Obsah (5)

§ 423§ 659§ 171§ 696§ 427

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-17944 Kohtuasi X (p

) § 423 lg 2 alusel. Maakohus määras 05.02.2021 kirjaga menetlusosalistele lõplike seisukohtade ja taotluste esitamise tähtaja. 6.1. Pankrotihaldur taotles 08.02.2021 seisukohas hagi läbi vaatamata jätmist

§ 423lg 2 alusel.

Vaidlusalune korteriomand on enampakkumisel müüdud. 6.

1. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) jäi varasemalt esitatud seisukohtade juurde, lisades, et kummastavana kõlab nõude õigustamine sellega, et hageja võlg on ligikaudu 16,5 miljonit eurot. Hoopis säärase maksuvõla tekitamine on pahausklik. Üürileping läks üle uuele korteriomandi omanikule ja see ei tekita võlgnikule lisakulusid. Pankrotimenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist ei ole takistanud mitte kinnisvara müük enampakkumisel, vaid seda on teinud võlgniku poolt ilmselgelt põhjendamatu hagi esitamine. 6.
2. Hageja jäi nõude juurde ja palus selle rahuldada. Hagi esitati, kuna võlgniku staatus pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 22.02.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt. 7.
3. Tuvastushagi eesmärk on teha siduvalt kindlaks mingi õigussuhte olemasolu või puudumine. Hagejal puudub eraldiseisev õiguslik tuvastushuvi tuvastamaks, et kinnisvara müük pankrotimenetluses enampakkumisel on vastuolus hea usu põhimõttega. PankrS § 136 lg 1 sätestab, et pankrotivara müük toimub enampakkumisel TMS-s sätestatud korras, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Seadusandja ei ole pankrotimenetluses enampakkumise kehtetuks tunnistamist TMS § 223 alusel ette näinud, sest pankrotimenetluse erisused välistavad TMS § 223 kohaldamise. Seda on kinnitanud ka Riigikohus lahendis 3-2-1-39-
4. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta

§ 423

lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 7.

1. Alusetud on hageja süüdistused, et pankrotihalduri poolt valitud sissenõude täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega. Võlausaldajate üldkoosolek andis haldurile kooskõlastuse võlgnikule kuuluva korteriomandi enampakkumisel müügiks. PankrS § 2 alusel on üheks pankrotimenetluse eesmärgiks võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvelt võimalikult suures osas. Seega kinnisasja enampakkumine justnimelt soodustab pankrotimenetluse eesmärgi täitmist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 8.
2. Väär on maakohtu järeldus, et hagiavalduse eesmärgiks oli enampakkumise kehtetuks tunnistamine. Hageja soov on saada kohtu hinnangut, kas pankrotihalduri poolt valitud 3 2-19-17944 võlakohustuste täitmise viis on vastuolus hea usu põhimõttega või mitte. Võlgniku staatus pankrotimenetluses ei taga võlgnikule efektiivseid kaitsemeetmeid. Kaitseõiguse kasutamist ei saa nimetada pankrotimenetluse takistamiseks, vaid see on põhiõiguse õiguspärane kasutamine. 8.
3. Maakohus on oluliselt rikkunud selgitamiskohustust. Nimetatud rikkumine on kokkuvõttes tinginud lahendi, kus kohus on ebaõigesti järeldanud, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kui kohus oleks täitnud eelmenetluse ülesandeid nõuetekohaselt, sh selgitanud hagejale, mida ta peab tõendama, oleks hageja saanud esitada täiendavaid vastuväiteid, mis oleks toonud kaasa ka teistsuguse otsuse. Maakohus andis kostjatele tähtaja kaebusele vastamiseks. 9.
4. Pankrotihaldur vaidles kaebusele vastu. Maakohus on õigesti leidnud, et esinevad alused hagi läbi vaatamata jätmiseks. Hageja viited ei ole asjakohased, kuna käsitlevad vara võõrandamist täitemenetluses, mitte pankrotimenetluses. 9.
5. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles samuti kaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuse esitaja ei ole põhjendanud hagi menetlemiseks vajalikku õiguslikku huvi. Hagi läbi vaatamata jätmisel järgis maakohus samas asjas ringkonnakohtu poolt antud suunist kaaluda hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (

§ 659ja § 654 lg 6).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole hageja poolt hagiga taotletavat eesmärki hinnates eksinud. Kohtule esitatud hagi ese oli seotud hageja korteriomandi aresti alt vabastamise ja selle pankrotimenetluses müümise keelamisega. Ühtlasi soovis hageja tuvastada korteriomandi müügi vastuolu hea usu põhimõttega. Hagi õigusliku alusena viitas hageja TMS § 53 lg-le 2. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tegemist on kohtu kaalutlusõigusega ja maakohus on otsustusi piisavalt põhjendanud. Maakohus on vaidlustatud määruses piisavalt põhistanud hageja tuvastushuvi puudumist, seega ka esitatud tuvastusnõude rahuldamise võimatust. Pankrotiseaduse mõttest tulenevalt tuleb vara müüa võimalikult suurt kasu andval viisil ja võlausaldajate huve arvestades. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võib võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või kojale. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud võlgnikule süüliselt kahju, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. Niisiis näeb pankrotiseadus ette piisavad kaitsemeetmed – järelevalve halduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning halduri vastutuse. 4 2-19-17944 Seega jättis maakohus hagi õigesti läbi vaatamata. Hagejale täiendava tähtaja andmine ei oleks võimaldanud teha teistsugust lahendit. Vajadusele kaaluda hagi läbi vaatamata jätmise põhjendatust viitas hageja eelmist kaebust lahendades ka ringkonnakohus. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

§ 171lg 1 alusel kaebuse esitaja (hageja) kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 427võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5