) § 423 lg 1 p 6 alusel, kuna pooltevaheline leping sisaldab endas vahekohtu kokkulepet. 2.1. Pooled sõlmisid 01.02.2020 müügilepingu, milles leppisid selgesõnaliselt kokku, et leping on sõlmitud Kakaokaubanduse Liidu (FCC) turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi, mis on muude tingimuste suhtes ülimuslikud. Kakaokaubanduse Liidu reeglid on üldine termin, mis hõlmab FCC Kakaoubade Lepingureegleid, FCC vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reegleid, FCC kvaliteedireegleid, FCC proovivõtureegleid ja FCC kaalumisreegleid. FCC Kakaoubade Lepingureeglite punktis 1.3 on sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille osa on Kakaoubade Lepingureeglid, lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. FCC Kakaoubade Lepingureeglite punktis 20 on sätestatud, et kakaoubade lepingureeglitest tulenev vaidlus lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglite redaktsiooniga, mis kehtis lepingu sõlmimise kuupäeva sisuga. FCC Kakaoubade Lepingureeglite punktis 20.1 on sätestatud, et vahekohtu poole võib pöörduda iga kvaliteeti ja/või seisukorda puudutava vaidlusega. Kakaoubade kvaliteet tehakse kindlaks kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu kvaliteedinõuetega, kasutades kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu proovivõtureeglitega vahekohtumenetluse tarbeks võetud proove. Seega on pooled sõlminud lepingu osaks oleva eristatava tingimusena omavahelise kokkuleppe vaidluse lahendamise kohta vahekohtus. Vastav kokkulepe on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja vaidles kostja taotlusele vastu. Pooltevaheline müügileping ei sisalda vahekohtu kokkulepet. Kuigi lepingus on toodud, et leping on sõlmitud FCC turundusreeglite ja eritingimuste järgi, ei ole pooled sõnaselgelt ning vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kohtualluvuses kokku leppinud. Kostja jäi 02.02.2021 menetlusdokumendis hagi läbi vaatamata jätmise taotluse juurde, märkides vastusena hageja vastuväidetele, et FCC Kakaoubade Lepingureeglid olid pooltevahelise lepingu osaks, kuna nendele on lepingus otseselt viidatud. Hageja ja kostja on pikaajalised kakaoubade müügiga tegelevad ettevõtted, kus tehingute tegemine FCC reeglite alusel on tavapärane turuosaliste poolt aktsepteeritud praktika. Hageja ise edastas kostjale FCC reeglid, teiste hulgas Kakaoubade Lepingureeglid. Kohtupraktikas on leitud, et kui leping sisaldab viidet teisele dokumendile, mis on lepingu üheks osaks, siis selles dokumendis sisalduv 2 2-20-14309 vahekohtu kokkulepe laieneb ka lepingule (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.03.2007 lahend tsiviilasjas nr 2-05-23561). Sellisele seisukohale on jõutud ka erialakirjanduses. Vastav kokkulepe ehk FCC Kakaoubade Lepingureeglid on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning vastav kokkulepe on pooltevahelise müügilepingu osaks. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 08.03.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Määrust põhjendas maakohus järgmiselt. 5.1.
lg 1 p 6 järgi võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust. Vahekohtumenetluse kokkulepe on
lg 1 kohaselt poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud vaidlus, vahekohtumenetluse kokkuleppe võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristava tingimusena. Vahekohtumenetluse kokkulepe peab olema sõlmitud
Kokkulepe võib sisalduda ka kinnituskirjas. 5.
lg-st 1 ja § 719 lg-st 1 tulenevalt võib kokkulepe olla sõlmitud ka põhilepingus viitega muule alusdokumendile. Lepingus on sõnaselge viide FCC reeglitele, leping on allkirjastatud ning välistavaid kokkuleppeid sõlmitud ei ole.
ja § 719 ei sätesta, millised on vahekohtu kokkuleppe kohustuslikud tingimused ning viitega FCC tingimustele on poolte tahe piisvalt selge. Seega leiab kohus, et ka vahekohtu kokkulepe on sõlmitud nõutavas vormis ning on pooltevahelise müügilepingu osaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tsiviilasi tuleb jätta läbi vaatamata. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 6.1. Maakohus tõlgendas pooltevahelisi suhteid valesti. Müügilepingu näol on tegemist näiliku tehinguga, mis on tühine. See tähendab, et tühine on ka vahekohtukokkulepe. Maakohus jättis arvestamata hageja väited, et temal ei olnud soovi lahendada vaidlust FCC vahekohtus. Kuigi lepingus on tõepoolest toodud, et leping on sõlmitud FCC turundusreeglite ja eritingimuste järgi, ei ole pooled sõnaselgelt kohtualluvuses kokku leppinud ja poolte tahe oli hoopis teine. Kuna hageja vaidlustab sisuliselt vahekohtu kokkuleppe kehtivust, siis ei olnud maakohtul alust jätta hagi
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. 3 2-20-14309 7.1. Kostja vaidles kaebusele vastu. Hageja on hagiavalduses läbivalt olnud seisukohal, et pooltevaheline võlasuhe kvalifitseerub müügilepinguliseks võlasuhteks ja määruskaebuses esitatud vastupidised väited on alusetud ning otsitud. Müügileping ei ole näilik ega tühine, vastav väide on selges vastuolus hageja enda poolt menetluses avaldatuga. Pooltevaheline müügileping sisaldab kehtivat vahekohtu kokkulepet. Hageja ja kostja on pikaajalised kakaoubade müügiga tegelevad ettevõtted, kus tehingute tegemine FCC reeglite alusel on tavapärane praktika. Hageja hagi ese ei võimalda asuda seisukohale, et hageja on vaidlustanud vahekohtu kokkuleppe kehtivust. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et
ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb vaidlustatud määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus jättis
Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et maakohus on vaidlustatud määruses pooltevahelisi suhteid valesti tõlgendanud. Hageja on hagis tuginenud sellele, et poolte vahel oli sõlmitud võlaõigusseaduse § 208 lg 1 kohaselt müügileping, mille alusel müüs kostja hagejale kakaoube ning millest hageja kostjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu taganes. Hageja on läbivalt tuginenud müügilepingu regulatsioonile ning nimetanud pooltevahelist suhet müügilepingust tulenevaks võlasuhteks.
