KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht
- august 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-9527 Kohtuasi X hagi C ja Y vastu kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- juuni 2021 määrus Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- juuni 2021 määrus muutmata.
- Jätta X määruskaebus rahuldamata.
- Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Hageja esitas
- juunil 2021 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostjad kohtumenetluses halvustanud hagejat, avaldades hageja kohta alusetut laimu, et hageja on olnud vägivaldne ja kavandanud vägivalda tunnistaja vastu. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses au ja hea nime kahjustamisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
- Harju Maakohus jättis
- juuni 2021 määrusega hagi menetlusse võtmata, kuna hagi on perspektiivitu ega ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. (Määruse kuupäevaks on määruse sissejuhatavas osas ekslikult märgitud
- juuni 2021, tegelikult on määrus tehtud
- juunil 2021.) 2.
- Seadus ei näe ette, et kohtumenetluses antud ütlused, mis ei leia kohtulahendis kajastamist või jäävad kohtu hinnangul tõendamata, oleksid väited, mida väiteid esitanud isikud peaksid eraldi tsiviilasjas ümber lükkama. Samuti ei näe seadus ette seda, et hageja, kelle kohta ütlusi anti, saaks nõuda eraldi kohtumenetluses ütluste kui faktiväidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist seetõttu, et hageja kohta avaldati kohtumenetluses ütlusi, millega hageja ei nõustu. Kohtuasjas ütluste andmist ei saa käsitada ka avaldamisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes. 2.
- Tunnistajal on kohustus ütluseid anda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 3 alusel ning tal puudub valik ütluste avaldamise või avaldamata jätmise suhtes. Kriminaalasjas otsustavad menetluse, sealhulgas kasutatavate tõendite üle, KrMS § 16 lg 1 järgi menetlejad. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest. 2.
- Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
- Hageja esitas
- juulil 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmiseks.
- Määruskaebuse väidete kohaselt on isikute laimamine seaduse kaitsealas ning veelgi enam, kohtus laimamine on kriminaalkorras karistatav. Laim on oma olemuselt „vale“.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu põhjendustega ega korda neid. 2
- Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus antud ütluste puhul ei saa nõuda nende kui faktiväidete ümberlükkamist tsiviilkohtumenetluses. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus tsiviilasja arutav kohus kohustab looma tõendi või loob ise tõendi kriminaalasja arutava kohtu jaoks – see poleks kooskõlas tõendite kogumise ja hindamise reeglitega kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses antud ütluste õigsuse kohta annab sõltumatult hinnangu asjaomast kriminaalasja lahendav kohus kohtuotsuses ning kohtu järeldusi on võimalik vaidlustada KrMS-is sätestatud alustel ja korras. Samuti ei saa eraldi tsiviilasjas nõuda kahju hüvitamist põhjusel, et hageja kohta avaldati kohtumenetluses ütlusi, mida ta peab valeks. Hinnangut väidetavale süüteole (tunnistaja poolt teadvalt vale ütluste andmine) ei saa anda tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kuriteokaebuse võib avaldaja esitada prokuratuurile või politseile.
- Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
- Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna määruskaebust ei ole kostjatele kätte toimetatud, ei ole kostjatel tekkinud määruskaebuse menetlemise kulusid. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 3