, et hageja ütles lepingu üles VÕS § 655 lg 1 alusel ning tal ei ole sellest tulenevalt õigust kahjuhüvitist nõuda. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas leping lõppes taganemisega või ülesütlemisega ning sellest tulenevalt, kas hagejal on õigus nõuda kahjuhüvitist.
  14. Lepingu p 14.
  15. annab hagejale õiguse taganeda lepingust põhjusel, et kostja ei alustanud ehitustöid 14 kalendripäeva jooksul. Pooled ei ole kohtu ette toonud ega kohtule ei nähtu esitatud materjalide põhjal, et nimetatud kokkulepe ei kehtiks. 5
(7)
  1. Lepingu p 3.
  2. järgi tuli töödega alustada
  3. septembril
  4. Tööde mõiste oli reguleeritud lepingu p-s 1.
  5. Kuigi ehitustööde mõistet lepingus kokkulepitud ei ole, leppisid pooled
  6. augusti 2019 tellija koosoleku protokolli nr 1 p 1.
  7. kohaselt kokku, et kostja (peatöövõtja) esitab ehitustööde graafiku hiljemalt
  8. augustil 2019 ning ehitustööd algavad
  9. septembril 2019 (tl 28A). Ehitustööd siiski
  10. septembril 2019 ei alanud, kuna hageja kirjutas
  11. septembril 2019 kostjale, et „Möödunud nädalal sai kokku lepitud, et ehitustööd algavad
  12. sept. Täna juba
  13. kuupäev, kuid töödega pole aga siiani algust tehtud ning samuti puudub minul tööde ajakava. Kuidas edasi?“ (tl 29). Kostja vastas
  14. septembri 2019 kirjas, et „Tööd objektil algavad 17.09.
  15. Täpne kalendergraafik koostamisel.“ (tl 29).
  16. Kohtu arvates nähtub eelnevast, et hoolimata kostja poolt lepingus kokkulepitud ettevalmistavate tööde tegemisest (nt eksperthinnangu esitamine, ehitustööde alustamiseks vajalike dokumentide valmimine, vt kostja
  17. augusti 2020 vastus, tl 45), ei plaaninud kostja ehitustöödega alustada vähemalt enne
  18. septembrit
  19. Samas ei olnud hageja sõnul ka
  20. septembril 2019 ehitustöödega alustatud, mistõttu hageja soovis lepingu lõpetada, viidates küll lõpetamise teates vastukäivalt ühelt poolt taganemise sätetele lepingus ning teisalt lepingu ülesütlemisele töödega mittealustamise tõttu (vt
  21. septembri 2019 e-kiri, tl 19). Kuigi ehitustööde täpne nimekiri lepingust ei nähtu ning ka hageja
  22. märtsi 2021 menetlusdokumendist ja selle lisadest (tl 66-74) ei nähtu täpselt, millised olid kokkulepitud ehitustööd, siis kostja hageja
  23. septembri 2019 teatele lepingu lõppemise kohta põhjusel, et ehitustöid pole alustatud, vastu ei vaielnud. Kostja ei vastanud lepingu lõppemise teatele, aktsepteeris seda ning kohtumenetluses täiendavaid tõendeid

§ 230

lg 1 alusel ehitustööde teostamise kohta ei esitanud, kuigi kohus selgitas selle vajadust kostjale kohtuistungil ja saatis kostjale korduvaid meeldetuletusi. Samuti kinnitas kostja

  1. veebruari 2021 istungil, et „
  2. septembril ei tehtud veel töid, sest ettevalmistavad tööd käisid.
  3. septembril teadaolevalt kopp maas ei olnud.“ (tl 62).
  4. Seega leiab kohus, et hagejal oli õigus lepingu p-st 14.
  5. tulenevalt lepingust taganeda, kuna ehitustöödega ei olnud alustatud. Kohus, tõlgendades hageja esindaja
  6. septembri 2019 kirjas esitatud tahteavaldust koosmõjus
  7. augusti 2019 tellija koosoleku protokolli ning
  8. ja
  9. septembri 2019 poolte kirjavahetusega, ei nõustu kostjaga, et hageja ütles
  10. septembril 2019 lepingu üles VÕS § 655 lg 1 järgi. Hageja viitab korduvalt sellele, et ehitustegevus ei olnud alanud. Kohus nõustub kostjaga, et täiendavate tööde kokkuleppimine (nt akende vahetus) võib pikendada lepingu täitmise aega, kuid praegusel juhul oli küsimus ehitustöödega alustamises ning hageja õiguses nendega viivitamisel lepingust taganeda. Kostja ei ole vastanud ega ümber lükanud hageja väidet, et akende tellimine ja paigaldus ei olnud vana hoone rekonstrueerimisel esmased tööd ning kostja oleks saanud alustada ehitustegevusega.
  11. Kuna hagejal oli kohtu tuvastatu alusel õigus lepingust taganeda, siis on põhjendatud ka kahjuhüvitamise nõue VÕS § 135 lg 1 ja RHS § 119 lg 3 alusel. Hankedokumentatsioonist nähtuvalt kallines hageja jaoks tehing 13 800 euro võrra põhjusel, et hageja taganes kostjaga sõlmitud lepingust (maksumus 153 600 eurot, sh käibemaks) kostja lepingu rikkumise tõttu ning sõlmis sama tehingu riigihankes järgmise edukaks tunnistatud pakkujaga (167 400 eurot, sh käibemaks) (vt hagiavalduse lisad 2, 4 ja 5). Seega oli hagejal õigus nõuda kahjuhüvitisena lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna tasumist. Hageja käibemaksu käibemaksuseadusest tulenevalt tagasi ei saa, mis tõttu kuulub kahjuhüvitis väljamõistmisele koos käibemaksuga.
  12. Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. 6

(7)16.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul

§ 162lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohtuotsus tehti kostja kahjuks, jäävad hageja kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 650 eurot. Tsiviilasjas on nõude hinnaks 13 800 eurot, millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal

§ 139

lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 650 eurot. Hageja on riigilõivu kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasunud. Tegemist oli vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot ja mõistab selle kostjalt välja. (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.