lg 1 sätestab, et vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus.
lg 2 võimaldab vahekohtu kokkuleppe sõlmida kas iseseisva kokkuleppena või ka lepingu osaks oleva eristatava tingimusena. 12.1. Käesoleval juhul on müügileping sõnastatud järgmiselt: This contract has been made under conditions of the Market rule of the Federation of Cocoa Commerce and following particular conditions which override all others (kostja esitatud tõlkes: „See leping on sõlmitud Kakaokaubanduse Liidu turureeglite ja järgmiste eritingimuste järgi, mis on muude tingimuste suhtes ülimuslikud“). Seega leppisid pooled lepingus selgesõnaliselt kokku, et lepingule kohalduvad Kakaokaubanduse Liidu reeglid. Kakaoubade Lepingureeglite punktis 1.3 on sätestatud, et vaidlus, mis tuleneb lepingust, mille osaks on Kakaoubade Lepingureeglid, lahendatakse Kakaokaubanduse Liidu vahekohtus kooskõlas Kakaokaubanduse Liidu vahekohtumenetluse ja kaebemenetluse reeglitega. Samuti on hageja ise 08.01.2021 menetlusdokumendis kinnitanud, et leping on sõlmitud Kakaokaubanduse Liidu (FCC) turundusreeglite ja eritingimuste järgi. Vahekohtu kokkuleppe on lepingupooled sõlminud oma majandus- ja kutsetegevuses ning hageja ei ole veenvalt esile toonud asjaolusid, mis võiks viidata, justkui ei oleks vahekohtu kokkuleppe sõlmimine olnud hageja tahteks.
näeb ette olukorrad, kui vahekohtu kokkulepe ei kehti, aga ühtegi neist antud juhul ei esine, samuti vastab kokkulepe
Vahekohtu kokkulepe võib sisalduda lepingus, kus viidatakse lepingu osaks olevale 4 2-20-14309 dokumendile, mis sisaldab vahekohtu kokkulepet (vt nt A. Pohla. Vahekohtu kokkuleppe tähtsus vahekohtumenetluses. – Juridica I/2014, lk-d 37, 43; aga ka M. Torga,
komm III, § 719, p 3.2.c). Kuna üldtingimused olid lepingu osaks, siis on täidetud vahekohtu tingimuse vorminõue (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2009 määrust tsiviilasjas nr 2-09-39216). Kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, peab kohus jätma hagi
lg 1 p 8 alusel menetlusse võtmata või
lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust. Vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõue peab olema esitatud hagi esemes ning tühisusele tuginemine hagi põhjendustes ei asenda nõude esitamist hagi esemes. Hageja ei ole hagiavalduses osundanud pooltevahelisele vahekohtu kokkuleppele ega selle tühisusele. Ka pärast kostja taotlust hagi läbi vaatamata jätmiseks ei ole hageja taotlenud kehtiva vahekohtukokkuleppe puudumise tuvastamist, vaid on üksnes avaldanud, et hageja ei ole soovinud lahendada vaidlust vahekohtus ning on määruskaebuses asunud seisukohale, et müügilepingu tühisusest tulenevalt on tühine ka vahekohtu kokkulepe. Ringkonnakohus ei jaga hageja arusaama, et müügilepingust taganemise või selle väidetava tühisusega (millele hageja tugines vastuolus seni kohtu ette toodud asjaoludega esmakordselt alles määruskaebuses) muutus kehtetuks ka vahekohtu kokkulepe. Vahekohtu kokkulepe on põhilepingust eraldiseisev kokkulepe, mille tühisusele tuginemiseks tuleb hagejal esile tuua kokkulepet ja mitte ülejäänud lepingut ja selle tingimusi puudutavad asjaolud (vt nt Riigikohtu 15.04.2004 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-34-04, p 20). Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jäävad määruskaebemenetluse kulud
Maakohus ei ole vaidlustatud määruses määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust ega tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Seetõttu toimub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine maakohtus
Ringkonnakohtu hinnangul on
§-ga 2 kooskõlas see, kui kulude nimekirjade esitamise võimaluse kõigi kohtuastmete kohta annab maakohus pärast vaidlustatud määruse jõustumist.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.